Induktiivsus Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. I E = -L L induktiivsus (1H, üks henri) t Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Laetud Cu 2 C kondensaatori mahtuvus (1F), kondensaatori E= u vahelduvpinge hetkväärtus elektrivälja energia 2 Vooluga pooli Li 2 L pooli induktiivsus, magnetvälja energia E= i voolutugevuse hetkväärtus 2 Võnkering on elektrodünaamika idealiseeritud objekt, elektrimahtuvust ja induktiivsust sisaldav kinnine kontuur. Võnkering realiseeritakse omavahel ühendatud kondensaatori ja pooliga
elektriväli, seda suurem jõud mõjub laengukandjatele ja seda kiiremeini need liiguvad. Kuid E-vektor pole hea suurus voolu kirjeldamiseks, sest tal on suund, mida pole voolu tugevuse korral vaja. Voolu suuna määrab ära juhe ja laengu märk. Sellepärast kasutatakse voolu kirjeldamiseks potentsiaali mõistet: potentsiaal = energia/laeng. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Vahelduvvool. Räägitakse küll vahelduvvoolust, aga seda tekitab ikkagi vahelduvpinge. Kuidas mõista lauset, et meil on vahelduvpinge väärtus 220 V? Kuidas saab vahelduvat pinget kirjeldada üks arv? Saab küll, sest jutt käib pinge efektiivväärtusest. See on pinge, millel on sama toime (efekt) nagu 220 V alalispingel. Millisest toimest käib jutt? Näiteks tehtud tööst või tekitatud soojushulgast. Vahelduvpinge väärtus ja suund muutuvad ajas perioodiliselt. Vahelduvpinge tekitab vahelduvvoolu. Vahelduvvoolu korral laengukandjad ei kulge juhis, vaid võnguvad. Ka seda
Voolu juhib ühes suunas. Dioodi ehitus: Kui anoodil on + potentsiaal, siis tekib elektronide liikumine katoodist - anoodile. 1907.a. - Li de Forest - elektronvaakumtriood. 5 6 Elektroonikas: potentsiaal on pinge mingi väljavalitud ühise elektroodi (juhtme) suhtes. Võre potentsiaal on negatiivne - selleks, et ei tekiks võrevoolu. küttepinge 2...12,6V küttepinge, taval. 6,3V vahelduvpinge, 50Hz Otsese küttega katood Kaudse küttega katood Pentood - 3 võrega el.lamp. Oktood - 6 võrega el.lamp. 1914.a. - el.lambid Venemaal. 1922.a. - 400 kW(!!!) raadiosaatja Moskvas. ------------------------------------------------------------------------- 7 Elektronkiiretoru (EKT, ERT, CRT, ). Kiirendamiseks ja fokuseerimiseks on anoodid (2 -3 tk) Hälvetussüsteem --- elektrostaatiline
Drosselanduriteks Transformaatoranduriteks Magnetoelastsete andurite eeliseks on kõrge tundlikkus ja suurte koormuste ja jõudude mõõtmise võimalus (tuhanded tonnid).Puuduseks jääkdeformatsioon ja magnetilise läbitavuse sõltuvus temperatuurist. Transformaatorandurid ehk Trafoandur Andur koosneb magnetjuhtmest ergutusmähisega 1 (primaarmähis) raam 2 südamik 4 raamikujulise sekundaarmähisega 3. Primaarmähisesse 1 antakse vahelduvpinge U. Sõltuvalt südamiku pöördenurgast raamikujulises sekundaarmähises 3 transformeeritakse emj: e = f(). Kui sekundaarmähise raam paikneb magnetvoo tasandis, on emj null. Trafoandureid nimetatakse ka ferrodünaamilisteks anduriteks. Ferrodünaamilisi andureid kasutatakse ka pöördenurga edastamiseks
content/uploads/2015/03/Restaureerimisseminar-28.02.2015-a-Mootorrataste- generaatorseadmed.pdf 7. http://web.zone.ee/kee04/eksamid/elajamideksam.pdf Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Alalisvoolumootoritel tuleb kas ergutusmähise või ankrumähise peal muuta polaarsus, aga mõlemal ei tohi, et reversseerida mootorit. Alalisvoolumootorite pöörlev osa on ankur. Ankru mähises on vahelduvpinge kuigi toidame alalisvooluga. Ankru pöördemoment Alalisvoolumootoritel on vaja magnetväli ise tekitada püsimagnetitega või elektromagnetiga. Ergutusmähise töö on magnetvälja tekitamine. Alalisvoolumasinad on kallid ning nõuavad palju hooldust (kõik pinnad peavad olema puhtad, peab hoolduse käigus harju kontrollima ning ka vedru survet jne). Mootori korpus on valmistatud terasest. Alalisvoolumootoreid ilma reostaadita ankrumähisega mootoris käivitada ei tohi.
nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga. 52. Millist tarbijate ühendust nimetatakse kolmnurkühenduseks? 53. Millist koormust nimetatakse sümmeetriliseks? 54. Milline on sümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 55. Milline on ebasümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 56. 8.3.1 Milleks kasutatakse trafosid? Trafot kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks vahelduvvoolu sagedust muutmata. Kasutatakse elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha, kuna vool on siis väiksem, millest tulenevalt on ka liinikaod väiksemad. 57. 8.3.2 Mis on trafo põhiosad? Trafo põhiosadeks on vähemalt kaks mähist, mis on mähitud ühisele terassüdamikule. 58. 8.3.3 Millises tööolukorras määratakse trafo ülekandetegur? Trafo tühijooksul 59. 8.3.4 Mida kujutab endast tühijooksuvõimsus? Tühijooksu võimsus on ligikaudu
Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP töötamisel piduritulede süttimise. Seisupiduri signaali saabumisel väldib juhtplokk ESP töötamise ajal MSR-i töö. Joonis 5. Piduritule lüliti 1.4.2 Esi- ja tagarataste pöörlemissagedusandurid Joonis 6. Induktsioonandur Hammastega rootori ehk impulssratta kohal paiknev pöörlemissagedusandur koosneb magnetsüdamikust ja selle ümber paiknevast mähisest. Koos rattaga pöörlev rootor indutseerib anduri mähises vahelduvpinge, mille muutumise sageduse järgi määrabki juhtplokk ratta pöörlemissageduse. Halli andur Joonis 7. Halli andur Pöörlemissagedusanduritena on kastutusel ka selliseid Halli andureid millel on sirmi asemel kasutusel samasugune hammastega impulssratas nagu indutsioonandurilgi. Võrreldes induktsioonanduritega on Halli anduritel järgmised eelised: - signaali ampiltuud ei sõltu pöörlemissagedusest, mistõttu teda saab kasutada ka väga aeglaste liikumiste mõõtmiseks
Induktiivpooli läbiv vahelduvvool(JOONIS. Keskmine) Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 ' võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool(JOONIS. Parempoolne) Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/ C Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . Optika Fermat printsiip, valguse peegeldumis- ja murdumisseadus :
Impulsitegur: , kus: Uimp on läbilööki põhjustanud impulsi suurim pinge (Umax) U50 Hz on võrgusageduslik läbilöögipinge 21. Õhu elektriline tugevus impulsspingel Õhu elektriline tugevus sõltub eelkõige välja kujust: · ühtlases väljas (Rogowsky elektroodid) o keskmiselt 30 kV/cm o kui s = 1 mm, siis 45 kV/cm o kui s = 1 m, siis 24 kV/cm · tugevalt mitteühtlases väljas o 4 kV/cm kuni 7 kV/cm 22. Õhu elektrilise tugevuse sõltuvus vahelduvpinge sagedusest Läbilöögipinge tippväärtus vahelduvpingel leitakse tavaliselt: U50AC = 1,1 U50SI . Vahelduvpingel avaldab mõju ka rakendatud pinge sagedus: Joonis 2.22 Õhu läbilöögipinge sõltuvus sagedusest · Vahemikus 1 sagedus ei mõjuta ionisatsiooniprotsessi · Vahemikus 2 ei jõua kõik (positiivsed) ioonid ühe poolperioodi jooksul katoodini · Vahemikus 3 tekib tasakaal uute ioonide tekkimise ja ioonide katoodile jõudmise vahel
