Geograafia kordamine maa sfäärid - litosfäär (0)

Kordamine kt.
1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.
Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus , Nt: järv.
Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa.
2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld , litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid .
3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri)
4.Maa energiabilanss -maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus.
Tsonaalsus -looduslike korrapärane vaheldumine , ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest.
5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus-laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid , võimalik toota energiat. Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid-päikesekiirgus-vooluvesi, tuul, kliima, elutegevus, toiduahel, energiaallikad .
Endogeensed protsessid(sisemised)-maakoorega seotud laamad , Eksogeensed(välimised)- igasugused kliima, kuuga seotud, energia pärineb välisjõududest.
LITOSFÄÄR
1.Maa siseehitus -tuum(raud, nikkel), sisetuum (tahke), välistuum(vedel), vahevöö(kivimiline ja tahke), astenosfäär(plastiline)
Litosfäär-maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendatud laamadeks.
Astenosfäär-vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad.
Mandriline maakoor - maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid , graniit , basalt.
Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid -settekivimid, basalt.
2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid .
Tardkivimid- magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan
Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi , savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid .
Moondekivimid- laamade liikumisel tard -või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss , kvartsiit, marmor , kilt.
Mineraalid - tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant . Nt: kvarts , graniit, kips.
Maak- metalle sisalduv kivim .
Kivimite kasutus
Lubjakivi-ehitusel, killustik-graniit, gneiss, kips-ehitus, savi- keraamika, maagid -metallide tootmine, kivisüsi, põlevkivi-kütus
3.laamade liikumine-laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades. Nad võivad üksteisest eemalduda või kokkupõrgata aga ka küljetsi nihkuda. Laamade kokku põrkumisel- sukeldub üks laamaserv vahevöösse. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel-tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud, põrkuvad 2 mandrilist laama-tekib kurdmäestik, vastastiku satuvad 2 ookeanilist laama-tekivad vulkaanilised saarestikud. Laamade eemaldumisel-tekib maakoort juurde
Murrang-maakoore osad liiguvad üles, alla, kõrvale.
Rift -uue maakoore ehitamine laamade eemaldumisel, nii ookeaniliste kui mandriliste laamade puhul.
4.Süvik- tekib 2 laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on keskmiselt mõni km sügavamad, kui keskmine ookeanipõhi.
Keskmäestik-mäenõlvad on laugemad ja tipud ulatuvad keskmiselt üle 1000 meetri.
Kurdmäestike teke-2 laama kokkupõrkel maakoor kurrutakse kokku, Nt: Alpid .
Pangasmäestike teke-rifti tulemus Atlandi ookeani keskmäestik
5. Vulkaan -pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal(Nt: Laki Island ),
Magma-maa sügavuses tekkinud kivimite sulam,
Laava -maapinnale tunginud magma,
Kilpvulkaan -lameda kujuga vulkaan (Nt: Islandil, Havail.),
Kihtvulkaan -kiiresti tarduv, heleda graniitse laavaga, palju gaase(Nt: Arenali kihtvulkaan Costa Ricas)
6.Kuumad täpid-tõusvate magmavoolude kohad vahevöös, laamasisene vulkaaniline piirkond
Island-on üle merepinna ulatunud just seetõttu, et tema all on kuum täpp, on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel.
7.Maavärinad põhjustab kivimplokkide kiire liikumine üksteise suhtes. Põhjuseks on laamade nihkumine .
Seismilised lained-võnked maakoores, mõõdab seismograaf või seismomeeter
Epitsenter -koht maapinnal, täpselt kolde kohal
Richteri skaala-mõõdetakse maavärina võngete tugevust
Maavärinatest näiteid-pidevalt toimub Jaapanis , Tsiilil
Maavärinate tagajärjed- tsunaamid , maalihked, laviinid Tsunaami-tekib ookeanil, põhjustab purustusi rannikul
Miks on Jaapanis tugevad maavärinad? 3 laamat liiguvad üksteise poole
Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saare tekkest ? Laamad eemalduvad üksteisest.
Miks mandrid triivivad? Madrid asuvad laamal, laamad liiguvad
Kuidas on Andide mäestiku ja Islandi saare teke seotud laamade liikumisega? Island-ookeaniliste laamad eemalduvad üksteisest, vulkaanipursked , ookeaniliste maakoore teke, kurdimäestiku teke
Andid-laamad liiguvad üksteise poole
Miks Atlandi ookean laieneb? Kuidas seda nähtus nimetatakse? Laamad eemalduvad üksteisest, nimetatakse riftiks