Referaat "Vulkaan" (0)

Referaat

VULKAANID

Karin Kolomainen.
Sõle Gümnaasium.
7b.
Tallinn 2004

1.Vulkaanid

1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime?
Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 – 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart , mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld . Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma.
1.2 Mis on vulkaanid?
Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka , kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2).
Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada
suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks
Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u. 56 000 elanikku ja 1883a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. Vulkanofüüsika aga uurib vulkaanidega seotud nähtusi, see on geofüüsika haru.
2. Vulkaanide liigid
Lõhevulkaanid
Lõhevulkaanide kuhik on lame, laava väljub maapinnale lõhe kaudu. Neid on rohkesti Islandil
Kihtvulkaanid
Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid on näiteks Kljutševskaja Sopka , Vesuuv jne.
Kilpvulkaanid
Kilpvulkaanid purskavad sageli, kuid rahulikult , nende kraatrit täidab laavajärv. Kilpvulkaanid on näiteks Mauna Loa Havai saarel.
3. Vulkaanide ehitus
Vulkaan on tavaliselt koonusekujuline või kuplitaoline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ( joonis3 ) ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned , aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat.
4. Tuntumaid vulkaane
Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan , mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji , Herculaneumi ja Stabiae linn. Viimane purustav purse oli 1944. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, u. 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan.
Egmont ( joonis 6) on tegevvulkaan Uus- Meremaal . Ta on 2518 m kõrge. Egmont hakkas kujunema 70 000 a. tagasi. 35 000 a. tagasi moodustus koonus , mis on sarnane praeguse mäega. 25 000 a. tagasi selle koonuse põhjaosa purunes , millest tuli laavat. Hangunud laava katab 200 ruutkilomeetrit sügavusega vähemalt 30 meetrit. Egmont on pursanud vähemalt 8 korda viimase 6000 aasta jooksul, enamik neist pursetest on olnud plahvatuslikud ja toimusid peakraatrist. Kaks kõrvalpurset tekitasid kaks mäge. Egmonti viimane purse toimus 1755 a.
Krakatau ( joonis 7 ja 8)on tegevvulkaan Indoneesias, Sunda väina saarel. Vulkaani kõrgus on 813m. August 1883 toimus erakordselt tugev purse, mis hävitas suurema osa saarest ja purskas 80 km kõrgusele vulkaanilist tuhka. Purske ajal tekkinud hiidlaine tekitas suuri purustusi ja hukutas Jaava ja Sumatra rannikul 36 000 inimest.
Kilauea asub Hawaii kõige suuremal saarel. Ta on saare kõige noorem ja ka kõige kagupoolsem vulkaan (joonis 4).
Vulkaani praegune koonus moodustus aastal 1790. Kuna vulkaan on suhteliselt noores eas on ta üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.
Vulkaan alustas purset 1983 ja purskab siiamaani. Laava vool merre on enamasti stabiilne, kuid vahest tuleb ette plahvatusi. Viimasel ajal saadavad laava voolamist suhteliselt nõrgad maavärinad.
Etna (joonis 5)on Euroopa kõige kõrgem tegevvulkaan ( 3340 m). Ta asub Itaalias Sitsiilia saare idarannikul. Vulkaani tihedasti asustatud jalamil on puuviljaaiad, õlipuuistandused ja põllud, kõrgemal vahelduvad metsad , laava- ja tuhaväljadega. Etna nõlval töötab vulkanoloogiajaam. 1669 . aastal purustas Etna kraatrist väljunud laava osaliselt Catania linna. Catania on väga vana linn, asutatud 8.sajandil e.m.a. , linn on korduvalt saanud kannatada maavärinate ja Etna pursete tagajärjel.
Kasutatud kirjandus
 ENEKE 4, Tallinn 1986, “Valgus”
 http://www.zone.ee/ton/asjad/vulkaanid.doc
 http://volcano.und.nodak.edu/vwdocs/volc_images/volc_images.html