Kordamine tööks: Päikesesüsteem (0)

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päike, kaheksa suurt planeeti ja 
hulgaliselt väikekehi.
2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Murkuur,  Veenus , Maa, Marss, Jupiter ,  Saturn , Uraan  
ja  Neptuun .
3. Millised  planeedid  kuuluvad Maa rühma? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, neil on 
väikesed mõõtmed, suur tihedus ja vähe kaaslasi.
4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma?  Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun. 
Tunduvalt suuremad, väikese tihedusega ja koosnevad gaasidest.
5. Mille poolest erineb  Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei 
ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum.
6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised  ja paiknevad ligikaudu samas 
tasapinnas.
7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda 
atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises  domineerib süsihappegaas (96,5) ja 
ülejäänud on lämmastik.
8. Mida teatakse  Veenuse pinnaehitusest? On sarnane Maaga, madalad alad vahelduvad 
kõrgemate mägiste piirkondadega. Laamad puuduvad.
9. Miks on kuul näha vaid ühte külge?  Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega.
10. Võrrelge Maad ja Marssi. Marss pöörleb samal kombel kui Maa,  Marsi orbiit on Maa 
orbiidist piklikum. Marsil on avastatud ka mõningaid pinnavorme, kuid neid on vähe.
11. Mida on teada elust Marsil? Hõre süsihappegaasi-atmosfäär katab kiviklibuga kaetud 
elutuid tasandikke . Vedelat vett Marsil ei ole,Hapnik kui elu indikaator  puudub. Elu 
Marsil puudb.
12. Mille poolest erineb Jupiter  Maa rühma planeetidest?  Ta on tunduvalt suurem (11,2 
korda). Mass on 318 korda suurem Maa massist. Orbiit on Maa ja Veenuse omast 
piklikum. Tiirleb kiiremini. Jupiteri tihedus on Maa rühma planeetidest tunduvalt väiksem.
13. Iseloomusta Jupiteri nelja suurimat kaaslast, kust on andmed pärit? Esimene 
kaaslane  on IO, tema pind on aktiivne, vulkaanipursked toimuvad. Europa pind on sile ja 
detailidevaene. Ganymedese ja  Callisto arvatakse sama, kuid nende „jääkoor“ on paskem 
ja seetõttu on näha meteoriidikraatreid. Andmed on pärit spekulaaranalüüsi ja 
kosmosejaama Galileo poolt.
14. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Atmosfäärist moodustab 86% vesinik, ülejäänud 
koosneb heeliumist ja muudest keemilistest ühenditest (ammoniaak ja  metaan ).
15. Kirjelda Saturni välisilmet? Sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem. Eripäraks on 
heleda, kolmest osast  koosneva  rõnga olemasolu. Saturn on kõige lapikum planeet.
16. Kirjelda Saturni rõngast. Rõnga laius on 65000 km, koosneb kolmest osast (A, B ja 
tuhm C-rõngas). A ja B rõnga vahel on tume vööt-  Cassini  pilu, ka A rõnga välisseinas on 
tühimik- Encke pilu. Rõngas ei ole radiaalselt ühtlane ja koosnab sadatest kitsatest 
rõngastest.
17. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest. Titan 
on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. Kõigi 
suurtemate kaaslaste tihedus on sama mis hiidplaneetidel endil.
18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal 
jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Selle siseosa moodustavad 
komeeditaolised  jääst ja gaasist kehad, kaugema aga hõre  gaas .
19. Mis on  asteroid ? On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad 
taevakehad . Kujult ebakorrapärased.
20. Kirjeldage asteroidide liikumist? Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitie 
vahel, samas on ka neid kelle tee lõikab Maa orbiiti. Kuna neid on palju ja nad võivad 
üksteisele läheneda võib toimuda kokkupuuteid. Orbiidid on enamasti ringikujulised ja 
asuvad ekliptika  tasandis .
21. Kirjeldage komeetide liikumist?  Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes tasandikes ning 
suvalises suunas
22. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks?  Meteoor on nn. langev täht, sagedus on 
3-5 korda ühe tunni jooksul. Nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja  taevasse  hõõguva 
jälje jätnud kosmilist osakset. Meteoriit on maapinnale langenud kosmiline osa.(90% raud, 
hapnik, räni,  mangaan ).
23. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu 
tõttu. Päikesesüsteemi kõige  massiivsem  keha on Päike, mõjutab kõiki planeete. Maa 
liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad  meteoriidid . 
24. Kuidas tekivad  looded (tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal 
pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool 
maakera on parasjagu mõõn. 
25. Millest tekkisid planeedid? Planeedid tekkisid kosmilisest hajusainest. Planeetide massi 
kasvatavad maale langevad meteoriidid ja komeedid.