Kvarts generaatorites kasutatakse kvarts resonaatoreid mis on üks Piezo elektrilise effektiga kristallide liike. See efekt on mis avaldub selles, et kristallile teatud sihis avaldada survet, et see tekitab mehaanilist deformatsiooni, siis kristallitahkude vahel tekib elektromotoorjõud mis on võrdeline toimiva rõhuga. Esineb ka pöörde efekt, st. kui rakendada tahkude vahele pinge siis tekib kristalli deformatsioon, see on mõõtmete muutumine. Kui rakendada Piezo kristallile vahelduvpinge, siis ilmneb tal nii mehaaniline kui ka elektriline resonant see juures kvarts kristallil esineb see resonants eriti teravalt ja resonants sagedus on määratud kristalli mehaaniliste mõõtmetega. Kvarts resonaator kujutab endast täpsesse mõõtu lihvitud kristalli mille külgedele on tekitatud elektroodid, kristall paigutatakse amortisaatoritele ja ka hermeetilisse kesta. Elektrilistelt omadustelt käitub kvarts vastavalt kus C1 on kristalli
kromatograafi või süstla abil; Tekivad mitmekordselt laetud ioonid; Töötab atmosfääri rõhul. Ionisatsioon maatriksi abil - suured molekulid; Proov segatakse tahke maatriksiga; saab ioniseerida väga suuri molekule. 40.Massianalüsaatorid (vähemalt kaks) Lennuaja analüsaator - ioonide allikast satuvad ioonid väljavabasse piirkonda, mille iga mass läbib erineva ajaga. Kvadrupool - koosneb neljast vardast, mis moodustavad filtri kanali. Varrastele on rakendatud alalis- ja vahelduvpinge. Ioonid, mis satuvad kanalisse, ostsileeruvad välja mõjul mööda x ja y telge. Ioonlõks 41.Tandem massispektromeetria põhimõte = mitu massianalüsaatorit üksteise järgi. Kvadrupooli Q1 analüsaatorit läbivad ainult valitud m/z ioonid, milledel lastakse põrkuda põrkekambrit Q2 täitvate neutraalse gaasi aatomitega. Molekulaarne ioon laguneb fragmentideks. Need fragmendid analüüsib ehk sorteerib viimane massianalüsaator, milleks on kas lennuaja või kvadrupool. 42
Tema puuduseks on suhteliselt suur mass, mille määrab põhiliselt trafo. Eeliseks on, aga lihtsus ja töökindlus. Seadmetes, kus on oluline võimalikult väike mass kasutatakse toiteseadmetes klassikalise blokkskeemi asemel sageduse muundamisega blokkskeemi (joonis). Võrgupinge alaldatakse ilma trafota alaldi abil. Saadakse alalispinge umbes 300. See alalispinge muundatatakse kõrgsageduslikuks vahelduvpingeks 20-100KHz. Saadud vahelduvpinge muudetakse trafos sobiva suurusega vahelduvpingeks, ning alaldatakse ja silutakse. Lülitus on keerulisem ja seetõttu ka vährm töökindel, kuid selle võttega väheneb toiteseadme mass kümme kuni kakskümmend korda. Peamine massi võit saadakse trafo arvelt, mis on väiksem ja kergem, mida kõrgem on sagedus. Taolised trafod valmistatakse toroidtrafodena kerituna ferrit rõngastele. Ka saadakse võitu silufiltrist, mis on seda lihtsam ja kergem, mida kõrgem on sagedus.
omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See
Hammastega rootori ehk impulssratta kohal paiknev pöörlemissagedusandur koosneb magnetsüdamikust ja selle ümber asuvast mähisest. Koos rattaga pöörlev rootor indutseerib anduri mähises vahelduvpinge, mille muutumise sageduse järgi määrab juhtplokk ratta pöörlemissageduse. 14 ProDiags HALL- andur Pöörlemissagedusanduritena kasutatakse ka selliseid Hall-
Kondensaator C = Q/P ; [F] 1 - dielektrik 2 - metall plaat S U Pinge d- Film Capacitor (Kile kondendsaator) Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui m...
omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See
· Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele. · Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. 2.11.1 Kondensaatorite liigitus ja ehitus Kilekondensaatorid - Dielektrikuks võib olla 1...30 m paksune polüester, polükarbonaat, polüpropeen või polüstüreen, mille dielektriline läbitavus on 2...4. Elektroodidena kasutatakse õhukest fooliumi, paksus 5 m, või kilele sadestatud alumiiniumi õhukest kihti. Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2..
Lisandjuhtivus Elektronjuhtivus e. n-juhtivus e. doonor juhtivuse korral on põhilisteks laengukandjateks elektronid. Aukjuhtivus e. p-juhtivus e. aktseptorjuhtivuse korral on põhilisteks laengukandjateks augud. Transistori põhiomadus on, et baasvoolu väikesed muutused põhjustavad kollektoris suuri muutusi. Seega saab kasutada transistorit elektrivoolu võimendamiseks. Transistori vooluvõimendustegur: = lc/lB Vihikust: Tranformaator, trafo Transformaatorit kasutatakse vahelduvpinge muutmiseks. Transformaator töötab elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel. Trafo koosneb vähemalt kahest mähisest ja kinnisest raudsüdamikust. Primaar ja sekundaarmähised on elektriliselt lahus. Primaarmähis ühendatakse vahelduvvoolu allikaga. Muutuv primaarpinge tekitab muutuva elektrivoolu. Muutuv elektrivool tekitab muutuva magnetvälja. Raudsüdamik tugevdab seda magnetvälja ja suunab edasi magnetvälja sekundaarmähisesse.
kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = I m sin a, i voolu hetkväärtus amprites (A)
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
mis on eriti suured väikese õhupilu korral. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse diferentsiaalseid induktiivandureid (iseseisvalt А.С.Клюев ¨Автоматическое регулирование¨lk.41, 42, joonis1.21.). Trafoandurid. Trafoandurid on mõõtemuundurid, mis muundavad mingi mehaanilise suuruse (jõu, rõhu, pöördenurga vms. muutuse vastastikkuse induktsiooni või sellele vastava vahelduvpinge muutuseks. Selleks muudetakse trafoanduris võrdeliselt mõõdetava suuruse muutusega kahe mähise vastastikkust asendit või liikuva südamiku asendit mähiste suhtes. Mähiste vastastikkune induktiivsus muutub ahela magnetilise takistuse muutumisel või mähiste nihkumisel üksteise suhtes. Magnetilise takistuse muutuse puhul on trafoanduritel palju ühist induktiivanduritega, vahe on ainult selles, et trafoanduritel on sekundaarmähis või sekundaarmähiste süsteem. Joonisel 0.2
molekulaarioone Võrdlus- 18. Massianalüsaatorite ehitus (magnetanalüsaator, kvadrupool-analüsaator, lennuaja analüsaator). Selekteerivad ja eraldavad erinevaid masse. Magnetanalüsaator- erinevad ioonid liiguvad magentväljas erineva raadiusega trajektoore mööda. Detektorisse satuvad ainult teatud massid. Kvadrupool- analüsaator-ioonid läbivad neljast vardast moodustatud filtri kanali. Varrastele on rakendatud alalis- ja vahelduvpinge. Ainult teatud massiga ioonid läbivad antud võnkesageduse korral filtri. Lennuaja analüsaator- ioonide allikast satuvad ioonid väljavabasse piirkonda, mille iga mass läbib erineva ajaga. 19. Valkude aminohappelise järjestuse määramise põhimõte massispektromeetrite abil. Valk lõhutakse peptiidideks kasutades selleks spetsiifilsi ensüüme, mis lõikavad valke teatud kohtadest. Saadud fragmente analüüsitakse HPLC-MS/MS abil
Lc kooosneb induktiivsusest L ja mahtuvusest C, mis on olemas igal juhil. q''=-1q/LC võnkeringi omavõnkesagedus ώ02=I/LC Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus aas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elektrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. Teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt trasformeerida. Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees rida eeliseid: vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, vahelduvpinge lihtne muundamine kõrgepingeliseks ja tagasi, voolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Kui generaator töötab stabiilse kiirusega, muutub tekkiv elektromotoorjõud võrdeliselt pöördenurga siinusega, ehk harmoonilise võnkumine seaduse kohaselt. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on 50Hz. Ohmi seadus vahelduvvoolu kohta- see, kuhu satub summaarne vektor U, sõltub U
