Maa kujunemise ajalugu (0)

Teema: Evolutsioon ja keskkond.
Maa kujunemise ajalugu.
 
Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid . Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat.
         Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma läbi kergema graniiditaolise kiviaine, mis jäi hõljuma Maa pinnale ning mis jahtudes tahenes tahkeks maakooreks e. litosfääriks. Nii moodustus maa kihiline siseehitus - kergemad ained pinnaosas ja raskemad ained keskosas.
        Kui maakoor oli lõplikult tahenenud algas aktiivne vulkanismiperiood. Sagedased vulkaanipursked tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka metaani(CH4), ammoniaaki(NH3), H2, S. Nendest eraldus ja lendus vesinik kosmosesse , ülejäänud elemendid moodustasid maakera ümber gaasikesta. Gaase tuli maale ka meteoriitide ja komeetidega.
        Maakera jahenedes langes veeaur vihmana maale, mis viis vähehaaval jõgede, järvede, ja merede moodustumiseni. Tekkis hüdrosfäär e.  vesikest ligikaudu 3 miljardit aastat tagasi. Vesi koosnes tol ajal – H2O, CO2, Cl, S, F, N. Esimesed veemassid olid planeedi pinnal reaktsioonilt happelised .
         Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi komponente- Na, K, Mg, Ca ning vesi hakkas muutuma tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Rohelised taimed eraldasid fotosünteesi tulemusel hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis võimaldas elul siirduda merest maale.
    Hapniku hulga suurenemine tõi kaasa oksüdeerumisprotsessi. Merepõhja tekkisid raudoksiidid ja – hüdroksiidid. Suurem osa praegusest kaevandatavast rauamaagist on tekkinud 2-3 miljardit aastat tagasi, kui hüdrosfääri ja gaasikesta koostis hakkas muutuma.
Jätkus hapniku kogunemine atmosfääri. Veel kambriumis oli hapnikku vaid 10% praegusest tasemest. Praegune tase saavutati umbes 150 miljonit aastat tagasi.
Elu muutis planeedi keskkonda – kujunes biosfäär.
Täiendavad lisamaterjalid:
1. EE 6.köide lk.56 tabel “Maa geosfääride areng”
2. Sarjast:Maailma tuhat palet “Planeet Maa”
3.”Toimiva maapallo. Ihminen ja ympäristö.” WSOY 1994 ( maateaduse õpik gümnaasiumile).
4. Arold, I., Raukas , A., Viiding, H. Geoloogia alused. Tallinn: Valgus, 1987.
Põhja-Eesti paekalda läbilõige
Vasta teksti ja õpiku abil;

Kui pika aja vältel kujunesid kosmilise gaasi- ja tolmupilvest tegelikud planeedid? Kas see on geoloogilise ajas pikk või lühike aeg? Põhjenda.

Millised protsessid käivitasid algse maakera sulamise?

Miks kujunes Maa siseehitus kihiliseks?

Reasta Maa sfääride tekkimine ajalisse järjekorda alates kõige vanemast:

Kuidas on omavahel seotud vulkanism ja kasvuhooneefekt?

Millises geoloogilises aegkonnas ja millisel ajastul tekkis biosfäär?

Miks tekkis elu esialgu ainult vees?

Kuidas tekkis atmosfääri hapnik?

Kuidas on omavahel seotud hapniku hulga suurenemine ja rauamaagi tekkimine?

Millal „kolis“ elu veest maismaale?

Tõene või väär? Paranda väärad õigeks eitust kasutamata.

Kriit on keskaegkonna noorim ajastu

Homo sapiens tekkis Neogeenis

Elu tekkimne algas Kambriumi ajastul

Ajaliselt kõige pikem eoon on Arhaikum

Fanerosoikum on kestnud vähem kui miljard aastat
Vasta joonise ja vajadusel ka õpiku ja interneti abil:

Mis kivimid Põhja Eesti paekaldal kõige vanemad? Kui vanad?

Kui suur on vanusevahe Põhja-Eesti paekalda kõige nooremate ja vanemate kivimite vahel.

Mida arvad, miks on paekalda keskosa kõige rohkem õõnsaks kulunud?

Millised siinsetest kivimitest on kasutusel või kasutatud maavaradena millegi tootmiseks?

Mis katab kõige ülemist lubjakivikihti?