koostist ja ühtlustavad veeringet. Kuid vihmametsad kaovad maailmast tohutult kiiresti ning neid on juba 2 korda vähem, kui paarisaja aasta eest. Globaalökoloogid uurivad nende kadumisest tulenevalt tekkinud probleeme, mis mõjutavad kogu maailma. Tänasel päeval raiutakse maailmas üks ja pool aakrit vihmametsa sekundis ning teadlased usuvad, et me kaotame ainuüksi vihmametsades 137 looma- ja taimeliiki päevas, mis teeb 50 000 liiki aastas. Vihmametsade raiel kaasnevate tööde käigus lastakse atmosfääri väga palju süsihappegaasi, mis teeb kokku umbes 15% kogu süsihappegaasi hulgast, mis päevas eritatakse. See tuleneb tehnikast, mis töötab fossiilkütuste peal ja lõketest kus üleliigset puitu põletatakse. Puud ja taimed nendes metsades eemaldavad fotosünteesi teel süsihappegaasi atmosfäärist ja paiskavad tagasi eluks vajalikku hapnikku. Kui ei ole enam puid ega taimi mis
Osoonikihti lõhuvad , kasvuhoonegaasid. 3) Happesademed: tingitud inimtegevusest, kütuste põlemisel nt. Natuke mõjutab ka CO2. Okaspuude vahakiht kaob, haigestumine, aurumine suur, PH tundlikkus. Gaasid: SO 2, SO3, NOX. 3. Sudu: Seda põhjustab lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vaheline reaktsioon. Autodest väljuvad heitgaasid aitavad selle tekkimisele kaasa ning samuti halveneb liikluses sudu tõttu nähtavus. 4. Metsad kui loodusrikkus 4.1 Vihmametsade vähenemise 4 neg tagajärge: 1) mulla viljakuse kadu 2) veereostus 3)üleujutused 4)kasvuhoonegaasid 5) kultuuri ja elukoha kadumine 6)taime- ja loomaliikide kadu 7) ei kasva tagasi. Vihmametsi raiudes suureneb ka kasvuhoonefekt. Vihmametsade vähenemine ning puidu põletamine viib süsihappeg hulga tõusule. 5. Veega seotud probleemid 5.1 Saasteallikad: naftaühendid, tööstuse heitveed, olmeveed, põllumajandusveed 5
tähtsam taime või loomakasvatus Mullastik taime kiire kasv, väetis, kündmine II MAJANDUSLIKUD TEGURID Kapital raha, et osta Tööjõud tähtis, et tööjõud oleks odav ja kvaliteetne Transport et arendada kaubavahetust, transport mõjutab omahinda Turg Valitsuse poliitika toetused (PRIA) Põllumajanduse tootmise vormid 1) Alepõllundus tänapäeval peamiselt vihmametsade alal; agraarühiskond 2) Rändkarjakasvatus beduiinid, mongolid; agraarühiskond 3) Segatalu põhiliselt toodetakse enda tarbeks, ülejääke müüakse 4) Spetsialiseeritud suurtalu teatud tooted, mehhaniseeritud; PõhjaAmeerika, Euroopa riigid 5) Ekstensiivne teraviljatalu levinud kuivadel aladel, Kasahstan, USA kesk osa, Austraalia; kasvatatakse peamiselt teravilja (nisu); omanik sõidab kohale koristusperioodiks; tulu saamise eesmärgil
Taimede kohastumine Kohastumine on organismi ehituses ja elutegevuses toimuvad pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja paljunemiseks tulemuseks on kohastumused Kohastumus ehk adaptsioon on liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustav omadus avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel Okaspuud Neil on koonuseline kuju Nad on igihaljad Okkad takistavad aurumist Paks ja tihe koor kaitseb pakase eest Lehtpuud Lehed värvuvad, sest valguspäev lüheneb temperatuuri ööpäevane kõikumine on suur et fotosüntees saaks kauem kesta et kaitsta kahjurite eest Langetavad lehti, sest taim eemaldab mittevajalikud, enamasti vananenud osad külmast mullast ei saaks taimed kätte piisaval hulgal vett, et katta lehtede kaudu ära aurava...
