10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
307 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kuido Kanarik
Õppematerjali autor
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk
● 1. Joonistage ühekontuuriline alalisvooluahel, kus on reaalne pingeallikas ja tarviti (takisti). Lisage ahelasse ka voltmeeter ja ampermeeter. Valige arvutuseks sobivad suurused allikapinge (elektromotoorjõu) ja ahela takistuste jaoks. Koostage graafik, kus on selle pingeallika ja tarviti tunnusjooned ning märkige graafikul ahela tööpunkt, tühijooksupunkt ning lühisele vastav punkt. Kuidas arvutada ahela lühisvoolu suurus? Kuidas arvutada ahela kasutegur? Millal on ahela kasutegur maksimaalne? Graafik: Lühisevalem: ● Kasutegur: Kasulikuvõimsuse ja koguvõimsuse suhe. Kasutegur on maksimaalne, kui takistus on väikseim. R-välistakistus, r-sisetakistus - Kardan, et kasutegur on maksimaalne tarviti takistuse R maksimaalse väärtuse juures. 2. Mida tähendab võimsuste bilanss elektriahelas? Tooge näide kahe pingeallikaga alalisvooluahela kohta? Joonistage oma vabalt valitud skeem allikate ja takistitega, lisag
Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvumine induktiiv-, aktiiv- ja mahtuvustakistuse mõistega ja olemusega vahelduvvooluringis, nende jadalülitusega ja pingeresonantsi nähtusega. Skeemid ja tabelid: Joonis 1. Takistuse mõõtmine vahelduvvooluga Tabel 1. Takistite parameetrid Takisti Mõõdetud Arvutused Liik Alalis- Vahelduvvool Z r xL xC L C vool co s R U I P F V A W Aktiiv- 95.2 15 1.5 23 95 94.1 12.3 27. 0.039 115.4 0.9 7.4 takisti 0 8 5 6 9 Pool 162 15
Elektrotehnika 1. Teie ettekujutus aine ehitusest ja elektri füüsikalisest olemusest, laeng. • Kehad koosnevad ainetest või ainete segudest. • Ained koosnevad osakestest. • Osakesed on väga väikesed. • Osakesed mõjutavad üksteist. • Aineosakeste vahel on tühja ruumi (mis on täidetud väljaga). • Aineosakesed on lakkamatus korrapäratus liikumises – soojusliikumises. • Mida kiiremini liiguvad osakesed, seda kõrgem on keha temperatuur. • Üksiku osakese liikumise kiirust ei ole võimalik kindlaks teha. • Räägitakse kiiruste keskväärtustest ja teistest statistilistest suurustest. • Osakesi kujutatakse soojusõpetuses ette kui elastseid kerakesi, mis on pidevas korrapäratus liikumises Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Laengud on tihedalt seotud jäävate kvantarvudega. Füüsikas peetakse laengu all silmas tihti just elektrilaengut. Elektrilaeng
Elektrotehnika ja elektroonika Eksamiküsimused rühmale KV11, kevadsemester 2020 A. Alalisvool 1. Coulomb’i seadus ning elektriväli, tõmbe- ja tõukejõud Coulomb `i seadus: Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. Q1 *Q2 F = 4π *εa *r2 kus Q1, Q2 on laengute absoluutväärtused kulonites (C); r laengutevaheline kaugus (m); F laengutevaheline jõud (N); εa keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus; εa = εo εr, kus εr on keskkonna suhteline dielektriline läbitavus – suhtarv, mis näitab, mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis. Vaakumi jaoks εr = 1; εo nimetatakse dielektriliseks konstandiks ja ta väärtus on 8,85 · 10-12 F/m (faradit meetri kohta). Elektriväli- füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osake
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? 5. Aatomi ehitus. 6. Kui kiir
6 Vahelduvvool 6.1 Vahelduvvoolu mõiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
55. Milline on ebasümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? Vastus puudub
Kõik kommentaarid