Kohvipuu (0)

Kohvipuu
referaat
Koostaja
Tartu 2007

Sisukord

Sisukord 1
1 Botaaniline lühiiseloomustus 3
2 Kohvipuude liigid 4
2.2 Kongo kohvipuu ( Coffea canephora) 5
3 Kohv kui jook 8
4 Suurimad kohvi tootjad 9
Kasutatud materjalid 10

1 Botaaniline lühiiseloomustus

Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast . Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad troopikas , looduslikult eriti Aafrikas.
Lehed on jagunematud. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas luuviljalises viljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba , mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse . Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga . Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube.
Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade korjamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kohvipuu )

2 Kohvipuude liigid

2.1 Araabia kohvipuu (Coffea arabica )
Araabia kohvipuu on tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik. Tema peamised kasvualad on Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Ida-Aafrikas ja Indias, kus toodetakse 75% maailma kohvist . Pärit Kirde-Aafrika riigi Etioopia mägimetsadest, looduses kasvab 6-10 m kõrguse põõsakujulise puuna. Kultiveerima hakati Araabia lõunaosas, kus 15. sajandil arenes välja kohvi keetmine, mis kohe ka mujal Lähis-Idas levis. Türgis joodi kohvi 16. sajandil. Euroopasse veeti kohvi sisse esmalt Veneziasse 1616 . aastal. 1675 . aasal oli Inglismaal juba 3000 kohvikut. Tallinnasse jõudis kohv 17. sajandi lõpul.
Hollandlased viisid kohvipuu Araabiast 1699. aastal Indoneesiasse Jaava saarele ja 1719. aastal Lõuna-Ameerika kirdeosas asuvasse väikeriiki Surinamesse. Kohe seejärel jõudis kohvipuu Surinamest ja Pariisi botaanikaaiast 1721. aastal Martinique´i saarele(asub Surinamest loodes) ja 1722 . aastal Prantsuse Guajaanasse (asub Surinamest idas) ning sealt juba 1730 . aasta paiku edasi Brasiiliasse, tänapäeva tähtsaimasse kohvimaale. Hollandlaste abiga jõudis araabia kohvipuu ka Sri Lankale ja Indiasse . Oma kasvualadele Aafrikas ei tulnud kohvipuu otse oma kodumaalt Etioopiast, vaid tõenäoliselt India ookeanis asuvalt Reunioni saarelt üle Aafrika idapoolsete riikide Keenia ja Tansaania; teiselt poolt aga Brasiiliast Malawisse ja sealt Ugandasse.
Kergelt lainelised igihaljad lehed on 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad . Lehekaenlaist ilmuvad õiekimbud, milles on 4-8 valget jasmiinilõhnalist õit. Õied ilmuvad peamiselt üheaastastele oksdele. Kirrssi meenutavad punased luuviljad on umbes kirsisuurused, aga pikergused. Viljas on kaks tihedasti teineteise vastu surutud seemet, mida nimetatakse kohviubadeks. Ühelt küljelt lameda kohvioa pikkus on 0,8- 1,2 cm, laius keskmiselt 0,8 ja paksus keskmiselt 0,5 cm. Saagirikastel sortidel on oks tihedalt viljadega kaetud, nagu oleks see üksainus suur viljakobar. On ka vilju , milles on üks seeme, seda kohvi nimetatakse pärlkohviks. Õitsema läheb kohvipuu kuiva perioodi lõppemise järel, kaheksa päeva pärast esimest tugevat vihmasadu. Kui mõnes maakohas on kaks vihmaperioodi aastas, siis õitseb ka araabia kohvipuu kaks korda aastas, nii et puul on samaaegselt nii õied kui viljad. Araabia kohvipuu on isetolmlev, teised kultiveeritavad kohviliigid aga võõrtolmlejad.
Liike on võimalik omavahel ristata. Tootmistasandite rajamisel ongi kasutatud araabia ja kongi kohvipuude vahelist hübriidi, mida nimetatakse arabusta.
Araabia kohvipuu annab arabica kohvi, kongo kohvipuu aga robusta kohvi, libeeria kohvipuu excelsa kohvi.
Moka kohvi saadakse araabia kohvipuu ühe teisendi viljadest. Araabias on seda kaua kasvatatud ja viidatud ka India ookeani lääneossa Mauritiusesse. Varem oli araabia kohvi peamine väljaveosadam Punase mere ääres asuv Mokka (Moha) linn, millelt araabia mailt tulnud kohv siis ka oma nime sai. Kunagi kõrgel järjel olnud kohvi kasvatamine on nüüd Jeemenis taandunud kata kasvatamise ees.
Araabia kohvipuud on sajandite jooksul kohati rängalt kahjustanud nii kahjurid kui haigused, üksjagu sellel põhjusel on hakatudki tema kõrval ka teisi liike kasvatama.
(H. Kiik , Maailma Viljad, 1989)

2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora)

Kongo kohvipuu kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsades, pärit Kongo Demokraatlikust Vabariigist. 1900. aasta paiku viidi kongo kohvipuu Jaavale. On väga kohanemisvõimeline ja tänapäeval kasvatatakse mitmelpool, on araabia kohvipuu järl kasvupinnalt teisel kohal. Peamised kasvatusalad on Aafrikas, eriti Lääne-Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval, ja mõnes teises Aasia riigis. Kongo kohvipuult saadud kofeiinirikas robusta kohv moodustab umbes 25% kohvi maailmatoodangust. Kongo kohvipuu on troopikatasandite kultuur, araabia kohvipuud kasvatatakse rohkem mägisel alal, kuid mitte kõrgemal kui 2000 m üle merepinna . Alla +8 °C temperatuuril võivad kohvipuud hävida.
Looduses kasvab kongo kohvipuu 8-15 m kõrguse puuna. Lehed piklikovaalsed, suured, 15-20 cm pikad ja 5-12 cm laiad. Ühes kimbus on 40-60 õit. Nii luuviljad kui ka seemned on pisut väiksemad kui araabia kohvipuul. Haigustele ja kahjuritele suhteliselt vastupidavam kui araabia kohvipuu. Järgnevalt mõned erinevused nende kahe liigi vahel (Joonis 1).
Omadus
Araabia kohvipuu
Kongo kohvipuu
Õitsemisest valmimiseni
9 kuud
10-11 kuud
Õitseaeg
Pärast vihmaperioodi
Korrapäratult
Kofeiinisisaldus %
0,6-1,5
2,0-2,7
Saak kg/ha
1500-2500
2300 -4000
Sobiv aasta keskmine temp.
17-23 °C
18-27 °C
Sobiv sademete hulk
1500-2000 mm
2000-3000 mm
Joonis 1: Araabia ja Kongo kohvipuu võrdlus
(H. Kiik, Maailma Viljad, 1989)
2.3 Libeeria kohvipuu (Coffea liberica)
Libeeria kohvipuu on pärit troopilise Lääne-Aafrika tasandike vihmametsadest. Viidi 1875. aastal Jaavale, kus teda tublisti kasvatati. Levis Aafrika läänerannikult Senegalist kuni idarannikuni, jõudis ka Sri Lankale ja Lõuna-Ameerika kirdossa Surinamesse. Eelistab niisket kliimat.
Libeeria kohvipuu on looduses kuni 15 m kõrgune laiuvate okstega puu, mille tüve läbimõõt on kuni 30 cm. Suured nahkjad lehed on 15-35 cm pikad ja 6-15 cm laiad. Õied 6-18-kaupa kimbus. Viljad suured, ümarad, helepunased, 2-cm läbimõõduga. Õitsemisest viljade valmimiseks kulub umbes aasta. Liberica kohviubade kofeiinisisaldus on 0,6-1,7%. (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989)
2.4 Kõrge kohvipuu (Coffea dewevrei)
Kõrge kohvipuu on Kesk-Aafrika vihmametsade puu, kultiveeritakse sealsamas Kongo piirkonnas. Puu on kuni 20 m kõrge, lehed kuni 30 cm pikad ja 15 cm laiad. Viljad umbes 2 cm pikad ja kuni 1,5 cm paksused. Talub teiste kohvipuudega võrreldes paremini kuivust. Excelsa kohvi kofeiinisisaldus on 0,8-1,9%.
(H. Kiik, Maailma Viljad, 1989)

3 Kohv kui jook

Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti - jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel . Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine levis sedavõrd, et hakkas palvetamist segama. Mekas ja mitmes teises paigas keelati õigeusklikel uimastava joogi tarvitamine. Keelud ei suutnud kohvi levikut takistada. 16. sajandi keskel avasid Damaskuse kaupmehed Konstantinoopolis esimesed kohvikud. Euroopas tutvustati kohvi 17. sajandi algul. Kohv leidis tulise poolehoiu kõrval ka tugevat vastuseisu. Koos vaimulikega, kes nägid kohvis islami mõju, hakkasid kohvi vastu võitlema omamaiste jookide valmistajad, nii veinikaupmehed kui õllepruulid, kes kartsid konkurentsi. Kohvi vastu astusid ka arstid. Väideti, et kohv on arstirohi, mis teeb kahju südamele ja kurnab organismi. Moejoogiks muutus kohv 17. sajandi teisel poolel. Oma osa selles etendas Türgi sultani suursaadiku Soliman Aga külaskäik Pariisi 1669 . aastal. Moodi tuli kõik türgilik (nagu lahtised tuhvlid, pikk ja avar öökuub, suur valge müts), sealhulgas ka kohv, millest sai Louis XV ajal õukonna lemmikjook. Esialgu oli see vaid aadlike jook, mistõttu kohvikutegi rajamine ei edenenud, sest kõrgem seltskond ei käinud avalikes kohtades. Läks mõni aeg kuni kohv prantsustus. Kohvikutest kujunesid avalikud kooskäimise kohad, kus sai kombeks istuda kohvikus , juua kohvi, rääkida poliitikast või muidu vestelda .
( http://www.erm.ee/vanast/naitus/kohvi/ )

4 Suurimad kohvi tootjad

Suurimad kohvitootjad on Brasiilia (umbes 30%) ja Colombia (umbes 10% maailma kogutoodangust). Suurim importija on USA, aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta Skandinaaviamaades.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kohvipuu )

Kasutatud materjalid

Kiik, H. Maailma viljad. Tallinn, 1989.

Interneti entsüklopeedia Wikipedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Kohvipuu

Eesti Rahva Muuseumi kohviajaloo lehekülg
http://www.erm.ee/vanast/naitus/kohvi/
2