100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaioshin
Õppematerjali autor
KOHVIPUU Kohvi päritolu ● Kohv on pärit piirkonnast, kus asub Etioopia. Selle järelduseni jõuti arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasmiinilõhnalist õit
piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees. Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise keelustama ja nimetasid seda kuradijoogiks. Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks. Kohvimarjad levisid kiiresti kogu Euroopas, muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 18. sajand 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse
Juhendaja: Mariina Madisson Pärnu 2010 Sisukord 1. Kohviajalugu 2. Kohvi valmistamine 3. Liigid 4. Kohvi mõju 5. Kohvipuu Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 58 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 24 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud
TALLINNA TEENINDUSKOOL T11HT Kohv Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kohvi ajalugu 4 Taimest 5 Kohvi kasvatuspiirkonnad 6 Kohvi liigid 7 Kohvi valmistamisviisid 8- 9
Saaremaa Ühisgümnaasium KOHV Referaat Autor: Kaur Lepik 9B Juhendaja: Indrek Peil Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Kohv - see tuntud jook on inimesete poolt armastatud juba aastasadu. Ma valisingi selle teema, kuna see on väga tavapärane ja puutume kokku sellega tihti. Kohvi hakati jooma maitse pärast, ning hiljem märgati, et sellel on ergutav toime. Algselt oli kohv luksuskaubana kättesaadav ainult rikkamatele inimestele, aga nüüdseks on see igapäevaseks muutunud. Tänapäeva maailmas on pea igalpool kohvikud, kohvipoed ja kohviautomaadid. Kohvi joomise kultuur on levinud üle maailma, kohvi joomine on paljudele igapäeva elu osa ja selles pole midagi ebatavalist. Kohvitootmine on arvestatav majandusharu ja mõne piirkonna põhiline sissetulekuallikas, näiteks Brasiilias, Kolumbias jne. Kohvi on meie tervisele ühelt poolt
Sisalgaavi moodustab lihakate lehtede kodarbiku, mis suurematel liikidel on mitmemeetrise läbimõõduga. Ainulaadne on see, et nad õitsevad 10-30 aasta vanuselt või veelgi vanemas eas ja pärast õitsemist vana lehekodarbik sureb. 3 Puuviljad Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Banaanipuu on kuni 15 m kõrge, suurte ja enamasti rebestunud lehtede üksteise sisse keerdunud tuped moodustavad torukujulise ebavarre
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema
X linn 2021 Sisukord Sissejuhatus Üha enam inimesi armastavad kohvi eriti praegu, mil nad kõik on kodus, kuid tihti ei teata kuidas ja kust see jook nendeni jõuab. Sageli nad ei mõtlegi selle peale. Uurimustöö teemaks valiti “PKG õpilaste teadmised kohvist” autori huvi tõttu ning soovist uurida, millised on õpilaste teadmised selle valdkonnast. Uurimise eesmärgiks on teada saada, kui palju on vastajad kuulnud kohvi ajaloost, kuidas kohv nendeni jõuab ja millised kõrvalmõjud on kohvil ning mida kohv üldse sisalda. Sõnastati järgnevad uurimisküsimused: ● Kui palju tuntakse kohvi ajalugu ja kuidas see meieni jõudis? ● Millistest kõrvalmõjudest on inimesed kuulnud? 2 ● Mida kohv sisaldab vastajate arvates? Andmete kogumiseks viidi läbi küsitlus PKG õpilaste seas. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse kohvi ajalugu ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid