asub Seymouri saare lähistel, kus lademe paksus on 1400 meetrit (Olli, 2010). Diatomeesid esineb ka magevees, järvedes, kus moodustavad suure osa fütoblanktoni kevadõitsengust (Olli, 2010). Samuti esineb diatomeesid ka rannikualadel, estuaarides, jõgedes, tiikides, ojades, kraavides, soodes, kaevudes ja niiskes mullas. 1.5 Diatomeede tähtsus ökosüsteemis Maailma kogu aastast primaarproduktsioonist 20-25% moodustavad ränivetikad. See on võrdne kõigi maismaa troopiliste vihmametsade produktsiooniga kokku. Sisuliselt sõltuvad teised organismid otseselt või kaudselt diatomeede produktsioonist. Diatomeed mõjutavad Maa kliimat, süsihappegaasi konsentratsiooni atmosfääris ja ökosüsteemi funktsioneerimist (Olli, 2010). 2 Diatomeed paleogeograafilistes uuringutes Diatomeeanalüüs ehk ränivetikateanalüüs on setete vanuse ja tekkimise uurimise meetod ränivetikate alusel. Analüüs põhineb diatomeede taksonite ja ökoloogiliste rühmade määramisel
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning
7.Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses kuuluvad vihmametsade hulka ka mõningate sademeterohkete alade igihaljad metsakooslused, mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas. Ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20- 26 kraadi piires. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30 kraadi. Troopiline vihmamets on väga liigirikas
läbimõõt on kuni 30 cm. Suured nahkjad lehed on 15-35 cm pikad ja 6-15 cm laiad. Õied 6-18-kaupa kimbus. Viljad suured, ümarad, helepunased, 2-cm läbimõõduga. Õitsemisest viljade valmimiseks kulub umbes aasta. Liberica kohviubade kofeiinisisaldus on 0,6-1,7%. (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 2.4 Kõrge kohvipuu (Coffea dewevrei) 6 Kõrge kohvipuu on Kesk-Aafrika vihmametsade puu, kultiveeritakse sealsamas Kongo piirkonnas. Puu on kuni 20 m kõrge, lehed kuni 30 cm pikad ja 15 cm laiad. Viljad umbes 2 cm pikad ja kuni 1,5 cm paksused. Talub teiste kohvipuudega võrreldes paremini kuivust. Excelsa kohvi kofeiinisisaldus on 0,8-1,9%. (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 7 3 Kohv kui jook Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C
HALDUSJAOTUS Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13,1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli +28 oC ja kõige külmem Jaanuar 2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid madalamad. Loodusvööndid Suurem osa Ida-Hiina alast katab subtroopiline vihmametsade kliimavööde. Põhja- ja Kirde-Hiinas parasvöötmeline laialehine metsavöönd. Väike osa Lõuna-Hiinast katab mussoonmets. Loode osas, kus on maaala mägisem, laiub mägimetsade vöönd ning Alpi tundra vöönd. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png subtroopiline vihmamets mussoonmets Alpi tundra mägismets parasvöötmeline laialehismets
Kohv Kesk-Ameerika, Lääne-Aafrika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis Tee Aasia Suhkruroog Aasia, Kesk-ja Lõuna-Ameerika 56.Ekstensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise) ülekarjatamine sooldumine vihmametsade hävitamine, kõrbealade laienemine mullaelustuku hävimine, mullaviljakuse langemine Intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. sooldumine väetamine, mürkkemikaalid rasked masinad, mis rikuvad maapinda 57.Maailma tähtsaimad kalapüügipiirkonnad:
Leidub ka palju erinevaid kohalikke puuvilju nagu ananasse, banaane, mangosid, guajaave, mandariine jt. Riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega. Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. 1991. aastaks kiire raie eelneva 30 aasta jooksul Amazonase vihmametsas, mis oli tingitud rahvarändest, teede ehitusest, kaevandustegevusest ja maksudest, põhjustas vihmametsade kahanemist hinnanguliselt 8,5% koloniaalaegadest alates. Aastane raidumise osakaal oli 1990.aastatel 0,4%. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal. Umbes 40% puidutoodangust kasutatakse mööbli tegemiseks Brasiilias. Paraná mänd on suurima nõudlusega. See kasvab lõunaosariikides. Brasiilia keeld
Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused: 1. Konveieritöö asendus paindlikuma ja vabama töökorraldusega 2. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi 3. Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud. 4. Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama. Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx mõistuspärasus, kapitalism tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult
keskenduvad konstruktivistid enam sellele, kuidas teadmiste võrgustikuna saab eelteadmiste probleemi paindlikumalt jälgida. See tähendab, et õppimist võib alustada üsnagi erinevatelt tasemetelt ning üldpõhimõte eelteadmiste vajalikkuse kohta ei kehti kontruktiivse õppimise teooria kohaselt kindlasti 100%-liselt. Õpetaja suunitlusel võib õppija alustada osaoskuste asemel hoopid tervikrakendustest, mis eeldavad kõrgema tasemega mõtlemist. (Krull, 2000) Näiteks võib vihmametsade ökosüsteemi õppida ära kui terviklikku loodusvööndit, ilma et peaks süvenema eelnevalt täpsemalt Amazonase, Madagaskari, Kesk-Aafrika ja Indoneesia vihmametsade floorasse eraldi. 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine Nende kontstruktivistide, kes toetavad Piaget’ koolkonna ideid, silmis on õppimine pigem individuaalne protsess. Laps õpib läbi uurimise ja avastamise
Imetajate väljasuremine Peamised ohud elurikkusele on elupaikade · Keemiline reostus Ookeani surnud tsoonid - hävimine ja killustumine · Õhureostus Kalanduse kollaps - olukorra halvenemine Vihmametsade · Elupaiga kadumine Põhjused: Elurikkus (bioloogiline ja hävitamine · Veekriis looduslik mitmekesisus,
Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). (Loomade elu I) Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega), kõrgem lämmastiku sidumisvõime ja lubja sadestamisvõime kui ühelgi teisel ökosüsteemil. Riffe ehitavad korallid
Loo Keskkool Keskkonnaprobleemid Referaat Loo, 2009 1 Sissejuhatus Inimtegevus on hakanud Maale halvasti mõjuma: metsi, Maa kopse, raiutakse aina maha, olgu põhjuseks siis põllumajanduslik pind või inimeste tarbepuit. Tagajärgedele mõtlemata visatakse vette igasuguseid jäätmeid, mered on jäänud liigivaeseks, aina rohkem on maailmas loomaliike, mis on väljasuremisohus, sest inimesed käituvad Prantsusmaa endise kuninga, Henry XV ütluse järgi: ,,peale meid tulgu või veeuputus" See kurikuulus lause iseloomustab meie praegust tegevust. Praegused planeedi Maa elanikud peaksid endale aga teadvustama, et võib-olla paarikümne aasta pärast on Maa peal see suurim ime, elu, olemata. 2 Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus ...
