ARGENTIINA (0)

ARGENTIINA
MANNER : Lõuna-Ameerika manner
MAAILMAJAGU: Ameerika
PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA : Lõunapoolkera
IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera
ÜMBRITSEVAD OOKEANID : Argentiinat piirab idast Atlandi ookean.
MERED :-
MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik , lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid , lavamaa ja tasandik .
PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W
Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m).
KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS
Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde
sademete hulk aastas: 500- 1000 mm.
temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C
Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapoolseid provintse (Gran Chaco piirkond) valitseb kuum ja kuiv kõrbeline kliima, siis Kirdeprovintsid jäävad troopilise kliima mõjusfääri. Pikki idas kulgevat Tšiili piiri kõrguvates Andides on kõrgmäestiku kliima, kuid keskosa päikeselistes orgudes küpsevad viinamarjad , millest valmistatakse meilgi hästi tuntud Uue Maailma veine. Enam kui kolmandiku pindalast enda alla võttev Patagoonia Argentiina lõunaosas kujutab endast tuulise ja külma parasvöötme kliimaga stepilaadset piirkonda, mille idaosas kohtab Andide mäestiku vahest ehk kõige kaunemaid tippe .
RIIGI VEESTIK
Piirnevate merede v. ookeani(de) iseloomustus (kas on soojade v. külmade hoovuste läheduses):
Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Hoovused : Angola hoovus ,Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus,Põhjapassaathoovus.
Argentiina asub sooja hoovuse lähedal.
pikimad jõed (jõetüüp- vt.õp.lk.61)
Argentiinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata.Teised jõed: Bermejo,Paraguay jõgi , Paraná jõgi, Pilcomayo , Uruguay jõgi.
suurimad järved
Järvi on Argentiinas vähe: Buenos Airese järv ja Fagnano järv.
PAIKNEMINE LITOSFÄÄRI LAAMAL
kas riik asub seismiliselt aktiivses piirkonnas-laamade servaalal v.laama keskosas (õp.lk.74 laamade kaart või internetist: //www. iris .edu.seismon/)
Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal.
kui on esinenud maavärinaid, siis kirjelda mõnda viimasel kuul toimunud maavärinat- mis kuupäeval, mitu magnituuti oli tugevus
Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad .
Maavärin toimus 20 aprill 2013 19:14:33, 4.9 magnituuti
LOODUSVÖÖNDID riigis- loetle põhjast lõunasse
Soo, savann , poolkõrb , pampa
RIIGI MULLASTIK
Mis tüüpi mullad esinevad, kui on mitu loodusvööndit, siis loetle ka neis levinud mullad
Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. Soodes on mullastik väga vesine, savannis levivad pruun-, punakaspruun - ja pruunmullad,poolkõrbes on kui pinnas ja taimkatte on hõre.
TAIMKATE
looduslikult kasvavad taimed ning võid nimetada ka, milliseid kultuurtaimedena kasvatatakse
Argentina taimestik vaheldub sõltuvalt kliimast ja pinnaehitusest. Kirdes levib rikkalik troopiline taimkate selliste puudega nagu palisander, palm , tulbipuu ja kapokipuu. Chacot ilmestavad kuivad metsad , mis lõunapool lähevad üle põõsastikuks. Pampas kohalikke puid ei ole, kuid inimene on sinna istutanud vähenõudlikke liike: eukalüpte, kampripuid, plataane, papleid ja akaatsiaid. Andide nõlvadel kasvab tihe mets. Põhjas on see lähistroopiline - loorberipuude, kreeka pähklipuude, araukaariate ja lõuna-ameerika lehistega. Lõuna suunas aga on taimkate kohastunud külmema kliimaga- Patagoonias valitsevad araukaaria ning lõunapöök. Tulemaal näeb tihedaid kuuse-, männi-, küpressi- ja seedrimetsi, kasvab ka teisi puid.
Loomastik
Loomastik on piirkonniti erinev. Põhjas elavad säärased suured imetajad nagu puuma, otselot , sipelgkaru, taapir ja mitut liiki ahvid; seal näeb palju ka värvikirevaid linde nagu flamingod , papagoid, koolibrid . Pampas elab arvukalt väiksemaid imetajaid- rebaseid , vööloomi, metskasse, jäneseid, aga ka selliseid suuri linde nagu nandu . Andides kohtab külmaga kohastunud linde ja loomi. Tulemaa loomastik meenutab antarktilist faunat, koosnedes kolooniatena elavatest imetajatest ( merilõvi ) ja merelindudest ( albatross , pingviin jm).
Põhilised keskkonnaprobleemid riigi territooriumil

• Transpordi arengut takistavad Andid
  
• Tolmutornid
  
• Erosioon
  
• Tulekahjud
  

Looduskaitse riigis (kuidas on LK korraldatud, mitu looduskaitseala , rahvusparki jne.)
Argentiinas on valju rahvusparke
ASUKOHT-Argentiina loodeosa.
VÄÄRTUS-Maa ajaloo põhietapid.
LÜHIISELOOMUSTUS-Ala on Ischigualasto-Villa Unioni triiase häiluks nimetatav settebassein , mis tekkis kogu triiase jooksul (245-208 milj.a.tagasi) jõgedess, järvedesse ja soodess talletunud mandri settekihtidest. Leidub palju fossiile .Võib pidada kõige täielikumaks triiasest pärit kontinentaalsete fossiilide kogumiks. on leitud 56 selgroogsete perekonna fossiile.
Talampaya rahvuspargi mõjukad punased kaljud koosnevad punast värvi liivakivist .

• Chaco National Park
  
• Iguazú National Park
  
• Mburucuyá National Park
  
• Río Pilcomayo National Park
  

• Baritú National Park
  
• Calilegua National Park
  
• Campo de los Alisos National Park
  
• Copo National Park
  
• El Rey National Park
  
• Los Cardones National Park