KT - Geoloogia Õpilane: 1) selgitab sette-, tard- ja moondekivimite teket ja kivimiringet; 2) iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3) kirjeldab geoloogilisi protsesse eri tüüpi laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas; 4) kirjeldab ja võrdleb vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja purskeiseloomu magma omadustega; 5) teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist; 6) toob näiteid maavärinate ning vulkanismiga kaasnevate nähtuste mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele. Seletage laamtektoonika teooriale toetudes järgmisi fakte. Antarktikas leidub kivisütt. Alguses kuulusid kõik praegused laamad hiidmandri Pangaea koosseisu ning valitsesid teised olud kui praegu. Siis kõrvuti olnud laamade maakoorest võib leida samu ühendeid ja märke, et seal olid sama liiki taimed ja loomad. Vaikse ookeanilaama keskosas asuvatel Hawaii saartel on tegutsevad v
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga
Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220 cm/a; · liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine. http://www.gi.ee/geomoodulid/ Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel Suuremad litosfääri laamad
Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine tigedus 2,
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasu
Energiabilanss on maalesaabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahe. + kui tuleb rohkem kiirgust, kui kulub ... (ja vastupidi). o Toimub pidev õhuringlus. o Ekvaatoril on tõusvad õhuvoolud ja soe õhk on kerge, kerkib ja liigub suurematele laiuskraadidele . Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb maakoorr maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ookeaniline maakoor tahkest ülaosast. maakoorr Astenosfäär on vahevöö ülaosas paiknev kivimite litosfäär
Kõik kommentaarid