Ökoloogia ja keskkonnakaitse (2)

Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid
1) Biootiline- organismide vastastikmõju
2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond
Organismide vahelised suhted
Antropogeene tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevuses.
Sümbioos – Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust.
Kommensalism - ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala.
Parasitism – Parasiit elab peremeesorgani sees või peal, saades ise  kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus .
Kisklus – On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes.
Taimetoidulisus – näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits .
Konkurents – On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi.
Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos
Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism
Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus
Vetikad rõõneskarbis- kommensalism
Karnivoor – kiskja
Herbivoor – taimetoiduline loom
Omnivoor – loomaliik kes toitub nii taimedest kui ka loomadest
Rohelised taimed- tootjad
Taimtoidulised loomad- tarbijad
Loomtoidulised loomad- tarbijad
Seened, bakterid- lagundajad
Ökosüsteem
on isereguleeruv tervik milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba -, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem.
Areaal – territoorium , mida teatud liigi isendid asustavad.
Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid.
Populatsiooni arvukus – populatsiooni kuuluvate isendite arv.
Populatsiooni tihedus – näitab populatsiooni isendite arvu punnaühiku kohta.
Biotsönoos – ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone , mis koos moodustavad elukoosluse.
Ökotoop - biotsönoos on seotud elukeskkonnaga
Toiduahel – moodustab toitumissuhete alusel reastatud organismid ( tootja, tarbija, lagundaja )
Laguahel – algab elutegevuse jääkidest või surnutest organismidest ning lõpeb mikroorganismidest.
Toiduvõrk – omavahel põimunud toiduahelate kogum
Populatsiooni laine – populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus.
Troofiline tase – järgmine toiduahela lüli.
Ökoloogiline tasakaal – populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena.
Biosfäär – maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme.
Ökosüsteemides toimuvad muutused.
Kasvav populatsioon – populatsioon, mille arvukus ajas suureneb.
Kahanev populatsioon – populatsioon, mille arvukus ajas väheneb.
Stabiilne populatsioon – populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus.
Biomassi püramiid – iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist.
Ökoloogiline amplituud – vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas.
Ökoloogilised globaalprobleemid .
Ülemaailmne keskkonnaprobleem , mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid , elukeskkonna saastumine , happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.)
Erosioon – protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil.
Kõrbestumine – kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel.
Happevihm – happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütusepõlemisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga.
Kasvuhooneefekt – maa soojenemine, mis on tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt.
Kasvuhooneefektid
Aurumine veekogudest , Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine , Põlluharimine, Karjakasvatus
Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C  
kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine.
Kasvuhoonegaasid – kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid.
Looduskaitse
eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Eesti looduskaitseseadus – riigikogu poolt 2004 a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon – riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks.
Natura 2000 – üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik
Kaitseala – maa-alad, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
Kaitsealune liik – haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega.
Kaitstavad loodusobjektid – eesti 2004 a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad , kaitsealuste liigid ja üksikobjektid.
Taastumatud loodusvarad – metallimaagid , mineraalsed maavarad , fossiilsed kütused jt
Taastuvad loodusvarad – päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt.
Keskkonnakaitse
tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega.
Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon.
Agenda 21 – ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks.
Eesti keskkonnastrateegia 2010 – riigikogu poolt 2005 a. heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus.
Säästev Eesti 21 – riigikogu poolt 2005 a. heaks kiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030.