kasutatakse pumpasid, pihusteid jt thnilisi vaheneid. Väga palju kunstliku niisutamist kasutatakse Egiptuses, Paksitanis ja Jaapanis. 14. Mida tähendab roheline revolutsioon? Roheliseks revolutsiooniks on hakatud nimetama üritust parandada maailma toitlusolusid, peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut suurendades. 15. Iseloomusta tollipiirangute ja nende kaotamise mõju põllumajandusele! 16. Kus ja miks kasutatakse tänapäeval alepõllundust? Alepõllundus on eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele (Amasoonase jõgukinnas, AafrikasKongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias) 17. Miks on talu olnud sajandeid põllumajanduse tähtsaim tootmisvorm? 18. Millised majanduslikud ja looduslikud probleemid kaasnevad monokultuuride kasvatamisega? 19. Iseloomusta istandusriikide tähtsust põllumajanduses! 20. Millised on toiduainetetööstuse harud? Osa toitainetööstuse harudest(liha, leiva, õlle, veinitööstus)on juba sajandeid vanad , kuid
juunil aastal 1958. Aastal 2004 tehti sellele hoonele kõige põhjalikum ning ulatuslikum restaureerimine palee ajaloos. Projekt võttis aega 2 aastat ning läks maksma 18 400 00 dollarit. Palee:http://en.wikipedia.org/wiki/Pal%C3%A1cio_da_Alvorada Pilt:https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bd/Palacio_da_Alvorada_Exterior.JPG 2.5 Teater Amazon Teater Amazon Brasiilia keeles Teatro Amazonas on Amazonase vihmametsade südames Manauses asuv ooperimaja. Ooperimaja ehituses kasutatud materjal on pärit erinevatest riikidest, mööbel-Pariisist, marmor-Itaaliast ning teras-Inglismaalt. Brasiilia lipuvärvides hoone kuppel on kaetud 36 000. keraamilise plaadiga. Ehitust alustati aastal 1884, kuid lõpetati alles aastal1895 sagedaste peatuste pärast. Hoone avati pidulikult 31. detsembril aastal 1896 ning esimene kontsert anti 7. Jaanuaril aastal 1897. Ooperimaja suleti mõne aasta pärast, sest seda ei suudetud
1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) 2) Lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn Saigon) 50ndate II poolel kahe Vietnami sõja vahel toimus USA sõjalise kohaloleku suurenemise Lõuna-Vietnamis. Põhjuseks doominoteooria- kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane Vietcong- Vietnami vabadusvõitlejad Agent Orange- mürkkemikaalid, mida kasutati ameeriklaste poolt. Sõdisid troopiliste vihmametsade tingimustes. II Vietnami sõda 1964-1973. 1963 sai Ameerika presidendiks Lyndon B.Johnson, kes võttis Vietnami osas palju jäigema hoiaku, mis põhjustabki II sõja. Kommunismi edasise leviku takistamine, doominoefekti vältimine, USA soovis demokraatiat levitada. Pinged uuesti teravaks muutunud. Omavahel konkureerivad Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Kasutati massihävitusrelvi. Ameeriklased kaotavad II Vietnami sõja häbiväärselt.
htm Põllumajandusliku tootmise vormid Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeli · Rändkarjandus · Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias · Alepõllundus · Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal · Teraviljakasvatus USA · Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) · Köögiviljakasvatus Kaubandus · Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima:
htm Põllumajandusliku tootmise vormid Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeli • Rändkarjandus • Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias • Alepõllundus • Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal • Teraviljakasvatus USA • Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) • Köögiviljakasvatus Kaubandus • Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima:
meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või vähe taimi. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama.
suureneb ning ühegi osalise heaolu seejuures ei vähene. Kaldor-Hicksi parenduseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete summaarne heaolu suureneb. Iga Pareto-parendus on ka Kaldor-Hicksi parendus, aga mitte vastupidi. Koostöökasude loomine: Ühisressurss - Ressurss või vara, mis on kasutatav paljude indiviidide poolt. Kasutamine on rivaalne = kui keegi seda vara kasutab, siis teistele jääb vähem. Näited: ühiskarjamaa, põhjavee, kalavarude, vihmametsade, merede ja jõevoolu kasutamine. Laiemalt tõlgendades mahuvad siia alla ka tänava- ja muud infrastruktuurivõrgustikud, sotsiaalkindlustussüsteemid ja koguni organisatsioonikultuur. Tööjaotuse tähendus: Igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: spetsialiseerumine loob eelduse võimekustesse investeerida. Tööjaotuse kasudel on kaks alust: 1.)suhtelised kulueelised, 2