SOJA Soja kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus – seda esialgu peamiselt ainult Hiinas, kust pärineb ka sojaoa metsik eellane. 15. sajandiks oli sojauba levinud ka mujale Aasiasse ning alles 18. sajandil hakati seda kasutama Euroopa ning Ameerika aladel. Tänapäeval leidub poeletil kõiksugu erinevaid soja-tooteid – alustades sojapiimaga ning lõpetades sojast valmistatud vegan vorstidega. Kuna veganlus viimastel aastatel moodi on läinud, tarbivad inimesed kõiki neid tooteid suure vaimustusega, arvates et nad teevad sellega maailmale ja endale head – peaks ju ometigi taimekasvatus olema vähem saastav, kui loomakasvatus. Siiski on sojakasvatusel aga palju tõsiseid keskkonnamõjusid, millest paljud isegi teadlikud pole. Soja populaarsuse tõusu tõttu on tekkinud ka kõrgenenud vajadus tootmise järgi. See tähendab aga seda, et põldude rajamise eesmärgil langetatakse kole...
nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva menüüs.Nälgivaid lapsi ja nende vanemaid leidub tegelikkuses üle kogu maailma, kuid kõige enam kõhu tühjuse all kannatavaid inimesi eksisteerib Aafrika mandril. Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleeme hetkel on globaalne kliima soojenemine. Inimeste hoolimatu käitumine looduse suhtes ning mõtlematus toob endaga kaasa tõsiseid tagajärgi. Tormid, põuad, üleujutused, jäämasside sulamine, meretaseme tõus ning vihmametsade hävimine moodustavad vaid osa inimkonda tabavatest katastroofidest. Viimase paarikümne aastaga liigselt õhku paisatud süsihappegaas on temperatuuri oluliselt suurendanud. Teadlased on arvamusel, et just inimesed põhjustavad praegust globaalset kliima soojenemist. Inimkonnast enamik on mures teadmatusest tuleviku ees. Ei ole päeva kui uudistest puuduks mõni looduskatastroof, terroriakt, õnnetus või mõni muu surmaga lõppev sündmus. Inimene võib olla
5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. · Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed · Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50-70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neeelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15-20 m kõrgused. Ülemises rindes
põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel serva-aladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Porsumine – ehk keemiline murenemine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid
Säilitada elustikupuud 4) Metsatööstuse struktuur ja vajadused peavad vastama metsa puuliigispektrile ja küpsete metsade raiemahtudele 5) Ümarpuidu ekspordi vähenemine on tervitatav 6)Langetatud tüve tuleb järgata selliselt, et lõigatud sortimentidest saaks suurimat tulu 17.Nimetage kolm piirkonda maailmas, kus metsade pindala väheneb 3p. 1) Austraalia – põlengud 2) Brasiilia väärispuit, röövraie 3) Kongo DV väärispuit, röövraie 18.Selgitage vihmametsade globaalset tähtsust? 4p. 1) ökosüsteemis on kõik niivõrd üksteisega seotud, et pole võimalik uurida ega kaitsta eraldi mõnda liiki ja liike on võimalik kaitsta ainult kogu elukeskkonda hoides. Mets on ökoloogilise tasakaalu säilitaja 2) Vihmametsades kasvavatest taimeliikidest on hinnanguliselt veerandmiljonil meditsiiniline väärtus, siiani on laborites jõutud uurida vaid ligi viit tuhandet neist. Tänapäeva turg tunneb umbes kahtsadat liiki vihmametsadest pärit söödavaid
· Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A. Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta B. Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas C. Väga liigirikkad D. Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks E. Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm · Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. · Nimeta 3 tagajärge, mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega. · Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? 1) ................................... 2) .................................. Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral C) kaelkirjak, lõvi, sebra, gnuu D) mulda sattunud orgaaniline aine laguneb väga kiiresti
· Vahest on võimalik vajalikku toodet laenata. · Eelista võimalikult lähedal toodetud vilju. · Jälgi pakendit. Plastkarbiga tekitad jäätmeid, mis kõdunevad kaua.' · Kui sul juhtuvad kodus toiduained vanaks minema ja sa pead need ära viskama, siis osta vähem. · Kas toode on keskkonnasõbralik? Vaata märgistust. · Millest on toode tehtud? · Eelista energiatõhususe märgiga seadmeid. Fakte: · Prognoositakse, et 2050. aastaks soojeneb Amazonase vihmametsade (Maa ,,kopsude") temperatuur 2-3 kraadi võrra, mis toob kaasa selle, et nimetatud metsadest jääb järele vaid kiratsev savimaastik. · On oht, et Tiibetist alguse saav Euraasia pikim (5800 km) Jangtse võib lähikümnenditel maakaartidelt üldse kaduda. · Eestis tekitatakse igas kodupidamises keskmiselt 425 kg olmejäätmeid, see on 5 konteineritäit aastas. Sellest üle 60% on pakend, niisis veame rohkesti jäätmeid iga päev endaga poest koju kaasa.
kalapüügiga,hüdroelektri kasutamisega. lisaks lühiajaliselt vähenevad ka küttearved,turismihooaeg pikeneb. Globaalse soojenemisel on häid positiivseid pooli,kuid see,mida põhjustab see loodusele,loodamadele ja elanikele on väga laastav ja halvati mõjuv. Kuigi see muutus tundub olevat vähene(kraadidena) annab see just loodusele väga tugevalt tunda. Globaalse soojenemise faktorid Inimetegevusega põhjustatud globaalne soojenemine tegurid on näiteks: vihmametsade hävitamine,loomade kasvatus, fossiilkütuse põletamine,nende tegevustega mõjutab inimene kõige enam globaalset soojenemist. Kasvuhoonegaaside tõttu on umbes 63% inimkonna põhjustatud globaasest soojenemisest. Lisaks on teguriteks veel otsene soojusproduktsioon,mis on seotud inimeste liigse energiatarbimisega. Samuti seostatakse globaaset soojenemist ebaharilikult kõrge vulkaanide tegevusega. Ning hüpoteesi kohaselt võib olla üks teguritest päikesekiirguse tugevadamine.
põllumajandus, avaldab mõju looduskeskkonnale. Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa kõrbealade laienemise. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE
paakuda ja moodustada mullasügavustes pöörumatult kivistunud mullahorisonte. Seetõttu on troopilise päikese käes võimalik savikast mullast kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade mullad on ökoloogiliselt õrnad, sest enamik toiteelemente on seotud biomassi ja muldade toiteelementide varu on väike. Lageraie korral viime hiigelpuudega tagastamatult ära palju toiteelemente, lisaks avame maapinna intensiivsetele vihmasadudele, mis võivad põhjustada mulla
Kesk-Aafrika vahel. Kameruni rannajoone pikkus on 402 kilomeetrit. Kameruni kaart 2 Reljeef Suurem osa Kamerunist asub Kameruni massiivil. Mägine on piirkond alates Kameruni mäest edelarannikul kuni Mandara mäeni kaugel põhjaosas. Kamerun jaguneb kolmeks geograafiliseks piirkonnaks: põhjaosa savanni piirkonnaks, lääneosa mägismaa piirkonnaks ning lõuna- ja idaosa vihmametsade piirkonnaks. Kameruni vulkaan on ainus aktiivne vulkaan Lääne-Aafrikas. Vulkaan asub kõigest mõne kilomeetri kaugusel Ginea lahest ja tema suurim kõrgus on 4095 meetrit üle merepinna (Fako vulkaan, viimane purse 1959 aastal). Massiivi nõlvadel on rohkesti väikesi vulkaanikoonuseid. Mäe nõlvadel kasvavad troopilised vihmametsad ja istandikud, kõrgemal mägimetsad ja alpiniidud. Massiiv on vulkaanilist päritolu. Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud
· Erosioon pinnase ärakanne liustike, lainete, tuule ning voolava vee tõttu. · Märgalade hävimine( sood, rabad) · AIDS-i levik Haigusele puudub ravi. Seda saab vaid kontrolli all hoida. · Maavarade ammendumine Pidev maavarade kaevandamine on viinud meid sinnani, et varsti pole mida kaevandada. Juurde ei tule enam midagi(maavarasid). · Nälg On piirkondi, kus inimesed surevad, kuna ei saa piisavalt süüa. · Vihmametsade pindala vähenemine liigid hävivad ja vihmametsade hävimise korral tulevad kliimamuutused, mis võivad inimkonnale hävitavalt mõjuda. · Mulla vaesumine toitaineid mullas jääb vähemaks ning taimkatte mitmekesisus väheneb. · Põhjavee reostumine Maailma ähvardab puhta joogivee puudus. · Mageveevarude puudus Ei saa põllumaid niisutada, toimub kõrbestumine. · Õhusaaste mõjub halvasti inimeste tervisele.
Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias troopilises ja lähistroopilises vöötmes. · Sisaldavad rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide, mis annavad neile punase värvuse · Olenevalt tüübist on punamulladd mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega. · (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Punamullad (Ferralsol, Alisol) Vihmametsade puna- mullad Maapinnale langev orgaaniline O suur lehevarise kiht, aine laguneb väga kiiresti, puujuured maapinnalähedal kasutatakse kohe taimede poolt, A väga õhuke huumushorisont, huumust tekib väga vähe. kergelt happeline Kiire väljauhtumine rohkete E väljauhtehorisont, sademete ja kõrge temp tõttu. Muld vaesub alustest (Ca, Na, Mg, K) ja ränist B sisseuhtehorisont on
putukaid otsideskogudes. Pimeduse saabudes kogunevad nad väljavalitud puude otsa otsekui magamistuppa puhkama. 2) pikkus4264 cm ja enamgi kaal 413 kg Elupaik: heitlehiste troopikametsade ja igihaljaste vihmametsade puudel Toit: puuviljad, lehed, õied, putukad, väikesed selgroogsed, linnumunad eluaeg looduses 25 ja enam aastat. 3) Luuguvad puult puule hüpates Kui nad end vaid käte varal hoogsalt oksalt oksale viibutavad, näib, nagu nad
5.Osa toiduainetööstuse harudest on juba sajandeid vanad, kuid osa tänapäevastest harudest kujunesid alles XIX sajandil koos industriaalse tootmisviisi arenguga. Põhja riikides moodustab toiduainetööstus riigi tööstustoodangust 13-17% Maalimas toodetakse 120 mln tonni suhkrut, sellest 2/3 suhkruroost ja 1/3 suhkrupeedist. Suhkrutööstuse maht on tänapäeval suurim Brasiilias ja Indias. Seejuures on mõlemas riigis kümne aasta jooksul suhkrurooistandused laienenud ning seda kahjuks vihmametsade arvel. Kolm Euroopa riiki (Prantusmaa, Itaalia ja Hispaania) annavad poole maailma veinitoodangust ja üldse toodetakse Euroopas ligi 2/3 maailma veinist, seevastu õlle tootmine, mida peetakse eurooplaste traditsiooniks, on enam arenenud hoopis USAs ja viimasel aastakümnel ka Hiinas. Arvestavas mahus algas toiduainete maailmakaubandus XIX sajandil. Sellele aitas kaasa tehnika areng. 1850. Aastatel ei ületanud kogu toiduainete eksport 4 mln tonni, kuid 1880
Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid.
Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Hapnik on väga tundlik looduskeskkonna muutuste suhtes, näiteks vihmametsade raiumine, veekogude seisundi halvenemine, radioaktiivne saastamine, naftaväljade ja metsade suurtulekahjud. Inimene kasutab hapnikku palju rohkem, kui looduses seda taastoodetakse, järelikult kasutatakse atmosfääris talletatud hapnikuvaru. Intensiivne kütuste kaevandamine ja põletamine, energeetika-, metallurgia- ja keemiatööstuses toimuvad protsessid vajavad palju hapnikku, samas eraldub atmosfääri kasvuhooneefekti põhjustavat süsinikdioksiidi.
Ultraviolettkiirgus mõjub fotosünteesile, mis omakorda põhjustab hapniku vähenemist. Ultraviolettkiirgus kutsub esile mutatsioone. Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Kasutada ratsionaalselt lämmastikväetisi. Kasvuhooneefekt- seda põhjustab metaani,süsihappegaasi jt gaaside konsentratsiooni suurenemine õhu koostises. Gaaside kiht takistab Maa soojuskiirguse peegeldumist atmosfääri, põhjustades kliimasoojenemist. Kliima soojenemisele aitavad kaasa ka troopiliste vihmametsade ja suurte Siberi metsamassiivide hävitamine. Soojenev kliima põhjustab igijää sulamise,millega kaasnevad üleujutused. Soojenev kliima muudab biosfääri liigilist koostist. Vähendada õhu saastamist. NATURA2000 üleeuroopaline loodus-ja linnuhoiualade vürgustik. Eesmärgiks väärtuslike ja ohustatud looma-ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. AGENDA21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks
aastaaegu pole võimalik eristada Keskmine temperatuur on +25 kraadi või enam Aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis Aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge Taevas keskhommikuni selge Pärastlõunal äikesepilved ja tugev vihmasadu Loomastik Erakordselt liigi- ja eluvormiderohke Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu Palju erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid Vihmametsade loomad ja linnud väga lärmakad ja erksavärvilised Taimestik Kõrged võrad Kirjud õied Plank- ja tugijuured Lehed paksud ja nahkjad Õhujuured Liaanid Epifüüdid Taimede kohastumised puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega puudel tihti tugijuured liaanidel õhujuured õied suured erikujulised värvikirevad Loomade kohastumised
