Vulkaanid (2)

Referaat
St. Helens ja teised vulkaanid
Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka , kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia.
St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater . 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes , ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja libises alla, mida saatis maavärin. Kivimisse või magmasse suletud ülekuumenenud vesi, mis pääses rõhu alt, aurustus koheselt. Ka gaasid pääsesid nüüd valla, mille tulemusena toimus 500 aatomipommi võimsusega võrreldav purse. Plahvatused purustasid mäe põhjakülje, paisates üles kive ja koolibussi suurusi jääkamakaid. Kiviprügilaviinile järgnesid kõrvetavkuuma gaasi ja lämmatava tuha lained. Kuigi 600 ruutkilomeetri suurusest ohutsoonist päästeti 189 inimest. ei jõudnud 61 sealt õigeaegselt lahkuda. St. Helensi kolme plahvatusliku purske materjal kandus põhja poolejääva asustamata piirkonna peale. Valdavat osa sellest piirkonnast tabas esmalt võimas kividest, tuhast, aurust ja gaasidest koosnev pilv. Kuumus pilves ulatus +260 kraadini ja see tormas mäest alla kiirusega 1078 km/h. Puud 4,8 km raadiuses hävisid – aurustusid või paisati teadmata kohta. Järgmise löögi andis peamiselt mudast, tuhast, kividest ja jääst koosnev sagelaviin. Liikudes kiirusega 250 kuni 290 km/h, surus vee Spiriti järvest välja just nagu vannist . Mudavoolud, mille põhjustas kuum tuhk , mis vulkaani tipust varisenud jäätükid üles sulatas , andsid kolmanda ja viimase löögi. Muda voolas mööda jõesänge allavoolu kiirusega 48 km/h, purustades sildu, mattes maju ja tappes kariloomi.
Krakatau, tegevvulkaan Indonaasias, Sunda väina saarel, mis on 10,7 ruutkilomeetrit. Krakatau kõrgus on 813 m, kaldeera läbimõõt on 4-5,5 km. 1883. aastal oli saarel kohutav vulkaani purse. Purskega kaasnes hiidlaine , mille kõrgus ulatus 40 meetrini. Kõikjal, kus see laine puutus kokku kallastega, tegi ta hirmsat laastamistööd. Uppus ligikaudu 36 000 inimest. On hinnatud, et vulkaani kraatrist lendas välja rohkem kui 18 kuupkilomeetrit kivimeid. Õhku paiskus sellisel hulgal vulkaanilist tuhka, et naabersaarel asuvas Djakarta linnas varjas tuhk päikese sedavõrd, et valitses pilkane pimedus. Ülipeen tolm tõusis väga kõrgele, levis üle kogu maakera, põhjustades kõikjal ebatavalisi sätendavaid päikesetõuse ja –loojanguid. Kulus aastaid, enne kui peen tolm kõrgematest õhukihtidest jälle maha sadestus. Päikesekiirguse osalise varjamise tõttu langes keskmine aastatemperatuur Maa paljudes piirkondades mitme kraadi võrra. Hilisemad pursked on toimunud 1927-1929, 1950-1952 ja 1972-1973.a.
Vesuuv , Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan. Kunagi oli tema kõrgus kolme kilomeetrini ulatunud. Tema praegune kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mille läbimõõt on 4 km ja mis tekkis 79.a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji , Herculaneumi ning Stabiae linn. Viimane purustav purse oli 1944. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ning viinamarjaistandused. Lopsakas roheline taimestik asendub kõrgemal vulkaanilise tuha ja kõrbesarnase keskkonnaga. Umbes 600m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboritoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 Kasutatud kirjandus:
Eesti Entsüklopeedia, lk.109
ENEKE , lk. 185 ja lk. 206
Loodusõpetus 7. klass, lk. 7
Internet
Planeet Maa (Maailma tuhat palet), lk. 40-42