suures koguses liha ning jooksevad paljajalu ning palja ülakehaga üle Brooklyn Bridge New Yorgis, isegi kui termomeeter näitab miinuskraade. Noored subkultuuri järgijad soovivad elada nagu kunagised esivanemad, nii toitumise kui ka füüsilise treeningu mõttes. Näiteks on nad loobunud spordisaalidest ning hüppavad selle asemel kaljudel, ujuvad kiirevoolulises vees, ronivad puudel või jooksevad paljajalu. Kuna Manhattanil on dzungli ja järskude kaljudega kitsas käes, asendavad kõrgeid vihmametsade puid ehitustellingud ning pikad liivarannad tähendavad paljasjalgseid jooksuringe Brooklyn Bridgel.Lisaks jooksuringidele järgivad need ca 150 meest ka ranget paleo ehk kiviaja dieeti. Nad söövad suures koguses liha, aedvilju, puuvilju ja pähkleid. Väldivad aga pastat ja leiba, mida nende arvates kiviajal ei leidunud. Lisaks paastuvad nad teatud aja järel, et kopeerida esivanemate elustiili. Kiviaja kütid ei saanud alati saaki ning seepärast pidi keha suurte
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
kogutud andmete põhjal. Puidutööstuse ja metsamajanduse kohta on üldiselt vähe andmeid, kuid sellegipoolest leidsin midagi, mida analüüsida. Vaatlen kahe riigi vöödet, puude liike, tarnet, eraomandit ning riikliku metsa. Brasiilia asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on alati soe ja niiske ning ekvatoriaal aladel laiuvad vihmametsad. Võin väita erinevaid materjale lugedes, et Brasiilia on väga mitmekesise loodusega. Vihmametsade kohta võib isegi väita, et ta on nagu dzungel, mis koosneb paljudest liikidest. Kõige enam kasvab Brasiilia metsades eukalüptust 59%, mändi 37% ja teisi liike 4%. Samas erinevad Suurbritannia ja Brasiilia üksteisest kui öö ja päev. Suurbritannia asub hoopis parasvöötmes, kus ilm on väga muutlik ning on suhteliselt liigivaene paik just oma asukoha tõttu. Suurbritannias kasvavad kõige enam okasmetsad 75%, siis lehtpuud 29% ja 1% teisi liike.
55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike. Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal, Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus, Veisekasvatus USA-s; Köögiviljakasvatus Nigeerias. 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende
5. Millised on maailma peamised loodusvööndid ja mis neid iseloomustab? Polaarvööde aasta läbi väga külm (Lähispolaarne vööde) Parasvööde neli aastaaega, soe suvi, külm talv, suured temperatuurikõikumised (Lähistroopiline vööde) Troopiline kliimavööde - soe ja kuiv kliima, kõrge õhutemperatuur (Lähisekvatoriaalne vööde) Ekvatoriaaline kliimavööde soe ja niiske, aasta läbi kuum, vihmametsade rohkus 6. Millised on maailma kolm peamist kultuuritüüpi? Lineaaraktiivsed (Põhja- ja Kesk-Euroopa ning USA rahvad) Multiaktiivsed (Ladina-Ameerika, Lõuna-Euroopa ja Lähis-Ida rahvad) Reaktiivsed (hiinlased, jaapanlased) 7. Millised on maailma enimräägitavad keeled? 1. Mandariini keel 2. Hindi keel 3. Inglise keel 4. Hispaania keel 5. Araabia keel 8. Millistesse suurregioonidesse jagab UNWTO maailma? Euroopa Lähis-Ida
Riikide arengutaseme näitajad. SKT- sisemajanduse kogutoodang. USD/ 1 in aastas. SKT on rahvamajanduse toodangu hulk rahalises väljenduses, mis on valmistatud antud riigi territooriumil aasta jooksul. GDP- gross domestic product HDI- Human development index/ inimarengu indeks. Koosneb üle 100-st erinevast näitajast (SKT, kirja oskus, arstiabi, haridus, puhkuse võimalus jne) näitab, millises riigis on hea elada. Mc´donaldsi index- näitab palju peab tegema tööd riigis ühe bigmaci jaoks. Eestis 30 minti, indias 2 päeva, Norra 10 minti. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid · EU- algselt majanduslik liit, hiljem ka poliitiline ja kaitse liit. · WTO- world tradeing organisation. Eesmärk elavdada maailma kaubandust ja alandada tollitariifi. · UN- united nations, ÜRO. Ühinenud rahvaste organisatsioon, rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. · NAFTA- north-america free trade agreement. Kaotatud ...
· Metsa raiutakse, millest tekib: uus karjamaa; väikesi maatükke, mida müüa; kaevandusi (kaevandatakse kulda, rauamaaki, mangaani) mööblitööstuse jaoks; uute istanduste rajamiseks ja väärispuidu saamiseks. 4. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Riik ekspordib metsamaterjali. 5. Millised on peamised metsadega seotud probleemid riigis? Keskkonnaprobleemideks on vihmametsade hävimine ja sellega seotud globaalsed tagajärjed. Võib seada ohtu elu taimedel, loomadel. Probleem kuidas nendega käitutakse jne. Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid(maake) riigis leidub? Leidub rauamaaki, veidi ka kulda. 2. Millised tööstusharud on esindatud? Brasiilias tegeletakse kõige enam tooraine kaevandamisega. 3. Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Paras ja Minas Gerais. 4
organismid hingamiseks. · Süsihappegaasist, mis satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ning organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ning selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. · Veeraurust, mille hulk varieerub nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. Kõige rohkem on veeauru ekvatoriaalses vööndis ookeanide ja vihmametsade kohal. Kõrguse kasvades kahaneb ka veeauru hulk. Veeaur reguleerib Maa soojusreziimi neelates päikesekiirgust ning soojuskiirgust. · Tolmust, tahmast ja soolaosakestest, mis satuvad õhku ookeani pinnalt auramisel ning mida kõiki kokku kutsutakse aerosooliks. · Metaanist, mis eraldub märgaladest, eriti riisikasvatusest, koduloomade väljaheidest, prügilatest ning soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja
Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju rakkudele seisneb selles, et ta hävitab nukleiinhappeid, muudab DNA struktuuri ja pidurdab rakkude paljunemist. Hapnik kui loodusrikkus vajab kaitset Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Hapnik on väga tundlik looduskeskkonna muutuste suhtes, näiteks vihmametsade raiumine, veekogude seisundi halvenemine, radioaktiivne saastamine, naftaväljade ja metsade suurtulekahjud. Inimene kasutab hapnikku palju rohkem, kui looduses seda taastoodetakse, järelikult kasutatakse atmosfääris talletatud hapnikuvaru. Intensiivne kütuste kaevandamine ja põletamine, energeetika-, metallurgia- ja keemiatööstuses toimuvad protsessid vajavad palju hapnikku, samas eraldub atmosfääri kasvuhooneefekti põhjustavat süsinikdioksiidi.
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et arengumaades kütteks. Samuti umbes kuuendik maailma kõrbetest on on viinud kõrbestumiseni tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige troopiliste vihmametsade raied valulikum on probleem nendes kohtades, Aasia ja Lõuna-Ameerika kus maa majandamisviis ületab selle mäestikes ja ka klimaatiliste bioloogilise kandevõime. Inimene aitab vööndite üleminekualadel ning kõrbestumisele tõhusalt kaasa. muidugi sobimatud
areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid katavad, pindalalt eriti suur. Kuid oluline on see, et nad on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Korallrifid on inimestele vajalikud mitmetel põhjustel. Esiteks on nad väga oluliseks toiduallikaks. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel, teiste liikide jaoks toimivad need lasteaedadena - pojad veedavad oma elu alguse koralriffide kaitsvas varjus. Riffide hävimine tähendaks nälga paljude riikide jaoks
Rohtlad tasakaaluline Üle 1m Maailma viljakaim piirkond, probleemiks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon mustmullad Kõrb ja Aurumise ülekaaluga Õhukesed Vajavad niisutamist ja aluselise reaktsiooni neutraliseerimist pookõrb Vihmametsad läbiuhteline 6-10m Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja omadustega mullakiht, mis on moodustunud mulle tekke protssesis. Mullaga toimuvad looduslikud või inimtegevuslikud protsessid: Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, mulla kihi hävitamine (teede rajamine, ehitus) 4.4 Muld kui resurss, muldade kaitse Tegevused Otsesed tagajärjed Kaudsed tagajärjed
Tallinna Mustjõe Gumnaasium Nimi Perekonnanimi 10b klass Referaat Õppetaja: Geograafia Tallinn 2012 Sisejuhatus: Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal. ...