C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7.Kirjelda: läbiuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ülekaaluga veereziim. Läbiuhteline- paras-ja palavvöötmed Tasakaalustatud- rohtlad, savannid, metsastepid Aurumise ülekaaluga- kõrbetes, poolkõrbetes. 9. Millised mullad on levinud tundras, okasmetsas,lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, vihmametsas kirjelda, põhjenda 10. Miks kujuneb leetmuldadel parasvöötmes väljauhte e.leedehorisont? 11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted: Kamardumine- mulaprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mula mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Sooldumine- mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. 14
märkimisväärsed oma eelisomaduste pärast, milleks on head mehaanilised omadused ja kõrge ilmastikukindlus ning vastupidavus putuka- ja seenekahjustuste suhtes. Sageli on ka puidu eriline värv või tekstuur meeldiv omadus. Konstantse troopikakliima tõttu ja sellega seonduvalt puuduvate aastarõngaste tõttu on troopikapuit ühtlasema tekstuuriga kui parasvöötme puit. Troopikapuidu kasutamist kritiseerisid seitsmekümnendatel aastatel tööstusriigid, kuna troopiliste vihmametsade tagavara on seadustevastaste raiumise pärast ohustatud. Samas on puit üks väga tähtis majanduslik tuluallikas mõningatele troopilistele riikidele ja on ka parasvöötmes üks tähtis sissetulekuallikas neis maades elavate elanike jaoks. Ulatuse poolest suurimat tööstusliku lageraiet troopikapiirkonnas tehakse Indoneesias, kus igal aastal hävitatakse Sveitsi-suurune maa-ala vihmametsa. Viimane rikkumata vihmamets asub Aasias
suureks probleemiks. Samas on probleemi olemus juba praegu olemas, kuna järjest rohkem on vaja põllu- ja heinamaid ning nende saamiseks pole muud varianti kui kohandada Maa pinda oma vajadustele. Praeguseks on inimesed 50% Maa pindalast ümber kujundanud. Samuti on inimesed mõjutanud teiste elukoosluste eksisteerimist, seda näitab see, et 100 aasta jooksul on selgroogsete hulk 50% vähenenud. Sellele aitab eriti kaasa vihmametsade maharaiumine, kuna need on kõige mitmekesisema elustikuga paigad ning kui me jätkame samamoodi, siis väheneb elustiku mitmekesisus veelgi. Inimesed on üldse ühed pahad tegelased, sest meile on liiga palju võimu antud ning seetõttu arvame, et võime teha mida heaks arvame. Kuid tuleks meeles pidada, et kõik, mida me Maale teeme kahjulikku, tuleb meile endile mingi aja pärast tagasi. Näiteks on viimaste
Iseloomulikud tunnused: · Meenutavad taime lehti või oksakesi. · Muudavad värvi öösel tumedama värvusega, päevakuumuses heledamat tooni. (Võib olla nii pruun, hall kui roheline) · Keha värvus oleneb valguse hulgast, toidutaimedest, elukohast ja vanusest. · Kestuvad elu jooksul umbes 10 korda. Elupaik: · On nähtud elutsemas enamasti Kesk-Aasias, Indoneesias ja ka mujal. · Armastavad elada siiski troopikamaades. · On vihmametsade ja mussoonmetsade asukad. · Raagritsikaid võib leida tihedatest põõsastest, puude okstelt, rohust ja kõikjalt, mis on vähegi värske ja roheline. · Eluiga kestab looduses enamasti mõnest kuust kuni aastani, kuid esineb ka erandeid. Pilte raagritsikatest: Paljunemine: · Paljunevad põhiliselt kahesugulisena, kuigi on liike, kes paljunevad nn neitsissigimise, mis tähendab, et järglaste saamiseks pole vaja isaseid isendeid.
Kasvu piiramise abinõud Kivisöe põletamisel, biomassi põletamisel, · Pereplaneerimine lämmastiku oksiidide ja lenduvate · Rasestusvastaste vahendite levitamine orgaaniliste ühendite reaktsioonis. · Hariduse pakkumine Heitgaasid tänu autodele · Laste piiramine Õhu saastega kaasnevad probleemid METSAD 1. Kasvuhooneefekti ilmnemine Vihmametsade vähenemise negatiivsed 2. Osoonikihi hõrenemine tagajärjed 3. Happesademed 1. Taime- ja loomaliikide vähenemine Kasvuhooneefekt 2. Elusorganismide elupaikade Põhjus: aurumine veekogudest, hävimine vulkaanipursked, fossiilsete kütuste 3. Suureneb erosioonioht põletamine, metsade raiumine, 4. Kasvuhooneefekt
· Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud.
