Eestluse olevik ja tulevik (0)

Eestluse olevik ja tulevik
Vaadates eestlaste minevikku ja olevikku , siis võime kindlad olla, et eestlased jäävad kaua püsima. Eesti on lühikese ajaga palju arenenud ja samuti käime me pidevalt muu maailmaga kaasas.Me oleme välismaalastele tuntud kui suusa-,laulu-ja tantsurahvas ja muidugi ei saa ka mainimata jätta meie negatiivset poolt ehk siis suure koguse alkoholi tarvitamist.Eestlaste haridustase on olnud pidevalt kõrge , kuid viimasel ajal hakkab ka see langema . Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust.
Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad , kergejõustiklased, sõudjad kui ka vehklejad . Nemad ongi meie pisikese riigi maailmas tuntuks teinud. Kui vaadata noorsportlaste indu ja tahtejõudu tippu jõudmiseks, võime kindlad olla, et ka tulevik on meil tublide sportlastega kindlustatud.Usun, et meil leidub tulevikus veel palju sportlasi, keda saab lennujaamas suure rõõmu ja lauluga vastu võtta . Samuti paljud välismaalased tunnevad meie kodumaa vastu huvi tänu kuulsate dirigentide Eri Klasi ja Neeme Järvi ning helilooja Arvo Pärdi järgi.
Eelmise sajandi alguses võis kohata inimesi, kellel oli kõigest seitsme-või koguni kuueklassiline haridus . Selle aja inimestel polnud võimalust õppida. See oli raskendatud raha puuduse pärast ja taludes oli vaja palju töökäsi. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati väärtustama haridust. Eestisse rajati uusi koole ja tänu sellele ka õpetajate ja õpilaste arv kasvas. Olenemata tasuta kooliharidusest on tänapäeval paljudel õppimistahe langenud tagaplaanile. Noored pigem tegelevad muude huvialadega kui õppimisega. Haridutase on langenud ja see võib tulevikus meile tõsiselt kätte maksta. Aina raskem on ülikooli pääseda ja tasulistel kohtadel pole paljudel noortel võimalik õppida.
Eesti pole kunagi maailmasõdadest ja majanduskriisidest välja jäänud. Alles äsja tabas kogu maailma ränk majanduskriis, kus paljud firmad läksid pankrotti ja seetõttu jäid paljud tööta. Inimesed püüdsid selle aja üle elada, kuid see suurendas uute kodutute teket. Loodan südamest, et aja möödudes muutub kõik paremaks. Samal ajal, kui maailmas toimuvad hiiglaslike kahjudega maavärinad ja vulkaanipursked , tabavad ka Eestit rängad tormid . Juba ammustest aegadest on ennustatud aina suurtemate looduskatastroofide tulekut. Mitte kunagi ei või kindel olla Eesti tuleviku suhtes, kuid usun, et eestlased on oma esivanematelt õppinud ühtehoidmist ja toetavad teinetest igal raskel hetkel. Eestlased on tuntud kui töökas rahvas.
Üsna negatiivne on iga riigi jaoks kuritegevus . Eesti põhiseaduses on kirjas, et kuritegevus on raskesti karistatav . Pidevalt saadetakse kedagi vangi ja aina rohkem inimesi sureb õnnetustes. Selle vältimiseks on muudetud karistused raskemaks ja rahatrahve on suurendatud . Alles hiljuti paigaldati maanteede äärde kiiruskaameraid,et hoida ära raskeid liiklusõnnetusi. Samuti on Eesti jaoks negatiivne alkoholi liigne tarvitamine. Ajakirjanduses on räägitud Eestist, kui ühe elaniku kohta kõige rohkem alkoholi tarvitav riigist. Aina rohkem kasutavad seda noored. Me peaksime sellest mainest kuidagi lahti saama. Meie riigis on pidevalt tõstetud alkoholi ja tubakatoodete hindu, kuid selle kasutamist ei suudeta siiski nii palju piirata kui seda vaja oleks. Iga eesti noor peaks järele mõtlema ja tegema kõik selleks, et meie alkoholi tarvitamine väheneks.
Eestlased on juba väga ammustest aegadest tuntud kui ühtehoidev rahvas. Meil on olnud traditsioonid juba pikki aastaid. Me oleme neid alati üheskoos meeles pidanud. Ma loodan, et ka tulevikus toimuvad meile teadatuntud laulu-ja tantsupeod .Tänu ühtehoidmisele oleme me suutnus maailmas palju korda saata. Ma ei mõista inimesi kes lahkuvad meie riigist jäädavalt. Eestis ei muutu elu mitte kunagi paremaks, kui me kõik oma asjad kokku pakiks ja siit alatiseks lahkuks. Me kõik peaksime tundma rõõmu sellest, mis meil on ja jõudumõõda kaasa aitama , et kõik läheks paremaks, mitte unistama naaberriikide majandusest ja heaolust.
Kuigi eestlaste rahvaarv on üks väiksemaid maailmas, võime me uhked olla oma sportlaste ja kultuuritegelaste üle. Peame tundma rõõmu sellest mis meil on ja tegema kõik selle nimel, et oma tulevikku paremaks muuta. Kui me muudaksime negatiivsed pooled vähem domineerivaks, siis võime kindlad olla et ka tulevikus eestlus on püsiv.