Heaoluriigi pakutavaid teenuseid rahastatakse maksudest. Eesti on pigem õhuke heaoluriik, sest riik küll pakub hädavajalikke teenuseid nagu näiteks tervisehoid, kuid heaolu tagamisel on pandud suur vastutus ka inimestele endile. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Keskkonna jätkusuutlikkus: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, veepuudus. DEMOKRAATLIKUD VALIMISED Valimiste funktsioonid: võimu regulaarse ja seaduspärase vahetumise tagamine võimudele kodanike nõudmiste vahendamine rahva usalduse tagamine võimude vastu inimeste poliitikast informeerituse tagamine Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valimises. Valimissüsteemid Valimissüsteem: mandaatide (ehk saadikukohtade) jaotimise viis valimistel. Valimissüsteemid:
rakkude paljunemist. 8 Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Hapnik on väga tundlik looduskeskkonna muutuste suhtes, näiteks vihmametsade raiumine, veekogude seisundi halvenemine, radioaktiivne saastamine, naftaväljade ja metsade suurtulekahjud. Inimene kasutab hapnikku palju rohkem, kui looduses seda taastoodetakse, järelikult kasutatakse atmosfääris talletatud hapnikuvaru. Intensiivne kütuste kaevandamine ja põletamine, energeetika-, metallurgia- ja keemiatööstuses toimuvad protsessid vajavad palju hapnikku, samas eraldub atmosfääri kasvuhooneefekti põhjustavat süsinikdioksiidi.
Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Väga suures ohus on Saharast lõuna pool asuvad maad. Rahvastikukasvu, karjakasvatuse ja eksportvilja kasvatamise tulemusel laieneb Sahara mitu miili aastas. Ka Põhja-Ameerikas on peamine kõrbestumise põhjus karjakasvatus.
CO2 sidumisel (CO32- jm) kulub energiat Globaliseerumine e. avatud turg · "Räpase" tooraine kasutamine Madalama elatustasemega riikides on tööjõu- ja keskkonnakaitse- kulud madalamad, toodetav tooraine seeläbi odavam (süsi, uraan, nafta jmt), samas taastoodetakse piirkonnas vaesust ning rikutakse keskkonda, mis kahjustab kohaliku kogukonna edasise arengu väljavaateid (ressurss ammendatud, elukeskkond ja tervis rikutud) Nt. Kagu-Aasias suurendatakse õlipalmiistandusi troopiliste vihmametsade ja toiduainete tootmiseks kasutatavate alade arvel, aga riisikasvatuspindasid ei jätku ja toiduhinnad tõusevad, vaesus ning sotsiaalne ebavõrdsus suureneb Globaliseerumine e. avatud turg · Kõlvatu konkurents Kasutades erinevate piirkondade (maj. ühenduste) maksustamis- (subsideerimisskeeme) saadakse topelttulusid ja lüüakse kohalik turg segamini. Nt. Biodiisli tootjad USA-s saavad kohalikku keskkonnakaitselist toetust ja eksporditoetust (0
· rahvastiku liigne kasv · näljahädad · haigused, eriti HIV ja AIDS · vaesus · terrorism (sh küberterrorism) Keskkonnaprobleemid: · kliima muutumine (sh globaalne soojenemine) · süsinikdioksiidi emissiooni kasv · õhusaaste · põhjaveevarude vähenemine · haritava maa pindala, kalavarude ja metsamaa vähenemine · taime ja loomaliikide väljasuremine · kõrbestumine · osoonikihi hõrenemine · maavarade ammendumine · vihmametsade pindala vähenemine · happevihmad SOTSIAALPROBLEEMID Sotsiaalseteks probleemideks nimetatakse ebasoovitavaid, kahjulikke asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonnaliikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majanduslikku edenemist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali, inimeste tegutsemisvabadust ning riigiaparaadi toimimistki. Sotsiaalsed probleemid on: · alkoholism, · narkomaania,
liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). (Wikipeda, 2015) Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). Selle biosfääriosa globaalne tähtsus seisneb orgaanilise aine produtseerimises ja selles talletunud biogeensete elementide kaitsmises väljauhtumise eest (metsadesse on koondunud 80–90% maismaa
jätkusuutlikult kasvada(areneda) ning võivad hävida samuti ning taas kaduda liikide nimestikust. Lisaks on sõltuvuses kindlatest taimeliikidest ka kindlad loomaliigid, kui need taimed kaovad, siis kaovad ka loomad. Aafrika kõrbestumise põhjusteks on kliimategurid, liigintensiivne inimtegevus, millega ületatakse pinnase bioloogiline kandevõime. Antropogeenset kõrbestumist põhjustavad ebasobivad maaharimisviisd, liigkarjatamine, vihmametsade lageraie, mis kõik tekitavad taimestiku hävimist ja erosiooni, mille tõttu orgaanikat sisaldav horisont uhutakse ära. Kõrbestumine saab tihti alguse servaaladel, kus kasvavaid põõsaid kasutatakse kütteks.
Lõunaosas on alates 1950. aastatest toimunud ulatuslik ränne maalt linnadesse o Argentiinas, Tšiilis ja Uruguays linnaelanikke üle 85% Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima tõttu (ning ka põllumaade puudumise tõttu) enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud Keskkonnaprobleemid Vihmametsa hävitamine o Liigid hävivad Jõgede reostus Õhusaaste Mehhiko halvad sanitaarolud Pinnase erosioon o Mehhiko vihmametsade raie tõttu Kõrbestumine o Metsaraie tõttu Transpordisüsteem Maanteed ja teised teed on ülerahvastatud Teed halvas seisukorras Valitsevad usundid Katolikud Protestantlus Loodususundid Siitlik islam Tööstus Juhtivaks tööstusmaaks Brasiilia o Sao Paulo Ladina-Ameerika suurim linn Juhtiv tööstuskeskus Juhtiv rahanduskeskus
nagu järsud mäenõlvad või viljatu pinnasega alad. http://www.nrem.iastate.edu/landscape/projects/perennial/per Vihmametsad taanduvad • põllumaade ees Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele, et toota sellest sojaõli ja loomasööta. • Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias, Brasiilias ja Paraguays. • Kiirtee rajamine Brasiilia idaosast lääneosasse on kiirendanud vihmametsade mahavõtmist ja uute põldude rajamist. 200 km 1 km Raadatud vihmametsad satelliidipildilt nähtuna Miks ei laiendata soja kasvatamist näiteks USA-s või Hiinas, kus seda kõige enam Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni • Paljudes arengumaades on endiselt levinud
Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas. Kuigi see osutub väga raskeks, kuna näiteks vihmametsade raiumine ja rauamaakide kaevandamine Brasiilias on tingimata väga ohtlik loodusele, kuid samas on peaaegu ainuke võimalud elatuse teenimiseks sealsele elanikkonnale. Vaatamata sellele paljud organisatsioonid (..) ja teadlased tegelevad loodussõbralikke tehnoloogiate loomisega, mis oleksid saadavad ka vaestematele riikidele areneva tööstusega. Ülerahvastatus ja majanduslik ebavõrdsus Vaatamata sellele, et Aasia riikides elanikkonna arv ei kasva enam nii kiiresti nagu
Tekib põldude niisutamise tagajärjel. 19.Miks ulatuvad ferraliitmullad väga sügavale? Ferraliitmullad ehk punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad ja sealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m. 20.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad ja happelised? Vihmametsades on kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. 21.Milliste omaduste poolest erinevad mullad üksteisest? Mullahorisont, koostis, happelisus, veereziim, paksus, iseloomulikud protsessid(mullaprofiil), viljakus, lõimis, huumusevaru
kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv · Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne). · Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne. · Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne) Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast
SAUNA LIIGID Soome saun Kõige levinub sauna liik. Iseloomulik on talle kuiv kuumus: temperatuur on reeglina vahemikus 85-100 kraadi, õhuniiskut vaid 5-10%. Soome saunas annavad soojust kuumad ahjukivid, kuid soojust kiirgub ka puitseinast ja laest. Saunas on kolme tasandiga puidust lava.õhutemperatuur ja niiskus erinevad kõrguseti. Soovitav on higistada ülemisel pingil lühemat aega, kui alumisel pikka aega. Aurusaun Aurusauna võib võrrelda troopiliste vihmametsade kliimaga. Õhuniiskust on 80-100%, õhutemperatuur on 50-55 kraadi. Kõrge õhuniiskuse tõttu on saun kaetud ennem kividega kui puiduga.Suure auruhulga pärast pole higistamine nii suur kui soome saunas. Aurusaun on kasulik hingamissüsteemile ja reumaatiliste haiguste korral. Aurusaunal on hea toime unehäirete ja stressi vastu. Infrapunasaun Infrapuna saunas kandub soojus edasi läbi soojenenud õhu. Soojus kantakse edasi inimsilmale
kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv · Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne). · Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne. · Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne) Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast
kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa.Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel serva-aladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Inimene peaks oma põõsaid mitte maha võtma ,nii saab takisatada. 8. Kas kõrbeid esineb ka parasvöötmes? Miks ja kus sellised kõrbed asuvad? Milline kõrb asub Eestile kõige lähemal
ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele. SIIRDEÜHISKOND ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, kus on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Looduskeskkonna jätkusuutlikkus probleem: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, liigilise mitmekesisuse vähenemine, kõrbestumine, veepuudus, reostus, saastus lahendus: prügi sorteerimine, elektriautod, filtrid, taastuvenergia Valitsemise jätkusuutlikkus legitiimsus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine läbipaistev ja kaasav Sotsiaalne jätkusuutlikkus - ühiskonna kvaliteedinäitaja
umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid) arvuks 5-100 miljonit (tõenäoliselt eksisteerib umbes 30 miljonit liiki). Kuigi see tundub veidrana, on enamus neist liikidest teadusele (inimesele) tundmata -- nende elualaks on veel vähe uuritud vihmametsad. Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva troopiliste vihmametsade raiumise ja põletamise läbi hävib väga palju piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et
Kulub aastakümneid, enne kui puu kasvab piisavalt suureks, et teda kasutada saab. Metsa taastumisele saab inimene kaasa aidata puude istutamisega. Metsad on vajalikud mitmeti: nad toodavad hapnikku ja vähendavad õhus süsihappegaasi hulka, ühtlustavad kliimat, talletavad vett ning takistavad mulla erosiooni ning paljude organismide elupaigaks. Vihmametsad mõjutavad oluliselt kogu maakera kliimat, seepärast on nende säilitamine eriti oluline. Troopiliste ja ekvatoraalsete vihmametsade raie on aga hoogustunud, sest sealne elanikkond kasvab kiirest ja vajab enam elatusvahendeid. Kord juba hävinud vihmametsa ei ole võimalik taastada. Veelgi enam, koos vihmametsa kadumisega hävib ka õhuke mullakiht, sest tuul ja vesi kannavad selle minema. Nii jääb endise vihmametsa kohale viljatu maa. 36. Õhu saastumine. Happesademed. Osoonkiht Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