temperatuur on 25-30° · viljakat pinnast või rohket väetamist Pinnase soolsus pole suhkruroo kasvuks väga tähtis Kasvab peamiselt Hiinas, Indias ja Lõuna-Ameerikas Saab kasvada ka Euroopas, kuid ainult lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis Peamised suhkruroogu tootvad riigid Peamised suhkruroo eksportijad ongi India, Brasiilia, Kuuba, Hiina. Brasiilias ja Indias on kümne aasta jooksul suhkrurooistandused laienenud aga kahjuks vihmametsade arvel. Suhkrurool on 5-7 cm laiused ja 1-2 m pikkused lehed, 2-6 m kõrgune ja kuni 6cm läbimõõduga vars. Varre sees olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. Kasutusalad: varres olevast mahlast saadakse suhkrut suhkru tootmisjääkidest tehakse rummi lehti söödetakse koduloomadele ning nendest valmistatakse ka paberit, riiet, kiudplaate ja kemikaale lehti kasutatakse ka kütteks Suhkruroog läbi aegade Suhkruroog oli väga hinnaline, eriti keskajal. Seda tunti ,,valge kulla"
reostamine (20%), infrastruktuuri, sh teehe ehitamine (17%), tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%), ja metsaraied (12%). Eestis on ohutegurite tähtsusjärjestus ilmselt teistsugune, ehkki ka meil on põldude ja uudismaa rajamine olnud esmane elupaikade hävitaja. Tänapäeval on aga olulisel kohal ka senise maakasutuse lõpetamine pärandkooslustes ja metsaraie hoogustumine. Ohustatud vihmametsad. Troopiliste vihmametsade hävitamine on saanud peaaegu liikide väljasuremise sünonüümiks. Niisked troopilised metsad hõlmavad 7% Maa maismaa pindalast, kuid neis arvatakse elavat üle 50% planeedi liikidest. Vihma- ja udumetsad on regionaalsel tasandil oluliseks valgalade kaitsepuhvriks ja kliimareguleerijaks ning globaalsel tasandil fossiilsete kütuste põletamisel vabaneva liigse süsihappegaasi potentsiaalseks hoiustajaks; kohalikul tasandil on nad paljude põlisrahvaste kodupaigaks.
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-muren...
Keskkonnakaitse on inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimine. Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Läänemere kaitse. 1992 Merekaitse üldleping. Lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 1992 Ohustatud taime ja loomaliikide rahvusvaheliste kaubastamist puudutav konventsioon. Lõpetada ohustatud taime ja loomaliikide kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve . 1993 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Maailma ja eri troopiliste vihmametsade liigirikkuse kaitse. 1994 ÜRO kllimamuutuste konventsiion. Pidurada kasvuhoonegaaside tootmist ja metsade hävimist . 1994 Maailma looduse fond( wwf) 1961. Hankida raha IUCN-i projektidele ja ohustatud liikide päästmiseks ning looduskaitsealade asustamiseks arengumaades. Greenpeace. 1971. Kaitsta loodust ja rahu maailmas. Rooma klubi. 1968. Rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusressursside küsimustest ja inimkonna tulevikust.
tekitanud selle olukorra, kus keskkond on meie ees kaitsetu. Seetõttu lähtun arusaamast, et keskkonna hävitamise asemel peaksime me oluliselt rohkem pöörama tähelepanu keskkonna kaitsmisele. Planeet Maa, mida me kõik peame enda koduplaneediks, ei ole aga sugugi nii vagur talleke nagu pealtnäha paistab. Tunduks nagu planeet vastaks meie tegevusele sõnadega: "Nii nagu teie mulle, nii mina teile". Jah, võib tõdeda, et paraku nii see ongi. Kogu meie mürkgaaside paiskamisele õhku, vihmametsade maharaiumisele, veekogude reostamisele jne vastab loodus meile samaga. Vastukaaluks meie tegevusele tegutsevad mitmesugused loodusjõud. Olgu selleks orkaanid, tsunamid, vulkaanipursked, globaalne soojenemine vms. Sellest võime järeldada et loodus on otsustanud meile vastu hakata ning seda üha sagedamini. "Inimese iseloom on tema saatus." nagu on öelnud antiikaja filosoof Herakleitos. Nii see ka tõesti on.
Ragne Vainov Safari Aafrika on tõeline safarimanner seal on väga mitmekesine loomastik ja taimestik Võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede vihmametsade - ja laialeheliste metsade taimed "The Big Five": lõvi, ninasarvik, elevant, pühvel ja leopard Suahiilikeelne sõna "safari" tähendab rännakut või seiklust ja seda kahjuks mitte ainult loodussõbralikus tähenduses Lõuna-Aafrika paikneb Aafrika lõunatipus Sellel riigil on 3000-kilomeetriline merepiir LAV-i territoorium on Eestist umbes 27 korda suurem Siinsed looduspargid pole nii rahvarohked kui Ida-Aafrikas Parim aeg safariks on LAV-i talv maist septembrini
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeva ühiskonnas on paljusid hirme ning probleeme. Elame ajastul, kus kliima soojenemine, terrorism, haigused ning looduskatastroofid on igapäevaellu kuuluv osa. Mis on siiski kõige suuremad hirmud, mis meid ümbritsevad ning mida need endaga kaasa toovad? Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleeme hetkel on globaalne kliima soojenemine. Inimeste hoolimatu käitumine looduse suhtes ning mõtlematus toob endaga kaasa tõsiseid tagajärgi. Tormid, põuad, üleujutused, jäämasside sulamine, meretaseme tõus ning vihmametsade hävimine moodustavad vaid osa inimkonda tabavatest katastroofidest. Viimase paarikümne aastaga liigselt õhku paisatud süsihappegaas on temperatuuri oluliselt suurendanud. Teadlased on arvamusel, et just inimesed põhjustavad praegust kaootilist soojenemist. Selline käitumine on toonud inimestes endaga kaasa hirmu maailmalõpu ees. Mis juhtub, kui loodusressursid lõ...