Laienduskaardid Kõige lihtsam viis arvutikomplekti funktsionaalsust suurendada on paigaldada arvutisse laienduskaarte. Levinumaks laienduskaardiks on graafikakaart (video card, graphics card, graphics accelerator card, display adapter), mille abil on võimalik ühendada monitor arvutikomplektiga. Leivnumad laienduskaardi on veel: helikaardid, tv- ja raadiokaardid ja võrgukaardid. Toiteplokk Vooluvõrgust saadava vahelduvpinge muundamiseks sobiva väärtusega alalispingeks kasutatakse toiteplokki. Leivnumad võrgupinged on 110V ja 230V (vahelduvpinge), arvutiriistava komponentide tööpinge on enamasti 12V, 5V või 3.3V (alalispinge), protsessorite toitepinge on enamast vahemikus 1-2V. Kahendsüsteem Kaasaegsed arvutisüsteemid töötavad kahendsüsteemis. Kahendsüsteemis on ainult kaks numbrit, üks ja null, kõik arvutused tehakse kahendsüsteemis
Trafo + U välj ~220V JOONIS.3.1. Plokkskeemil toodud osade ülesanded on järgmised. Trafo ülesandeks on muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral, et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur
JOONIS.3.1. Plokkskeemil toodud osade ülesanded on järgmised. Trafo ülesandeks on muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral, et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur. Eriti kui on tegemist
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 19 (43) http://de.wikipedia.org/wiki/Glimmlampe Joonis 4.15. Neoonlambid NE-2 (klaaskolvi pikkus 19 mm) [12]. Lampidele on rakendatud erisugused pinged: - vasakul: alalispinge, vasakpoolne elektrood positiivne; - keskel: alalispinge, parempoolne elektrood positiivne; - paremal: vahelduvpinge. Joonis 4.16. Huumlambi pinge-voolu tunnusjoon [http://de.wikipedia.org/wiki/Glimmlampe]. Huumlambi pinge-voolu tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik A-B, mis võimaldab huumlampi kasutada relaksatsioonvõnkumiste tekitamiseks. Joonis 4.17. Huumlambiga lihtne hammaspingegeneraator [12]. Huumlahendusindikaatorid (ingl.k. nixie tube) on sellised gaaslahendusseadised,
15.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes tugevusanalüüs kõvera või sirge staatilisega! varda metoodika järgi? 15.12. Millest tekivad vahelduvpinged? 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? 15.13. Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel? 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt 15.14. Loetlege ja kirjeldage pingetsükli koormatud keerdvedru ristlõigetes? parameetrid! Tähiste selgitus? 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt 15.15. Kirjeldage tüüpilisi pingetsükleid!
METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, a...
kui need muutused pole liiga kiired. 4p.Induktiivne ja mahtuvusluk vahelduvvool- Induktiivpooli läbiv vahelduvvool: Kui rakendame poolile vahelduva pinge, tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorse jõu. Kui eeldame, et poolis R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim. induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL=L Pingelang pooli otstel edastab pooli läbivat voolu faasis 900 võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool. Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C. Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/C. Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 900 võrra. Vahelduvvooluahelas eralduv võimsus-Võimsuse hetkeväärtus on pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutis
bensiinimootoritega agregaate. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 6 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.4 Jõutrafode valik Trafo on elektromagnetiline seade, mis on ette nähtud vahelduvpinge muundamiseks jääval sagedusel. Elektrienergia muundamisel ja jaotamisel (elektrienergiat saadakse energiasüsteemist) tööstusettevõtete elektrivarustussüsteemides kasutatakse pinget madaldavaid pea- ja tsehhi alajaamasid. Peale eelnimetatute kasutatakse võimsate tarbijate toiteks spetsiaalseid alajaamu (näite. elektriahjude alajaam, elektrolüüsi alajaam, veoalajaam jt.). Kõikides alajaamades on kasutusel jõutrafod, mida toodetakse väga erinevatele nimivõimsustele ja pingetele.
