Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse tähtsus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused. Kehatemperatuuri reguleerimine Vastupidavustreeningus tekkiv kasulik kõrge lihaste temperatuur alandatakse vereringluse abil. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus nahale, et keha saaks liigsest soojusest vabaneda. Higistades kaotad suure osa vedelikust ja keha ei suuda toota piisavalt verd musklitele. Pika treeningu alguses ei tohiks teha nii pikalt ega intensiivselt soojendust kui teha lühiajalisele treeningule
Kui kogu eelnev jutt kokku võtta, võiksin öelda, et teadlastel on võimalus ja õigus vabalt valida uuringu teemad ja muu, kuid nad peaksid arvestama teemat valides eetikaga ja üldiste moraalinõuetega. 2) Antud küsimus on mitmetahuline ning mul on keeruline mingit kindlat seisukohta võtta. Ühest küljest, kui teadlased oleksid tõesti teadnud, kuidas võivad nende poolt teostatud tuumauuringud tulevikus kahju tekitada, oleks olnud inimlik need uuringud katkestada. Samas olen ma üsna kindel, et kui oleks uuringud jäetud pooleli, oleks keegi teine need mingi hetk avastanud või sarnase uuringuga lagedale tulnud. Teadlastel peaks kindlasti olema vastutus oma uuringutulemuste üle, kuid samas - nende avastused on olnud olemas enne neid ja nemad on vaid “süsteemini” jõudnud. Tuumaenergia on korraga väga mõistlik lahendus kui ka tohutult ohtlik
nähtusi ja omadusi. Praegu liigutakse uue paradigma poole, kus individuaalsust käsitletakse kogumine ehk on pandud kokku kogum, kus saab keskenduda iseendale. Praegu keskenduti sellele, kuidas saab töötaja end ise ravida. Kui eelnevalt räägiti sellest, kui erinevad on indiviidid, siis nüüd vaadatakse, kuidas erinevad grupi tasandil õiglussuhted. Sellest järeldub, et sarnased inimesed suudavad luua paremaid töögruppe. Uuringud näitavad, et kui organisatsioonis on pikka aega sama juht ja tööprotseduurid, siis see hõlbustab õigluse kliima teket. Kolmanda osapoole õiglus seisneb selles, et inimesed kalduvad tegutsema vastuolus omahuviga, et parandada kolmanda osapoole ebaõiglust. Samuti näitavad uuringud, et inimesed on valmis loobuma oma ressurssidest, kui nad saavad oma partnerile kätte maksta isekuse ja ebaõigluse eest. Kui vaadata uuringuid, võib tunduda, et omakasu ja omad mured
NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEMI UURIMINE Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 LABORATOORSED UURINGUD............................................................................................ 4 Uriiniproovid......................................................................................................................... 4 Uriini sõeluuring................................................................................................................... 4 Tupeeritise uurimine........................................................................................................
(krooniline bronhiit). (KOK 1997; Kopsuliit.ee) 1.2. Epidemioloogia KOK kliiniline pilt areneb tavaliselt välja keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. Üldine tendents kogu maailmas on KOK haigestumus-, levimus- ja suremusnäitajate suurenemine. KOK on enam levinud meeste ning linnaelanike seas. Levimus kasvab koos eaga, esinedes 40- 50-aastastel 2-3% ning üle 70-aastastel rohkem kui ühel viiendikul rahvastikust. Epidemioloogilised uuringud KOK levimuse kohta Eestis puuduvad. (KOK 1997) USA-s on KOK surma põhjustavatest haigustest nii vanuse kui soo poolest neljandal kohal meeste- ja viiendal kohal naiste seas. (Textbook of... 2004) 1.3. Riskitegurid Peamine KOK riskifaktor on suitsetamine. Suitsetajate hulgas on kroonilisse bronhiiti kui ka emfüseemi haigestunuid ja surnuid rohkem kui mittesuitsetajate hulgas. Suitsetajatel langevad kopsude funktsionaalsed näitajad kiiremini, haigusnähte esineb rohkem
(Ainsalu 2004; ref. Reece ja Kirschner 1998 järgi). "Raputamisele iseloomulikud kahjustused on aju-, silma- ja skeletikahjustused" (Suik 2013). Enamik inimesi arvab, et raputamisjuhtumid esinevaid vaid asotsaalsetes peredes, kuid see ei ole nii, ka kõrgelt haritud vanemad raputavad või kiigutvad tugevalt oma lapsi (Ninn 2011). "Selliste vanemate hulgas on olnud meditsiiniharidusega või juriidilise haridusega inimesi" (Talvik 2007). Kuid uuringud näitavad siiski, et sagedamini raputatakse lapsi just madalama haridustasemega peredes (Ninn 2011). "RLS-i esineb igasuguses kultuurilises ja usulises taustas. Küll aga on seda rohkem kriiside, ka loodusõnnetuste järel. Majanduskriis on samuti ohutegur tekivad tööpuudus, võlad, inimesed on närvilisemad ja seega on nad kergemini ärrituvad" (Talvik 2007). Kui varasemad välismaa uuringud näitasid, et rohkem lapsi raputavad mehed, siis viimased
.. DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..............................................6 KAJALOKATSIOON.................................................6 DELFIINID JA INIMESED.......................................................7 VARJEVÄRVUS........................................................7 JÕEDELFIIN.............................................................8 DELFIINID DELFINAARIUMIS.....................................8 PILDID.....................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD..
