Kontrolltöö - Sissejuhatus, Maa ja taevas (0)

Nimetus kosmoloogia pärineb Vana- Kreekast ja tähendab korraõpetust. See uurib universumit, mille all mõistame kõike olemasolevat .
Primitiivsete kultuuride arvates oli Maa lame ja taevas kuplikujuline. Tähtkujude kohta usuti , et tegu on jumalatega seotud märkidega, mis suunasid inimeste maapealseid tegemisi. Väljapoole jäi maailmalõpp.
Vana-Kreekas oli kera ideaalsemaks vormiks ning tähtkujult tähtkujule liikudes sai taevale mistahes suunas ringi peale teha. Sellise tähistaeva kandjaks sobis hästi katkematu sfäär.
1515 . aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese.

Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega .

Maakoor (30-100 km)

Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist)

Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist)

Sisetuum (tahke tänu oma suurele siserõhule)
On kahte tüüpi laineid , mis levivad maakera sisemusse :

Ristilaine – ei levi vedelikus (nt. veelained)

Pikilaine – levib läbi kogu Maa vastaspoolele välja (nt. õhu- ja helilained )

Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade liikumine, maavärinad ja vulkaanipursked, inimtegevus.

Milline on Maa atmosfäär? Atmosfääri paksus on 100 km. Temperatuur langeb, kuna õhk hõreneb ja rõhk langeb.

Troposfäär (10 km) – atmosfääri põhiline osa, kujundab maa ilmastikku, mõjutab kogu Maa elu, sisaldab 80% kogu Maa atmosfääri massist.

Stratosfäär (peale seda on stratopaus) - temperatuur seal kasvab, kuna seal asub osoonikiht (päike peegeldub tagasi).1

Mesosfäär

Termosfäär

Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. Maa kerakujulisusele viitab silmapiir , laevade ilmumine , ümbermaailmareis, vaatepilt kosmoselaevast, tähtede katkematus. Kreeklaste jaoks oli kera vorm kõige ideaalsem, kuid tänapäeval teatakse, et Maa on natuke lapik .

Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa raadius on 6350 km, diameeter 12 700 km. Ümbermõõt on umbes 40 000. Kujult on natuke lapik.

Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite- merede paigutus )? Laamade liikumise tõttu, need põrkuvad (tekib mägi) või lahknevad (tekib org).

Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Kliimasoojenemine , mis tuleb kasvuhooneefektist, mis tekib CO2 liigsest kontsentratsioonist. Samuti muutub energiatootmine üha ohtlikumaks.

Millised muutused leiavad aset taevas? Muutuv ilm – päeval sinine, öösel must. Taevas liiguvad pilved , sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Samuti muudavad oma asukohta Kuu, Päike ja planeedid .

Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise.

Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaeva alad/tähtede rühmad, millel on nimi. See pakub inimestele häid võimalusi oma fantaasia näitamiseks. Püütakse leida oma oodatava tuleviku tunnusmärke, horoskoopi ja samuti kasutatakse neid taeva kirjeldamisel ja orienteerumisel.

Mis on sodiaak ? Loomaring. Nii pandi paika Päikese ja Kuu teele jäävad 12 tähtkuju umbes 4000 aastat tagasi.

Miks on tähtede asend taevasfääril nii püsiv? Kuna vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured.

Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev (Päike teeb oma näivas liikumises ühe täistiiru ümber Maa) kestab 24h ja täheööpäev (täispööre ümber oma pöörlemistelje kinnistähede suhtes) 23h ja 56 minutit.

Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine?

Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil (365 päeva, 6h ja 9 minutit)

Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o nurga all (23h, 56 minutit)

Telje pretsessioon – pöörlemistelje muutumine (26 000 aastat)

Mis on troopiline aasta? Päikese aastaaeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.

Mis on Päikesevarjutus? Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.

Mis on kuuvarjutus ? Maa on Päikese ja Kuu vahel, Maa vari langeb Kuule .

Miks leiavad varjutused aset ainult iga poole aasta tagant? Kuna Kuu tiirleb 5o nurga all, orbiidid pole paralleelsed.

Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel?

Võimaldab suurendada vaatenurka – toob kauged esemed ligemale

Võimaldab koguda valgust suurematelt pindadelt – saame näha kaugemaid, tuhmimaid tähti

Võimaldab täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes – saame koostada väga täpseid taevakaarte

Mis on reflektor ja refraktorteleskoop? Mis on neil vahet?

Refklektor on peegelteleskoop

Refraktorteleskoop on läätsteleskoop

Refraktoril on suuremad mõõtmed ning seda on kallis toota.

Millist infot saab tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Kasutades teleskoobil optikas tuntud mõõteriistu nagu fotomeetrit, polaarimeetrit, spektroskoopi, saame määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrrelda neid Maapealsete allikate kiirgustega. See omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust.

Millal selgitati välja varjutuse teaduslik olemus? 17. sajandi alguses tehnika arenguga.

Millal kujunes välja varjutuste suhteliselt täpne ennustamine ? 20. sajandi alguses.

Miks on/oli varjutuste uurimine tähtis? Kuna see andis astronoomidele võimaluse uurida Päikese atmosfääri välimisi osi, ilma et neid segaks Maa atmosfääris hajunud päikesekiirgus. Samuti, et korrigeerida Maa orbiidi parameetreid.

Mis muudab varjutuste reisid vaatlejate jaoks nii ahvatlevateks? Mida nad nendelt reisidelt saada loodavad? Selle vaatamine on põnev. Nad loodavad näha seda ,,ainulaadset’’ kogemust ja et varjutuse kestus oleks suurim.

Kui palju täielikke - ja poolvarjutusi leiab aset 100 aasta jooksul? Täielikke- ja poolvarjutusi on 100 aasta jooksul umbes 200, millest umbes 63 on täielikud.

Kui pikk on kõige pikem võimalik Päikesevarjutus? Kõige pikem võimalik Päikesevarjutus on 7 ja pool minutit.

Millest see tuleneb, et varjutused on erineva pikkusega? Varjutused võivad olla erinevate pikkustega, kuna see oleneb Päikese (võimalikult kaugel) ja Kuu (võimalikult lähedal) kaugustest. Samuti peavad mõlemad olema seniidis.

Millal oli Eestis viimati varjutus ning millal seda uuesti näha saab? Viimane oli 2011. aasta jaanuaris ning järgmine tuleb 2015. aastal, milleks on kuuvarjutus.