Kõik elektromehaanilised mõõteriistad omavad spiraalvedru, mis on ettenähtud vastumomendi tekitamiseks ning mõne mõõtemehhanismi puhul ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse (näiteks magnetelektriline). Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud magnetelektrilist mõõtemehhanismi. Nende põhisõlmedeks on: sisendseade - pingejagur alalis- või vahelduvpinge võimendi; mõõtemuundur alalispinge muutmiseks vahelduvpingeks ja vastupidi; väljundseade mikroampermeeter Digitaalsed mõõteriistad Vaatleme digitaalseid mõõteriistu voltmeetri näitel. Digitaalvoltmeetri ehitusse kuuluvad: 1. sisendseade (sisendsignaalimuundur) pingejagur ja vahelduvvoolu mõõteriistade puhul alaldi; 2. A/D muundur muudab analoog sisendsignaali kahendkoodiks; 3. indikaator (displei) muundab kahendkoodi näiduks; 4
mitmesuguste objektide reguleerimiseks. Osa tööstuslikult toodetud regulaatoreid on sobitatud kindla anduri tüübiga, näiteks termopaaridega. Teine osa võimaldab kasutada unifitseeritud nivooga sisendsignaali spetsiaalsetest anduritest, nt. alalisvoolu signaal vahemikus 4÷20 mA või 0÷5 mA. Oluline pole mitte andur, vaid anduri väljundsignaali suurus. Andurid peavad töötama koos täiturmehhanismidega, mis on väga erinevad. Tänapäeval on põhiliselt elektrilised, vahelduvpinge asünkroonmootorid, mis pannakse tööle impulssreziimis. 12 13 Reguleerimisteooria alused 10. Lineaarsed ja mittelineaarsed ARS. Tüüpilised mittelineaarsed karakteristikud. ARS uurimise ülesanded ja meetodid. Protsessid dünaamilistes süsteemides. Staatika ja dünaamika karakteristikute ja võrrandite mõisted.
lisandite olemasolu. Toimub elektronide väljarebimine katoodist ja põrkeionisatsioon (analoogia gaaside läbilöögiga!) – eeldab äärmiselt puhtaid vedelikke. Lisandid kuumenevad ja aurustuvad tugevas elektriväljas, läbilöök toimub juba gaasilises keskkonnas – eeldab gaasimullide või kergelt aurustuvate lisandite olemasolu tilkade kujul Läbilöögipinge sõltub mitmetest teguritest Pinge liik ja kuju: alalispinge, vahelduvpinge ja selle sagedus, impulsspinge, impulsspinge frondi tõusukiirus jms.Elektroodide kuju ja pindala. Oluliselt võib mõjutada läbilöögipinget vedeliku temperatuur. Mustunud ja niiskunud vedeliku läbilöögipinge temperatuuri tõusul kasvab, sest suureneb niiskuse lahustuvus nt isoleerõlis 3.9.4. Tahkedielektrikute läbilöök Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök
Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide...
Neid nimetatakse piesoelektrikuteks (näiteks piesokvarts s.o kvartsi monokristall). 3.1.2 Dielektrikute elektrijuhtivus Vaatleme siin ainult tahkeid dielektrikuid, kuigi ka gaasid ja suur osa vedelikke on dielektrikud. Polarisatsiooniprotsessidega, mis on ju laengute liikumine (nihkumine), kaasneb polarisatsioonivool, nagu igasuguse laengute liikumisega. Alalispinge korral esineb polarisatsioonivool ainult pinge sisse- ja väljalülitamise hetkel, vahelduvpinge korral aga pidevalt. Kõigis tehnilistes dielektrikutes esinevad ka vabad laengukandjad, mis tekitavad nn juhtivusvoolu. Koguvool on polarisatsioonivoolu ja juhtivusvoolu summa. Dielektriku isolatsioonitakistuse leidmisel arvestatakse ainult juhtivusvoolu, st on takistus alalispinge korral: Ris = U / I - Ipol Dielektrikute korral tehakse vahet ruumi- ja pinnatakistuse vahel. Pinnatakistus on dielektriku pinnal olevate elektroodide vaheline takistus (joonis 3.5)
Temp tõstmisel ränioksiid hakkab sellises keskkonnas lahustuma ja ülesse väiksema temp juurde paigutatud monokristallitükikesele hakkab SiO2 välja sadenema, kuna alus kristallliline, hakkab kristall edasi kasvama. Vt slaidil 16 joonis. Sel viisil saame puhta ja perfektse monokristalli. Millest lõigatakse teatud nurkade all välja seibid, kui anda sellele vahelduvpinge kindla sagedusega, on võimalik leida kvartskristalli omavõnkesagedus, mis on täpselt määratud selle kristalli dimensioonidega. -> aja väga täpne määramine 16 Monday 1 October y Teine tehniline rakendus: kui kvartsi pinna peale sadeneb mingi materjal, siis võnkesagedus muutub, sageduse muutuse järgi on võimalik määrata
