50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nnublu
Õppematerjali autor
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa
aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapitali üle. Kas mürgitame õhu ja vee, jätame oma lapsed ja lapselapsed ilma puhta õhu ja veeta?
Teised Euroopa riigid austavad meie riiki meie tubliduse pärast. Mul on hea meel, et Euroopa Liitu kuuluvad just need riigid, kes seal on. Ning järjest rohkem riike tahab Euroopa Liitu kuuluda. Näiteks 2007. aastal peaksid liituma veel Türgi, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria ja Makedoonia. Kõik soovivad olla selles kurikuulsas liidus. Selle üle saab ainult uhkust tunda, et meie juba kuulume sinna. Kekutama sellega kuskile just ei lähe, aga tore on ikkagi. Euroopa tulevik on veel suur ja lai. Kindlasti saame meie oma euro ja ka kõik teised riigid, kellel seda veel pole. Tulevikus on kõik Euroopa riigid edukad. Ma vähemalt loodan seda. Ei jää ju muud üle, kui tahad teiste ees silma paista. Tulevik on ju inimeste enda teha. Euroopa ja Euroopa Liit peaksid olema sama tublid, kui nad on siiamaani olnud. See kõik teeb ühiskonda ainult paremaks. Euroopa hakkas ühinema juba pärast Teist maailmasõda. Eesmärgiks oli lõpetada vana vaen ja
Kirjandite analüüs 1. SISU Kolme gümnaasiumi aasta jooksul olen kokku kirjutanud seitseteist kirjandit. Eelistatuim teemavaldkond on olnud inimene ja inimsuhted, kuid olen kirjutanud ka hariduse ja spordi teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õ
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väi
2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme kurvastust või nukrust, kui meid tabab ebaõnn ja kaotus näiteks õnnetu armastus, töökohast ilmajäämine või lähedase inimese surm. Kuid isegi ,,loomulikul viisil" kurvastades ei jää meie elu täielikult seisma. Me oleme võimelised edasi tegutsema, isegi kui me ei tee seda südamega. Samuti oskame endiselt rõõmustada, kui juhtub midagi head. Seepärast ei ole loomulik kurvastamine haigus. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi
.. ,,Aga minul läks süda raskeks, kui ma seda kuulsin, agama katsusin naerda See on pigem positiivne lause, sest isegi siis, kui oleme kurvad ning hinge peal midagi rasket, tuleb muuta igat olukorda võimalikult paremaks. Ükskõik, mis mul ka ei juhtuks ma üritan alati jääda positiivseks ning näha kõiges ning kõikides paremat. Loomulikult oleneb olukorrast, aga minu põhimõte on ,,STAY+" ehk olla alati positiivne. ,,Seetõttu rõhus tulevik mu hinge ja ma kartsin tulevikku ja..." Kahjuks või õnneks, aga mitte keegi ei saa enda tulevikku muuta. See ei olene sellest, kas tead, mis ootab sind ees või mitte. Sellepärast, kui küsida paljude käest, mida nad kardavad, nad vastavad tulevikku. Tegelikult väga õige, sest me ei tea, mida meid ees ootab. Samuti ka minu puhul on see nii. Mul on kindlad eesmärgid ning enda tahtmised, mida proovin saavutada
Meie müüsime puust kaunistusi ja paljudel teistel firmadel oli sama idee. Sellepärast ongi väga tähtis ettevõtluse puhul, et see peab algama väga läbimõeldud ideest ja palju peab uurima, mis turul parasjagu on ja kui palju. Mida vähem on konkurente, seda lihtsam on äri alustada ja seda suurem lootus on ka saada kunagi suurettevõtjaks ja luua oma monopol. Mina sain õpilasfirmaga tegeledes palju kogemust ettevõtluse kohta, aga ma ikkagi arvan, et ettevõtlus pole minu tulevik, kuna sellised oskused mul puuduvad, mis aitavad püsida. Loomulikult ei tea kunagi, millal ettevõtlust vaja võib minna, sellepärast arukas inimene ikka harib ennast igast küljest. Kui enda firmat ka pole, siis vaja läheb äriteadmisi tavaelus ikkagi, kui on näiteks vaja autot müüa. Siis peab ka põhjalikult jälgima teiste müüjate kohta infot, et saada ikkagi kõige parema hinnaga oma kaup maha müüa. Ikkagi on ju tähtis see, et ise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid