Vulkanism (0)

1)Litosfäär
MANDRILINE OOKEALINE
Paksem Õhem
Kergemad kivimid Raskemad kivimid
Vanem Noorem
Väiksema tihedusega Suurema tihedusega
Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

• Laamade äärealadel
  

Hekla, Vesuuv , Etna, Stromboli , Cotopaxi,Krakatau

• Mandrite sisealadel
  

Kilimanjaro

• Kuuma täpi kohal ookeanides
  

Mauna Loa
Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks.

• Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega
  
• Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas
  

Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas.
Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud . Nähtus kaasneb survepingetega maakoores.
Murrang on rike , mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas.
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang.
Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas. Süvik tekib kahe laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on enam-vähem paralleelsed nendega seotud vulkaaniliste kaartega. Süvikud on keskmiselt mõni kilomeeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse.
Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanide keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks .
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum.
Settekivimid tekkinud setete kivistumisel
(tsementeerumisel)
lubjakivi , liivakivi , põlevkivi, kivisüsi
Tardkivimid tekkinud magma või laava
tardumisel
graniit , gabro - süvakivim
basalt-purskekivim
Moondekivimid sette-või tardkivimite moondu-
misel
gneiss , marmor

• Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus . Kõik ookeanide vulkaanid
  
• Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad , kuid plahvatuslikud vulkaanipursked . Mandritel ja laamade vahevöös
  

Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused

• Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu
  
• Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga
  
• Geisrid - vett purskav kuumaveeallikas
  
• Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad
  
• Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine,varingud
  

Vulkaaniliste alade kasu inimesele

• Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus)
  
• Maavarad - ehe hõbe, kuld , vask ja paljude metallide sulfiidid
  
• Ehitusmaterjal-tuff
  
• Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne.
  
• Turism
  

MAALIHE-nõlvaprotsess

• Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks
  
• Need protsessid toimuvad erineva kiirusega
  
• Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest
  
• Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil
  

Nõlvaprotsessid

• Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess
  
• Libisemine - kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu
  

Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest
Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades

• Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond)
  

Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks

• Nihkumine – kõige aeglasem , põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine
  

Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda
Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht.
Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma ümbritseb vahevöö.
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp.
Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Kihtvulkaan
Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.Maavärina epitsenter on punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused.
Maak on mineraalne maavara .
Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.
TÖÖSTUS JA TEENINDUS
Rauamaak on kivim või mineraal , mis sisaldab piisavalt rauda. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis). Värviliste metallide maake ning ka rauamaaki leidub Pürenee poolsaarel ja Uuralis.
Alpi kurrutuse piirkondades on suuri boksiidi leiukohti.