arendamisele ja oma juhtpositsiooni hoidmisele jalatsiturul. Seda võimalust kasutasid ära kohe teised firmas, kes agressiivselt ja uuenduslikult sisenesid sörkjooksukingade turule. Inimestele läksid uuendused ja valikud peale. Firma Nike sai järjest kuulsamaks ja tema jalateid hakkati kandma ka juba olümpiamängudel, mis tõi veelgi suurema kuulsuse. Nike arendas koguaeg oma jalatseid ja leiutas vetruva vahveltalla see oli nende edu võti, turg kasvas meeletu kiirusega. Nike edu tagasid uuringud ja tehnoloogia parandamine ning stiilide ja mudelite mitmekesisus kõik see mis Adidasel oli liiga vähe arenenud. Adidase juhtide halva otsuse tagajärjeks oli ilmselt milljonitest klientidest ja dollaritest ilma jäämine. Kitsas spetsialiseerumine ainult tippsportlastele ei õigustanud end. Adidasel puudusid vajalikud teadmised ja ettenägelikus uue turusituatsiooni tekkimises - ei osatud ette näha seda massi, kes hakkab sporti tegema ja kes uusi jalatseid vajavad. Ebakindlus
kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega. Psühholoogiaga Meditsiiniga- liigne internetisuhtlus mõju vaimsele sõltuvusele Haridusega- kuidas Internetti kasutada, sellest piisab. Fantaasia võimekam. Sotsiaaltööga Sotsioloogiaga- rassiline/kultuuriline erinevus, inimeste gruppide uuringud; soolisi iseärasusi Juhtimisega- juhtimise iseärasuste uuringud 5. Privaatsuse dimensioonid Informatsiooniline personaalne (varjata püütakse finantsilist ja meditsiiinilist infot) Füüsiline reiietus, nõuded kultuurist lähtudes Ekspressiivne (interaktiivne) näidatakse MINA oma tahte järgi suhtlemises (selle on piirid) 6. Aktuaalne ja tajutud privaatsus Aktuaalne teavad, et puudub privaatsus. Indiviid harjub, et kõik tema tegevus on avalikkusele nähtav (teleseriaal ,,Suur Vend")
Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste: kirjeldamist ja võrdlemist seletamist ja ennustamist nähtuste mõistmist, sest väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 170). Teemade puhul, mida ei ole varem ulatuslikult uuritud, on uurimistöö eesmärk seda fenomeni põhjalikult uurida, et seda paremini mõista. Uurimuslikud uuringud (exploratory studies) on üsna levinud info hankimise uuringutes. Kui fenomen on küllalt tuntud, siis keskendub uurimistöö nähtuse iseloomulike omaduste kindlaksmääramisele. Kirjeldavad uuringud mõõdavad defineeritud muutujaid vastavalt sellele, kuidas inimesed või objektid on selle nähtusega seotud. Näiteks veebi näite varal võiksid kirjeldava uurigu uurimisküsimused olla järgnevad: Kui palju infootsinguid viiakse läbi veebis?
Praktiline intelligentsus ennustab ka tööalast edukust (isegi teatavaid õppeedukuse näitajaid) sama hästi või koguni paremini, kui akadeemiline asjatundlikkus. Raamatus vaadeldakse põhjalikult USA-s kui ka mujal maailmas läbiviidud uuringuid praktilise intelligentsuse ja selle avaldumise kohta erinevatel inimrühmadel nt nagu juhitöö, sõjaväeline juhtimine, õpetamine, müügitöö ja teadusuuringud. Raamatus kirjeldatud tööd ja uuringud pakuvad rikkalikku tõendusmaterjali selle kohta, et akadeemiline ja praktiline intelligentsus on erinevad nähtused. Vaiketeadmiste uuringud kujutavad endast üht võimalust, kuidas praktilisele intelligentsusele läheneda. Vaiketeadmised aitavad eduga seonduvaid praktilisi võimeid paremini mõista. On kogutud suur hulk tõendid selle kohta, et praktilise intelligentsuse testide sooritamise edukus on seotud mitmesuguste
Kuna enamus tahhükardiaid algab äkki, siis inimene tunneb täpselt hoo algust. Pulsi kiirenemisele kuni 200 (250) korrani minutis võib eelneda ekstrasüstoleid ehk lisalööke. Inimene muutub ärevaks ning tekib hingeldus ja ebamugavustunne. Südametegevuse tugeval kiirenemisel võib tekkida teadvuskadu. Erinevalt kodadest põhjustatud tahhükardiast on ventrikulaarne kiire rütm ohtlikum ning vajab kiiret esmaabi. Samuti kaasneb sellega sageli sokk. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Diagnoosimisel on esmaseks vahendiks pulsi iseloomu kindlaks tegemine. Elektrokardiogramm (südamefilm) aitab määrata kiire südamerütmi iseloomu ning võimalikku põhjust. Kuna sageli on tahhükardiad kiiresti tekkivad ja lõppevad, ei pruugi inimene alati jõuda arsti juurde hoo ajal. Siis kasutatakse 24 tunni elektrokardiogrammi registreerimist (Holter monitooring). Lisajuhtetee avastamiseks on kasutusel elektrofüsioloogilised uuringud (söögitoru kaudu
tervisega Eeva:Sotsiaalsest mõjust inimesele on toodud paremad andmed Inglismaalt, kus Stella:Tavamõistes vaadeldakse tervist kui on näidatud, et kõrgeima sotsiaalse klassi haiguse puudumist. Tervis on Ülemaailmse mehed elavad 9,5 aastat kauem kui Tervisehoiuorganisatsiooni poolt madalama sotsiaalse klassi mehed. Ka defineeritud kui füüsilise, vaimse ja Eesti uuringud näitavad, et kõrgharidusega sotsiaalse heaolu seisund. meeste oodatav eluiga on enam kui kümme Eeva: 1989. aastal oli eesti meeste aastat pikem, kui algharidusega meestel. keskmine oodatav eluiga sünnil 65,55 Stella:Rääkides meeste tervisest kitsamalt, aastat.Pärast majanduskriisi ja radikaalseid võib väita, et mees on bioloogiliselt reforme aastatel 2000-2004 langes see nõrgem sugu. Poisslapsed on suures 60,52 eluaastani
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe
enesetapuga seotud käitumisele kurjategijate seas Referaat Koostaja: Marian Kund Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. .....3 1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule ......................4 2 Tänapäeva uuringud ..................................................................................................5 2.1 Meetod ................................................................................................................5 2.2 Psühhopaatia .......................................................................................................6 2.3 Isiksuse hindamise nimestik ja antisotsiaalsete omaduste skaala .......................6
See uuring oli maailma esimene, mis näitas, et kofeiinilisandid võivad siiski parandada meeskonnaalade oskusi. Lähtudes uuringutest, võib öelda, et kui manustada 4-6mg/kg kofeiini, aitab see nii lühikeste kui ka pikkade jõupingutustele kaasa, siiski kehtib see ainult aktiivsetele sportlastele. Koffeiin: Jõud- jõu kasutus Kirjandus on kahemõtteline kui arvestada kofeiinilisandite mõjusid jõualade sooritusel, ning täiendavad uuringud selles vallas on garanteeritud. Koffeiin ja naised Teadusuuringud, mis on käsitlenud naise kofeiini kasutust vastupidavusaladel, kõrge intensiivsusega aladel ja jõualadel, on kesised. Eriti kui võrrelda väljaandeid, mis on uurinud mehi. Anderson ja kolleegid on uurinud kofeiini mõju naissõudjatele, mõõduka ja kõrge doosiga (6 ja 9 mg / kg). Tulemused 2000 m sõudmisel: suurem annus kofeiini (9 mg/kg) põhjustas märkimisväärse aja paranemise (1,3%)
Tallinn 2009 Sissejuhatus Neuroloogia areng annab huvitava võimaluse mõtisklemiseks, et kunagi on võib olla võimalik selgeks teha, kas inimene valetab või mitte, jälgides nende ajutegevust. Sellest oleks suur abi mõrvade uurijatele. Paraku on kogu selline informatsioon pärit sellistest allikatest, mis on alles lapsekingades. On tehtud mitmeid uuringuid, mis näitavad aju erinevate osade aktiivsust valetamise ja tõerääkimise ajal, kuid need uuringud erinevad üksteisest tunduvalt ja seega pole leitud ühte kindlat piirkonda ajus, mis aktiveeruks kui inimene räägib konkreetselt tõtt või valetab. Seepärast peab olem meetod väga põhjalikult uuritud ja konkreetselt analüüsitav, enne kui seda hakatakse kohtumõistmisel reaalselt kasutama. Kognitiivne lahutamine Tänapäeva funktsionaalsetel neuroloogia meetoditele on ühine see, et nad toetuvad teatud osa
selgemad on vahe-eesmärgid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 6 Osaliselt õige 0,11 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Järjesta organisatsiooniuuringu etapid nii, et see oleks uuringu läbiviimise seisukohast õige uurimismeetodi valik uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine andmete analüüs andmekogumise instrumendi pilootimine andmete kogumine uurimustulemuste tutvustamine (esitlus) tellijale valimi moodustamine uurimisraporti koostamine konkreetse uurimisküsimuse püstitamine Tagasiside Õige vastus on: uurimismeetodi valik etapp 6, uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms)
Lk. 4-10 lugeda!!! PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID Igal psüühilisel kvaliteedil on kvantitatiivne külg PSÜÜHILISED NÄHTUSED ON MÕÕDETAVAD. 2 PERSPEKTIIVI : I OTSENE = MINUGA TOIMUV = ESIMENE ISIKU PERSPEKTIIV PSÜHHOLOOGILINE MÕÕTMINE II KAUDNE = TEISTELE AVALDUV = KOLMANDA ISIKU PERSPEKTIIV PSÜHHOFÜÜSIKA tunnetusprotsesside mõõtmine. PSÜHHODIAGNOSTIKA individuaalsete iseärasuste mõõtmine. Psühholoogiline teave peab olema objektiivne uuringud teostatud kontrolltavates tingimustes ja objektiivselt mõõdetud. TEADUSUURING on tsükliline: TEOORIA HÜPOTEES TEADUSFAKTIDE KOGUMINE SAADUD FAKTIDE KONTROLLIMINE FAKTIDE ÜLDISTAMINE JA JÄRELDUSTE TEGEMINE UUE TEOORIA LOOMINE/ HÜPOTEESI PÜSTITAMINE RELIAABLUS sama meetod samades tingimustes sama tulemuse. MEETODID I KIRJELDAVAD II KORRELATIIVSED III EKSPERIMENTAALSED KIRJELDAVAD · VAATLUS - introspektsiion (enesevaatlus)
~140cm. Neil on kuklal madal juustepiir, üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke. Sageli on neil kaasasündinud südamerikkeid, neeruanomaaliaid. Hiljem võivad areneda kilpnäärmehaigus, diabeet ning ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine. 90%-l turneri sündroomiga neidudest ei alga puberteet (ei arene rinnanäärmed ega alga menstruatsioon). Vaimne areng on tavaliselt normaalne. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks : Kromosoomanalüüs: Kõige aktuaalsemad on tänapäeval sõeluuringud raseduse I trimestril. * Ultraheliuuring (UH-uuring) I trimestril võimaldab avastada 80%kõigist ohustatud rasedustest (loote kromosoomihaigus). Raseduse11.12. nädalal tehakse UH-uuring loote anomaaliale viitavate tunnuste avastamiseks: kuklapiirkonna turse. Selle leidmisel on näidustatud loote kromosoomiuuring.