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu.
eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne).
Mõned eksootilisemad neist on tiikpuu, mürobalaant, sandlipuu, paduk, mahagon, akazuu, sapeli, utile, omu, sedreel, okumee, makoree, eebenipuu, jakaranda, ipepuu, grenadill, raudpuu, pokkpuit, kebratso, punapuu, hikkor, plataan, iroko, balsa jt. Eestis loetakse väärispuiduks näiteks kadakat ja pirnipuud. Seoses väärispuiduga on tekkinud väga suur probleem, sest üha rohkem võetakse maha vihmametsi, kus leidub olulist väärispuitu. Järjest enam on troopiliste vihmametsade tagavara seadustevastaste raiete tõttu ohustatud. Samas on puit väga oluline majanduslik tuluallikas. Esialgsest vihmametsa hulgast on praeguseks inimtegevuse tõttu hävinenud pool. Igal sekundil hävib jalgpalliväljaku suurune ala. Troopilised väärispuud kasvavad metsas ühekaupa ja nende kättesaamiseks tehakse lageraideid, millest mets tavaliselt enam ei taastu. Tiikpuu
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on juba peaaegu poole võrra kahanenud. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või vähe taimi. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Paljud talupojad, kes elavad maal on sunnitud linna elama minema.
raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. 4.) muldade kaitse eesmärk- tagada muldade hea seisund nii mullaviljakuse kui teiste füüsikalis - keemiliste näitajate osas. Mille eest? Eelkõige inimtegevuse eest- vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda. See võib lõppeda katastroofiliselt kogu ökosüsteemile. Kuidas? Tuleb arvestada nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt.
ühekojalisele parlamendile-Rahvuskogule. 1966.aastal toimunud riigipöördega tuli võimule sõjaväeline rühmitus, president tagantati ja rahvuskogu saadeti laiali. Loodus. Põhi osa Ghanast on madalik. Edelas kerkib kuni 500 meetri kõrgune Ashanti platoo, kagus on Akvabimi ahelik. Maa lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima, Põhja osas subekvatoriaalne kliima. Ghanat veestab Volta oma lähte jõgede Musta ja Valge Voltaga. Taimkattes domineerivad savannid, Edela rajaoonid vihmametsade pindala on kahanenud seoses kakao istanduste rajamisega. Ghanas leidub rikkalikult kulda, Mangaani maaki, Teemante ja muid maavarasid. Loomadest on esintatud Elevandid, kaelkirjakud, hüäänid, jõehobud, leopardid, lõvid. Rahvastik. Umbes kaks kolmandikku rahvast räägi kvaa keeli. Ghana rannikuvööndit asustavad peamiselt Ginea keeli ja Gurikeeli kõnelevad rahvad. Riigi keeleks on inglise keel. Enamik rahvastes tunnistab kohalikke usundeid
maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad? Kuna aastane sademete hulk on tasakaalus aurustumisega. 20. Miks on kõrbete mullad sooldunud? Kuna sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 21. Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Kuna keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub algusest ja koguni ränist.Kuna aluselised katioonid eralduvad mullast on need väga happelised. 22. Kirjelda muldade erosiooni. Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgemateslt osadelt madalamatele. 23. Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad
§ reoveesetetest § mineraalväetistest (Pb, Cd) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Protsess, mille lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks. Tekib mulla puhvedusvõime ületamisel. Kõrbestumist soodustavad tegurid: § Kuiv kliima § Hõre taimkate § Intensiivne tuuleerosioon § Sooldumine Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Kõrbestumist soodustavad inimtekkelised tegurid: § Põõsastike hävitamine tundlikel kõrbete servaaladel. § Troopiliste vihmametsade raied § Liigkarjatamine § Väärad põlluharimisviisid (üleniisutamine, üleväetamine, monokultuursus) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon § Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5km aastas. § Saheli piirkond levib lõuna poole kiirusega kuni 48km aastas. § Viimase 50 aasta jooksul on kõrbestunud 810 miljonit hektarit maad, mis on ligikaudu Brasiilia territooriumiga võrdne ala. Ehitusdegradatsioon § Viljakad alad kaetakse ehitiste ja teedega.