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
Vedava võlli pöörlemissageduse andur võib olla kas: induktsioonandur, Halli andur või magnettakistuslik (MRE, magnetresistiivne) andur. 4.3.1 Induktsioonandur Induktsioonandur koosneb püsimagnetiga ühendatud terassüdamikust, selle ümber olevast mähisest ning selle all pöörlevast impulssrattast ehk rootorist. Impulssratta hammaste möödumisel terassüdamikust muutub püsimagneti jõujoonte tihedus kord tihedamaks kord hõredamaks, mis tekitab mähisesse vahelduvpinge. Tekkiva pingesignaali amplituud sõltub anduri ja impulssratta õhuvahe suurusest ja pöörlemissagedusest. Signaali sagedus on võrdeline pöörlemissagedusega. 4.3.2 Halli andur Halli andur koosneb sirmist, Halli elemendist, magnetist ja magnetvoo juhist. Halli anduri tööpõhimõte põhineb omadusel, et vooluga pooljuhi mõjutamisel magnetväljaga tekib voolu suunaga risti olevate servade vahel pinge. Seda nähtust nimetatakse Halli efektiks.
pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kergesti. Alaldatav vahelduvpinge rakendatakse anoodi ja katoodi vahele. Kui anoodil on positiivne pinge katoodi suhtes, siis anood tõmbab katoodist eraldunud elektronid endasse, tekitades voolu. Kuid kui anoodil on katoodi suhtes negatiivne pinge, siis voolu ei teki, sest anood tõukab elektrone kui negatiivse laengu kandjaid endast eemale. Anood ise ei eralda elektrone, seega saab elektronide vool olla ainult ühesuunaline ‒ katoodilt anoodile. 6. Elektronkiiretoru tööpõhimõte?
Kui õhus on küllastav kogus veeauru, siis märja ja kuiva termomeetri näidud on ühesugused ja suhteline niiskus on 100 %. 9.6. Vahelduvvool Alalisvoolu korral on laengukandjate suunatud liikumine ühtlane kulgliikumine. Vahelduvvoolu korral on selliseks liikumiseks laengukandjate võnkumine. Vahelduvvooluks11 nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolu suund ja tugevus muutub perioodiliselt. Vahelduvvoolu tekitavad vahelduvpinge allikad, näiteks vahelduvpinge generaatorid elektrijaamas. Generaator koosneb magnetvälja tekitajast (püsimagnet või elektromagnet) ja selles väljas pöörlevast juhtmemähisest (mähiseks keritud ja võllile asetatud traadist). Mähis pannakse välisjõudude poolt pöörlema. Selleks võib kasutada näiteks langeva vee või puhuva tuule energiat. Magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektriväli. Kuna mähis pöörleb välja suhtes, siis muutub juhtmekeerdude
Tavaliselt lülitatakse ümber pisimasinad. ankrumähis, sest suure induktiivsusega ergutusmähise kommuteerimisel võib magnetvälja kiire muutus 12. Trafo tühijooks emj, ülekandetegur.Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge põhjustada isolatsiooni läbilöögiks piisva liigpinge. Et ankru pöölemissuund on kuni seiskumiseni sama, samasagedusega teistsuguse väärtusegavahelduvpingeks. Trafo tühijooks on see kui sekundaarmähisesse pinge polaarsus aga muudetud, siis liituvad nüüd ankrumähises indutseeritud emj. ja toitepinge. Nimetatud pole atrbijat lülitatud ja trafot läbib tühijooksuvool
On soovitatav paigaldada välisseade akendest võimalikult kaugele vähendamaks segavat ventilaatori müra. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 77 Inverter ON-OFF tüüpi õhksoojuspumbad töötavad kogu aeg täisvõimsusel ning seetõttu toimub soovitud temperatuuri saavutamiseks palju sisse- välja lülitusi, mis lühendab kompressori tööiga. Inverter muudab vahelduvpinge sagedust ja kompressori töökiirust vastavalt soojusenergia vajadusele ning sujuvalt. ON-OFF Inverter Väike võimsus Suur võimsus 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 78 Inverter Inverter heat pump Room temperatur °C
MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1. Teaduslik metroloogia tegeleb mõõteetalonide arendamise ja organiseerimisega ning nende säilitamisega kõrgtasemel. Fundamental metrology ei ole otseselt defineeritud, kuid tegeleb metroloogia alustega täpsuse kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning mõõt...