Samuti mitte Egiptusele, vaid Viljaka Poolkuu piirkonnale (vaata kaart) Seal pandi alus inimkonna põllumajanduslikule ühiskonnakorraldusele. Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid. Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja metsikust, südamlikust ja iseteadlikust vastuolulisest olendist võis saada maailma populaarseim lemmikloom. Geneetilised uuringud on näidanud, et praeguste kodukasside DNA on täiesti ühtelangev Lähis-Idas elava metsiku Ookerkassi ehk Liibüa kassiga (Felis silvestris lybica). Eeltoodule tuginedes võib väita, et kodukassi kodustamine sai alguse just sellest piirkonnast. Paraku ei võimalda pärilikkuse uuringud täpselt määrata kodustamise täpsemat aega. Selleks saab aga kasutada arheoloogilite leidude alusel saadud teavet. Hiljutiste 9500 aasta
12. Kiiremini evolutsioneerub: see, mille liikmed paljunevad suguliselt Põhjendus: evolutsiooni aluseks on geneetilised muutused 13. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, mis viivad lõppkokkuvõtteks uute liikide tekkele, nimetatakse mikro -evolutsiooniks. 14. Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. 15. Uurimismeetod Evolutsioonitõendid 1. Paleantoloogilised uuringud Selle uurimismeetodi käigus uuritakse kivistisi, mis on saadud erineva vanusega maakoore kihtidest. Varasematest kihtidest pärinevad organismide on lihtsama ehitusega. 2. Molekulaarbioloogilised Organismide sarnasus molekulaarsel tasandil (eelkõige valkude uuringud ja geenide sarnasus) on tõendiks nende organismide
juba eksisteeriva või teatri potentsiaalset publikut ehk nö mudelpublikut. Retseptsiooniuuringud aga keskenduvad sellele, mida publik läbi elab ning kuidas seda vastu võtab. Retseptsiooniuuringute makroaspekte ilmestab uurija huvi reaalses pealtvaatajas ning mitte niivõrd idealiseeritud mudelpealtvaatajas. Uurija peamine eesmärk on teada saada kes on publik ja mida ta kogeb teatrisündmuse ajal. Autor toob siinkohal näiteks Maria Shevtsova ning Viveka Hagnelli uuringud. Sauter tõdeb, et retseptsiooniuuringute makroaspektide puhul võib tihedamini kohata olemasolevate teooriate laiendamist ja viimistlemist kui uute arendamist. Ka enda artiklis ei paku Sauter välja ühtegi uut metodoloogilist lahendust, vaid esitab lugejale hoopiski kõige asjakohasemad küsimused, millest ei saa mööda vaadata ükski uurija, kes tahab retseptsiooniuuringu metodologoogia arendamisega tegeleda.
Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005
Ümberlõikamise tehnikast olenevad suuresti tulemused. Uuringus osalesid mehed vanuses 18-24, kes olid seksuaalselt aktiivsed. Ideaalis peaks taolise uuringu läbi viima noorematel meestel, enne kui nad saavad sekuaalselt aktiivseteks. Kas tulemused on laiendatavad ka väljas pool konkreetse uuringu keskkonda? Tulemused ei ole rakendatavad väljaspool uuringu keskkonda. HIV nakkuse vähendamise kohta on siiani tehtud uuringud Aafrika mandril, kus on tegemist teistsuguse etilise grupiga. Ja mujal läbi viidud uuringud võivad viia hoopis teistsuguste tulemusteni. 3 Kas see oli eetiline uuring? Minu arvates ei olnud tegemist eetilise uuringuga, sest uuriti kahjulikku ekspositsiooni, mille kohta oli juba eelnevatest uuringutest teada, et ümberlõikamine mõjutab nakatumist HIV infektsiooni.
kasutatavast statistikast (Philipis, 2004). 2010. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud poliitikaanalüüs „Eesti tööealise rahvastiku väljarände potentsiaal aastal 2010“ annab ülevaate eelnevalt kirjeldatud uuringuga samadel teemadel ning lisaks tööturul toimunud muutustest ja väljarännet soodustavatest ning takistavatest teguritest (Veidemann, 2010). Eelnevalt kirjeldatud rolliteooriat toetavad ning kavandatava uurimusega haakuvad varasemalt Eestis läbiviidud uuringud on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS 2010. aasta uuring „Sooline palgalõhe Eestis“ ning Sotsiaalministeeriumi uuring „Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis 2009. aastal“, mis tugineb 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringule. Eelnevalt väljatoodud uuringud annavad ülevaate välismaal töötamise põhjustest ning välismaal töötajate taustast, samuti Eesti tööturul toimuvast ning soolistest erinevustest tööturul
seksualiseeritud või depressioonis palju rohkem kui kasuperes elavad lapsed või tavalised lapsed. Samuti on neil palju keerulisem pääseda kvalifitseeritud arsti diagnoosimisele. Sellises olukorras on eriti oluline rühmakodude hooldajate roll, kes võivad olla teatud mõttes `uksehoidjaks' kes võivad varakult märgata probleemid ja suunata laps arsti juurde. 3 1. UURIMUSE AKTUAALSUS JA UUDSUS Varasemad uuringud on näidanud, et kergem on ära tunda eksternaliseeritud vaimseid häireid kui internaliseeritud häireid. Eksternaliseeritud häired on need, kus laps reageerib aktiivselt ja märatseb või rikub korda. Internaliseeitud häired on need, kus laps muutub vähesuhtlevaks. Sellepärast et eksternaliseeritud häirete tõttu saavad kannatada lapse kaaslased, samas kui internaliseeritud häire tõttu kannatab laps ise. Seda küsimust pole varem uuritud rühmahoius olevate laste näitel.
(Põlevkivi poolkoks - keskkonnamõjud, Vikipeedia, 2017) Praeguses jäätmeloendis on poolkoks liigitatud ohtlikuks jäätmeks, kuid see loend lähtub Euroopa Liidu omast, kus pole põlevkiviga seotud jäätmeid üldse nimetatud. Kuna EL-i prügiladirektiiv jagab prügilad kolme kategooriasse ohtlike, tava- ja püsijäätmete omadeks on vaja saada põhjalik ülevaade poolkoksi jääkainete sisaldusest, ohtlikest komponentidest ning sellest, kuidas need ajas muutuvad. Seni tehtud uuringud kinnitavad, et poolkoksi tuleb liigitada ohtlike jäätmete hulka ning tema ladestamisel tuleb lähtuda neist nõuetest, mis on prügiladirektiivis ja Eesti prügilamääruses esitatud ohtlike jäätmete prügilale. Uuringuid tuleb loomulikult edasi teha, mis on eeskätt jäätmetekitaja ülesandeks. Nii saab kinnituse, et poolkoks kuulub EL-i prügiladirektiivis ohtlike jäätmete kategooriasse. (Põlevkivi poolkoks - poolkoks kui ohtlik jääde, 2017)
Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Kuidas on seni Kooseluseadus. teemaga seotud problemaatikat lahendatud? Millised võiksid Mitte arusaadav olla edasised arengud? 7. Vali üks näide ja too välja erinevad teadmispõhiseks poliitikakujundamiseks olemasolevad tööriistad. Näide Kliimapoliitika arengukava Millest lähtuda Teiste riikide poliitika tulemused, teaduslikud uuringud, poliitikast elluviimisele mõjutatud valdkondade huvirühmade arvamused eelneval prognoosimisel Millest lähtuda poliitikast mõjutatud valdkondade huvirühmade tagasiside, uuringud teada elluviimise saamaks kas tulemused on nagu oodatud või eesmärgist maas/ees. käigus toimuval monitooringul Mida kasutada Mis eesmärgid saavutati, mis mitte. Aluseks uuele arengukavale, uued elluviimisjärgsel eesmärgid, eelnevast õppimine. analüüsil
kultuurist , ülesannete sooritamisel nõrgemat taset , kui koolihariduse omandanud inimestelt . Mälu-uuringute tulemused tõestavad aga ,et see ei vasta tõele, vaid eri kultuuriruumidest ja haridustasemega inimestele jäävad paremini meelde erinev informatsioon. Suhteliselt palju on uuritud kultuurierinevuste ning eelkõige koolihariduse mõju süllogismide (deduktiivse mõtlemise ülesanne ) lahendamisele . Uuringud on näidanud , et ilma koolihariduseta inimesed lahendavad süllogisme teisiti kui kooliskäinud inimesed .Taju- ja mälu-uuringute tulemused tõendavad , et traditsioonilist ehk formaalse koolihariduseta kultuuri esindavate inimeste võime ülesandeid lahendada sõltub osaliselt sellest, kas ülesande sisu haakub nende igapäevase tegevusega või mitte . Niisiis võib kultuurierinevute psühholoogia anda erilise panuse inimeste vaimsete mehhanismide mõistmisse.
eneseteostus ja see, et töötaja on rahul enda tehtud tööga, sest see annab motivatsiooni edasi liikumiseks. Samuti ei saa kohe uusi muudatusi sisse viia, sest töötajad on harjunud vanaga ja ka nendega tuleb arvestada, neilt nõu küsida ja neid koolitada vastavateks muutusteks. Lihtsam on muuta käitumist kui aga usku ja harjumusi. Samas töötajad ei pruugi mõista, mis tähendab vastutada oma töötajate ees, see pole just kõige lihtsam. Lihtne on alati teist süüdistada. UK uuringud näitavad, et väga vähesed inimesed on teadlikud oma nõrkadest ja tugevatest külgedest. Need inimesed, kes tunnevad rohkem oma õigusi, need nõuavad ja ootavad ka tööandjalt rohkem. Enamik inimesi ei suuda oma teadmisi ja oskusi hinnata, isegi kui nad on teinud enesehindamist. Seetõttu ei suuda nad ennast müüa ja seavad end ise kahtluse alla. Samas ei kehti ükski mudel kõigi kohta. Samuti ei tea paljud töötajad, mida tööandjad neist ootavad
paigast ära kaltsiumi kasuks, siis tekivad kergesti lihaskrambid. Fosfori roll: Nagu eelnevast tekstist näha on kaltsium ja magneesium vägevalt tähtsad ained, kui rääkida luude ja lihaste tervisest ning nende normaalsest tööst. Harvemini on aga räägitud sellest, et nende mõju oleks küllaltki kahvatu, kui kõrval ei oleks fosforit. Kui üldiselt fosforist rääkida, siis vajab organism fosforit hammaste ja luude moodustamiseks. 80% keha fosforist asub luudes. Uuringud näitavad, et ainuüksi kaltsiumi abil ei ole võimalik luua tugevaid luid ja kudesid, vaid see mineraalaine vajab mõjule pääsemiseks enda kõrvale fosforit. Fosfor on keha fosfaatide allikas, mis tagab organismile piisava ja stabiilse energiataseme. Samuti aitavad fosfaadid sünteesida proteiine, rasvu ja süsivesikuid. Oma osa on neil ka lihaste toimimises ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu säilitamises kehas. Fosfor stimuleerib ka osade hormoonide tootmist ning tagab