viskavad oma prügi loodusesse. Üks kilekotike võib põhjustada surmasid. See võib sattuda mõne looma, kes arvab, et see on toit, hingamisteedesse ning ta lämbub. Maailmameres on tekkinud juba n-ö prügisaared, mis koosnevadki ainult prügist ning mis ulbivad mööda ookeani ringi. Lisaks prügi loopimisele on suur probleem salaküttimine. Salaküttimine on paljud loomad viinud väljasuremise äärele ja paljud liigid ongi juba oma eksisteerimise lõpetanud. Kolmandaks on vihmametsade raie. Suured vihmametsad võetakse maha, mis seab ohtu terve ökosüsteemi. Selle kõige vastu on loodud igasuguseid organisatsioone, mis tegelevad looduse kaitsmisega. Selliseid organisatsioone on üle terve maailma. Tehnoloogia areng on toonud kaasa hulganisti probleeme. Sellega on kaasnenud inimeste tarbimise suurenemine. 1000 aastat tagasi olid praktiliselt ainult elutähtsad toimingud, aga nüüd tahab iga inimene elu nautida
toksilised. Praegu on Eesti mõndades katlamajades hakatud hakkepuitu kasutama, kuid laialt see levinud pole, sest see on töö- ja rahamahukas. Ökoloogilisest seisukohast vaadates on tal ohtrasti plusse. Maailma mastaabis kasutatakse troopilisi vihmametsi, see toob ökoloogiliselt rohkem kasju, kuna vihmametsad ei taastu nii kiiresti. Nendes elab rohkesti mitmesuguseid loomi, kes võivad hävineda. Õlitaimede kasvatamine vihmametsade asemel ei õigusta ennast. Energiaallikana toidutaimede kasutamine tekitab psühholoogilist tõrget, arvatakse, et see tõstab toidu hinda kuni 75%. Maisitõlvikuid tuleks biokütusena kõne alla, kuid maisist toitub suur osa Maa elanikkonnast. Odavamad on tselluloosi tarvitavad tehnoloogiad. On proovitud ka vetikaid kasutada, kuid see on väga töömahukas. Vetikate hävitamine tooks kaasa kalavarude vähenemise. Kõne alla võiks tulla ka põllumajanduslike jäätmete kasutamine.
Vanim tootmisviis. Enda tarbeks, ülejääke ei teki. Maailmamajanduses ei osale. Raha ei ole. Tehnikat pole vaja. (umbes maailmas 10mln) Tootmine endatarbeks: Elatus majandus.Varaagraarne tootmisviis: Maaharimine ja loomakasvatus eraldi. Alepõllundus. Rändkarja kasvatus. Tekkis kaubavahetus. Raha veel ei olnud vajalik. Käsitöö arenes küll, eriti põllumajapidamises. 300mln inimest elab tänapäeval mäestikes, tundrates, vihmametsade äärealadel. Elatus maja1ndus.Hilisagraarne tootmisviis: taime ja loomakasvatus koos. Laiem valik, tööloomad, väetist sai. Vahetamine muutus keerulisemaks, ülejääke jäi rohkem. Arenes transport ja transpordi vahendid, raha, käsitöö eraldus..Posti1ndriustriaalne tootmisviis: 20. saj. teine pool. Arvutitehnika arenes, kosmosetehnika areng, tuumatehnika areng, uute sidevahendite kasutusele võtt- internet. Suurt tähelepanu pöörati teadusele ja põllumajandusele, kuid tööstus
Toitained om koheselt ja huumushor. ei jõua tekkida. Tsonaalsed mullatekke iseärasused: mullad levivad vööndiliselt. Erivööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temp, sademete ja aurustumisvahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprots. *Sademete ja aurustumis vahekor. sõltub kas murendmatrj. jääb mpinnale lähedale, oma tekkekohale, või liigub, laskuva vee mõjul, mullas sügavamale. Muldade degeneratsioon, hävinemine- ohtlike jäätmete matmine mulda, vihmametsade lageraie. *Erosioon- kahjutab muldi enim.Selle toimel paigutuvad mullaosakesed mpinna kõrgematele osadelt madalamatele, mille tulem. kantakse mulla pindmisele, viljakad kihid, veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. *Tuuleerosioon e deflatsioon- toim kõrbe aladel.(s.a 250mm) Nendel aladel on taimkate hõre ja muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusvaene ning mpind tuultele avatud. Sellistes ting. hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi.
tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. 7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8.Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? Vastus. Kuna need asuvad piirkondades(nt. troopilised vihmametsad), kus mullateke on kestnud kõige kauem. 9.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Vastus. Väheviljakad, sest neis on intensiivne keemiline murenemine, ja selle käigus tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu. Happelised, sest et muld rikastub eelneva pärast taimedele mitteolulise raua-ja alumiiniumoksiididega. Kuna alulised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