Liidese elemendid on paigaldatud maatriksekraani ruutudega arvestades. Ainuke pluss on lihtsus ja odavus. Tavalistes maatriksekraanides tehakse päring ridades (analoogiliselt nuppude maatriksile); see võimaldab teha mitut puudutust korraga. Aegamööda asendatakse need resistiivsete ekraanidega. Mahtuvuslikud puuteekraanid Mahtuvusliku ekraani puutetundlikuks osaks on elektrit juhtiva läbipaistva kihiga kaetud kilest plaat, mille neljas nurgas on elektroodid. Nendele antakse ühesugune vahelduvpinge, mis tekitab ühtlase elektrivälja üle ekraani. Ekraani puudutamisel sõrme või mingi elektrit juhtiva esemega elektrivälja jaotus plaadil muutub, sest puutekoha kaudu siseneb inimese kehasse mahtuvusliku sidestuse läbi lekkevooluna teatud elektrilaeng. Selle tulemusena muutuvad ka lekkevoolu komponendid, mis sisenevad plaadi nurkade kaudu: mida suurem on puutepunkti kaugus mingist nurgast, seda suurem on nurga ja puutepunkti vaheline takistus ning vastavalt ka vool nõrgem
muundavad vahelduv-sisendpinge Us reguleeritavaks alalis- väljundpingeks Ud ja vooluks Id (joonis 1.1, a) · alalis/vahelduvvoolu muundurid ehk vaheldid, mis muundavad alalis-sisendpinge Ud reguleeritava suuruse ja sagedusega vahelduv/väljundpingeks Us (joonis 1.1, b) · vahelduvvoolumuundurid ehk sagedusmuundurid ja pingeregulaatorid, mis muundavad vahelduvpinge sagedust, faaside arvu ning suurust ja kuju (joonis 1.1, c) · alalisvoolumuundurid ehk pulsilaiusmuundurid, mis muundavad alalispinget ja voolu pooljuhtlülitite abil (joonis 1.1, d) 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid Alaldamine. Vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid. Need muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks paljudes tööstuslikes, põllumajanduslikes, olmelistes ja muudes rakendustes
kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = I m sin a, i voolu hetkväärtus amprites (A)
U . cos , kus on voolutugevuse (I) ja pinge (U) vaheline faasinihe. I ja U on efektiivväärtused, mis amplituudväärtuste kaudu vôrduvad : I = I0 / 2 U = U0 / 2 Vahelduvvoolu efektiivväärtus on vôrdne sellise alalisvoolu väärtusega, mille korral antud vooluringis samal takistusel ja sama ajaga eraldub samasugune soojushulk. ( s. t. voolul on samasugune soojuslik toime) Resonantsiks elektriahelas loetakse olukorda, mille korral välise vahelduvpinge sagedus langeb ühte vônkeringis tekkivate elektromagnetiliste vônkumiste sagedusega. Selle tulemusena kasvab vônkeringis vooluvônkumiste ja pinge amplituud. Voolu suurenemine on seda märgatavam, mida väiksem on vônkeringe takistus. U0L = U0C = I0 . L = I0 . 1/C = I0 . L / C =1 /L.C Resonants elektriahelas on ära kasutatud näiteks raadios ja teleris erinevate sagedustega lainete vastuvôtmiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