perekond leibkonnaks. Tekivad perekonnad kus kasvavad koos poolõed- ja poolvennad, või elavad lapsed kordamööda kummadi vanema juures. Üleminek modernsele peremudelile on toimunud üldiselt samm-sammult, erinevates riikides erineva kiirusega ja mõnevõrra erinevaid teid mööda. Üheks olulisemak iseloomustavaks jooneks modrenses perekonnas on selle mitmekesisus. Samasuunaline muutumine jätkub Euroopas ka 21 sajandil, kuid erinevates riikides on muutuste sügavus ja kulg väga erinevad. Uuringud näitavad, et just viimase viie aasta jooksul on nii Põhja- kui ka Lääne Euroopas tõusnud abieluväliste sündide osakaal. Sellest võib järeldada, et moderne perekonnastiil pole tingimata seotud sündimuse langusega. Heaoluühiskond kohaneb märksa paremini muutuva perekonnaga. Luuakse naistele võimalusi osaleda töö- ja ühiskonnaelus, loobumata emadusest. Selleks, et võrrelda Eesti perekondi Euroopa omadega tuleb arvesse võtta, et
ja tähelepanekud selle kohta, millised on meeste ja naiste erinevused. Soostereotüübid võib jagada kolmeks rühmadeks. Esimeses rühmas on need stereotüübid, mis iseloomustavad mehi ja naise isiklike ja sotsiaalsete omaduste abil (fenimiinsus ja maskuliinsus). Tavaliselt nad näitavad, milline on tavaline (tüüpiline) mees või naine või näitavad, milline on ideaal, paleus. Selle kohta on palju tehtud uuringuid ja nende tulemused on tihti sarnased. Ühed uuringud näitavad, et tüüpiline mees on domineeriv, aktiiivne, agresiivne, iseseisev, ettevõtlik, talle meelmib matemaatika ja teadus jne, tüüpiline naine on emotsionaalne, hell, jutukas, taktiline, talle meeldib kirjandus jne. (Browerman et al., 1972). Teised uuringud näitavad, et tüüpiline mees on aktiivne, tugev, julge, naine hell, truu, pehme.(Ibragimova) Netsaeva uuringud näitavad, et ideaalne naine on truu, pehme, hell, tagasihoidlik, salliv. (Netsaeva)
osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähelepanuta. Lisaks huvitas mind see teema, sest gümnaasiumis õppides oli
See on õe oskus väljendada positiivset ning austavat suhtumist endasse, kolleegidesse ja patsienti, kuulata ja mõista suhtluspartnereid ja järgida tervisliku elustiili käsitust. Empaatiat võib vaadelda kui üldist avatust teiste inimeste suhtes. See on tunnete ning kogemuste jagamise protsess. Kohe, kui avatus on loodud ja jääb püsima, tekib õppimise ning jätkusuutlikkuse areng. Teisisõnu, empaatia on kognitiivne kanal, mille kaudu võib tekkida osadustunne. Uuringud näitavad, et mida paremini on õel empaatia arenenud, seda paremini võib ta patsienti abistada. (Valler 2011: 15). Õe vaatenurgast võib patsiendi mõistmine olla kavandatud kõikehõlmava protsessina, mis lõpuks toob rohkem esile kas patsiendi haigusseisundi iseloomu või haiguse ja patsiendi usu sellesse seisundisse. Mõistagi ei tähenda see, et edukas õe-patsiendi suhe sõltub alati väga täpsest ja täielikust arusaamisest. See võiks olla pigem mõeldav abstraktse ideaalina, et
põhjustada infarkti või südame isheemiatõbe. Mõju rasedatele: THC läbib platsentabarjääri ning jõuab ema vereringe kaudu ka lapseni. Uuringud näitavad, et raseduse ajal kanepitooteid tarvitanud emade lapsed on sündides lühemad ja sünnikaalult kergemad. Lisaks tekib nendel lastel hilisemas arengus tihti mitmeid arengu- ja käitumishäireid (näiteks hüperaktiivsus, impulsiivsus ja puudulik tähelepanuvõime). Mõju autojuhtidele: uuringud tõestavad, et juhtida autot pärast kanepitoodete tarvitamist on niisama ohtlik kui purjuspäi. Kanepitoodete tarvitamine mõjutab tugevalt inimese psühhomotoorseid funktsioone: näiteks liigutuste koordinatsiooni, taju ja valvsust (teisisõnu valmisolek ootamatustele kiiresti reageerida) ning tähelepanuvõimet (näiteks suutlikkus jälgida mõõdikuid auto armatuurlaual). Uuringud on ka näidanud, et võime autot sirgelt teel hoida on 20 mg
Hea meetod varase AMD jälgimiseks on Amsleri test. Selle vaatamisel tekib AMD patsiendil moonutus ruudustikus või tume ala keskosas. (Oll ja Parik 2016). 6 2. TOITUMINE JA AMD Kuigi toitumine on oluline faktor AMD ehk ealise maakula degeneratsiooni arenemisel, on keeruline anda soovitusi mingi kindla toiduaine vältimiseks. Aina enam uuritakse toitumisega seotud elustiili ja harjumusi ning nende seost AMD'ga. Mitmed uuringud on näidanud, et tervislik toitumine, sobiliku kehakaalu säilitamine ja füüsiline aktiivsus on tähtsad tervise hoidmiseks ning aitavad vältida vanusega seotud füüsilist ja kognitiivset degeneratsiooni. 2.1 AREDS ja AREDS2 AREDS (Age Related Eye Disease Study) oli randomiseeritud kliiniline uuring, mille käigus selgitati välja toidulisandid, mis aitavad peatada AMD progresseerumist. AREDS meeskond uuris toitainete kombinatsiooni mõju AMD patsientide peal. AREDS tõi välja
info kogumist, analüüsi ja kasutamist. Vastutus info kogumise eest! Turundusinfo allikad jagunevad: - firmasisene info – kliendiandmebaasid, müügi-ja kasumiaruanded, info tootmisvõimuste kohta - turuluure – ajakirjanduses ja Internetis avaldatud teave, vahendajatelt saadav info konkurentide tegevuse kohta, klientidelt müügikontaktide käigus saadav tagasiside,… - turundusuuring – tarbijate sissetulekute ja kulutuste uuringud, tarbijate ootuste uuringud, uuringud selle kohta, mida tarbijad arvavad konkreetsetest turul pakutavatest toodetest, mida nad peavad nende eelisteks ja puudusteks. 1.2 Turundusuuring (Marketing research) – ettevõtte turundusotsuste tegemiseks vajalike andmete kogumine, talletamine ja analüüs. Turundusuuringu ülesandeks on koguda, töödelda, analüüsida ja edastada objektiivset infot firmat huvitava probleemi kohta. Turuuuring (market research) – on kitsam mõiste kui turundusuuring; eeskätt seotud
,,Journal of Happiness Studies" Käesolev artikkel käsitleb teemat, kuidas inimestel on kalduvus ülehinnata asjaolude mõju enda heaolule, mida tõestavad laialdaselt erinevad elusündmused, kuid tajutav vananemise mõju heaolule on suuresti jäänud tähelepanuta. Inimesed näivad kartvat vananeda, hoolimata tõenditest, et heaolu paraneb vanusega. Autorid võrdlesid, kuidas mõistavad õnne nooremad täiskasvanud (keskmine vanus = 31) ja vanemad täiskasvanud (keskmine vanus = 68) koos. Uuringud kinnitasid õnne suurenemist koos vanusega, kuid nii nooremate kui ka vanemate arvates õnn vananedes väheneb. Mõlemad rühmad eeldasid õnne vähenemist keskmise inimese kohta, kuid ainult vanemad inimesed hindasid õnne langust iseendi kohta. Inimesed ei mõista rõõmusid, mis tulenevad koos vananemisega. Autorid toovad näiteks rokkmuusik Pete Townshend 20 aasta vanuses oli inspireeritud kirjutama, et parem oleks surra kui saada vanaks
Majandus 1. Tootlikus on väärtuse hulk, mida töötaja on teatud ajavahemikus võimeline looma. Tootlikkuse mahu suurendamisel mängib suurt rolli töötajate väljaõpe, töö tegemise hõlbustamiseks rakendatavad tehnoloogilised uuendused ning juhtimine. 2. Muutuvkulud on sellised kulud, mis tootmismahu muutudes muutuvad. 3. Püsikulud on sellised kulud, millega ettevõtja peab arvestama püsivalt. (nt. uute masinate ostmine teatud aja tagant ja töötajate palgad) 4. Mastaabisääst on ühe toote keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tulemusel. Mastaabisääst toimib järgmistel põhjustel: ...Võimalusi jaotada tööjõudu spetsialiseeritud ülesannete täitmiseks on rohkem... ...Tooret ja varustust saab osta suurtes kogustes, mis lubab hinda alandada... ...Toote omahinna(kulu tooteühiku kohta) alandamiseks on võimalik osta eriseadmeid ja -masinaid. ...Investeerida saab uurimis-ja teadustöö programmidesse, nende abil tootmiskul...
kordusmeetod, kontrastimeetod ja püramiidtreening. Jõuvastupidavuse eesmärgiks on baasi loomine maksimaalse ja kiirusliku jõu arendamiseks, väiksemate lihaste tugevdamine ja ülekoormusvigastuste ennetamine. Lisaraskuse protsent on samuti 20-50, treeningu math suur ning pingutus keskmine. Korduste arv on suur ning puhkepausid olulisemalt lühemad kui plahvatusliku jõutreeningu puhul. Parimateks treeningmeetoditeks on ringtreening ja kordusmeetod (Kais, 2012). Uuringud on tõestanud, et võistkonnad, kes tegelevad regulaarselt jõutreeningutega terve hooaja ning ka eelhooaja käigus, mängivad kõrgematele kohtadele, kui need, kes jõutreeninguga pidevalt tegelenud ei ole. Treeneritel on soovitatatud lisada treeningprogrammi võimalikult palju hüppeid-kastihüpped, tõkkehüpped, sügavushüpped, kekshüpped, sammhüpped, hüppenööriga hüpped, käärhüpped, raskustega hüpped jne. Treener peaks vältima sportlaste võimaliku
......................5 2.1. PMS (Pavement management system) ...................................................................................................5 2.2. Teede teehoiukava ..................................................................................................................................5 2.3. Riigiteede seisukord ................................................................................................................................6 3. EESTI TEHTAVAD UURINGUD ..................................................................................................8 3.1. Roopa sügavuse määramine ...................................................................................................................8 3.2. Tasasuse hindamine ................................................................................................................................9 3.3. Kandevõime hindamine.............................................................
Referaat Noored ja alkohol Alkohol on kahjulik igale inimesele. See ei olene ei soost ega vanusest. Kõige kahjulikum on alkohol aga lastele ja teismelistele. Seda eriti sellepärast, et inimese organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani. See on ka põhjus, miks on alkohol alaealisele palju kahjulikum, kui täiskasvanule. Uuringute kohaselt on suurem tõenäolisus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus, kui nad hakkavad alkoholi tarbima noorelt. 47% inimestest, kes alustavad alkoholi tarbimist enne neljateistkümne aastaseks saamist on hiljem sõltlased. Pärast 21.eluaastat alkoholi joomist alustavatest saavad sõltlased vaid 9%. Paljud inimesed ei tea, mis alkohol teeb nende keha ja organismiga. Alkohol häirib näiteks organismi tavapärast hormooniproduktsiooni ja nii peatub kasvuhormoonide tootmine, kaltsium ei imendu enam korralikult ning tekib luude hõrenemine ning hambad hakkavad lagune...
Kanepit tarvitades võivad esineda järgnevad toimed: · Kerge eufooria · Söögiisu tõus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Valu leevendus · Kõrgenenud sensuaalsus · Ajataju muutus · Kuiv suu · Paranoia · Vererõhu tõus · Silmasisese rõhu langus (silmad muutuvad punaseks) · Motoorsete võimete ja keskendumisvõime mõningane halvenemine Kanepist ja autojuhtimisest Siin on jutt väga selge ja lühike: uuringud (Warren, 1981; Moskowitz, 1985; Smiley, 1986; Robbe, 1994; Ramaekers jt, 2004) tõestavad, et juhtida autot kanepiuimas on niisama ohtlik kui purjuspäi. Kanepisõprade lemmikväide suitsetamise tõttu tekkivatest paranoiadest, mis sõidukiiruse ja seega ka autojuhtimise kenasti kontrolli all hoiavad, on pehmelt öeldes absurdne. Kanep mõjutab tugevalt inimese psühhomotoorseid funktsioone. Psühhomotoorsete funktsioonide hulka kuuluvad näiteks sellised ohutuks autojuhtimiseks
Uue ajastu ettevõtte organisatsiooniline käitumine Kaasaegsed ettevõtted muutuvad, samuti ka organisatsioonilise käitumise valdkond koos nendega. Artikkel keskendub kahele küsimusele: 1) kuidas on ettevõtete kaasaegseks muutumine (ajaga kaasas käimine?) mõjutanud organisatsioonide põhiomadusi? 2) Millised uued tegurid ja funktsioonid on kujunenud oluliseks organisatsioonide uurimisel? Organisatsioonilise käitumise kesksed probleemid on mõjutatud ettevõtete muutumisest. Jätkuvalt on traditsioonilisteks probleemideks: töömotivatsioon, saavutused, puudumine, käive, keskkond ja kultuur, grupid ja juhtimine. Uuringud on tõestanud, et trendid käivad tsüklitena: ratsionaalne ja normatiivne mõtlemine. Uurimise põhiküsimus on kas järgida muudatusi(dünaamiline turg) või jääda stabiilseks?
seetõttu laps võibki hakata valet informatsiooni andma. Ent siiski on tõestatud, et korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga (sellised, kus on nii vabavestlus kui ka vabameenutus), ei pane last unustama ning laps ei ole ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui need on vabas vormis, mitte mõjutavad/sundivad/suunavad. Uuringud korduvatest intervjueerimistest on tegelenud peamiselt kahte tüüpi mõjudega, mida tavapäraselt kutsutakse reministsents ja hüpermneesia (e. liigmälu; mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivne meeldejätmine). Reministsents viitab uue informatsiooni esilekerkimisele korduvate intervjuude käigus; hüpermneesia viitab informatsiooni koguhulga suurenemist korduvate intervjuude jooksul. Uuringud on tõestanud,
nad tagasi tervislike toitude seas. Munad on eriti head nägemisele, kuna ka need sisaldavad luteiini ja zeaksantiini. Soovitavalt tuleks mune süüa keedetult või munavõina iga päeva tagant. Proovi vahel ka omletti või kasuta värsket munakollast salati majoneesina. Mustikad Teises maailmasõisas söödeti pilootidele rohkelt mustikaid, kuna need olevat parandandu öist nägemist. Laboratoorsed uuringud on näidanud, et tumedad marjad nagu mustikad ja mustsõstrad sisaldavad rohkelt antioksüdante, mis võivad ennetada ja pidurdada nägemist halvendavaid protsesse. Uuringud viitavad ka sellele, et mustikad tugevdavad kapillaare, mille abil jõuavad silmadesse veri ja toitained. Kuhja mustikaid oma hommikusöögihelvestele või smuutile - iga päev! Õline kala Ameerika rahvuslik silmainstituut tegi kindlaks, et rohkelt omega-3-rasvhappeid sisaldavad kalad aitavad vähendada glaukoomiriski
langus. Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loomade (veiste ja sigade) kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini. Miks tekib kõhunäärme ß-rakkude kahjustus? Kõhunäärmekoe uuringud hiljuti haigestunud I tüüpi diabeetikutel on näidanud, et tegemist on valikuliselt ß-rakke hävitava põletikulise protsessiga, mida nimetatakse ka insuliidiks. Selles osalevad mitmesugused immuunsussüsteemi rakud, eelkõige lümfotsüüdid. Haigusnähtude avaldumisel on 80-90 % ß-rakke juba hävinud ja asendunud sidekoega. Teada on ka see, et kõhunäärme kahjustuse protsess võib olla selleks momendiks kestnud juba aastaid.
, 10., 13., 15., 16., 17. kromosoomis on seostatavad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. (Lukanenok 2009: 16) Need teadmised aitavad mõista lugemisraskuse koosesinemist teiste õppimist mõjutavate seisundite ja häiretega, samuti kinnitavad ja seletavad selle esinemist perekonniti. (Lukanenok 2009: 16) Inimese kesknarvisüsteemi- ja eriti just aju-uuringud viitavad mitmetele aju struktuuri ja funktsioneerimise iseärasustele lugemisraskuse korral. (Lukanenok 2009: 16) Suuraju poolkerade uuringud näitavad, et lugemisraskuse korral on lugedes parema poolkera aktiivsus suurem kui vasaku poolkera aktiivsus. Enamikul inimestest on see vastupidi. Üldse märgatakse lugemisraskuse puhul parema poolkera autonoomia olevat suurem kui tavaliselt, poolkerade asümmeetria iseäralikum ning poolkeradevaheline koostöö puudulik. Täheldatud on ka hallaine puudujääki suuraju poolkerades. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisega seotud ajupiirkondade töös on leitud vähenenud aktiivsust nägemis- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
