HIV

hiir, miki

HIV (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Rahva tervis

1 Hindamata

Uuringu eesmärgid
Uuringu eesmärgiks oli kindaks teha HIV nakkuse esinemise riski meestel, kellel teostati ümberlõikus, võrreldes meestega, kellel ümberlõikus edasi lükati.
HIV infektsiooni leviku peatamiseks ja pandeemia ära hoidmiseks on vaja uusi efektiivseid ja tõhusamaid meetmeid.
Siiani läbiviidud uuringites on tõdetud, et HIV infektsiooni esinemine on ümberlõikamata meeste osas suurem võrreldes ümberlõigatutega.
Antud uuring otsis ka põhjuslikku seost HIV nakkuse ja meeste ümberlõikamise kohta (biloogilised uuringud).
Uuring keskendus nii jälgimisele, vaatlusele kui bioloogilise info saamisele, mida teistes uuringutes HIV nakkuse vähedamise kohta nii põhjalikult varem läbi ei ole viidud .

Uuringu hüpotees
Kas meeste ümberlõikus avaldab kaitsvat mõju HIV infektsiooni leviku vastu?

Uuringukavand
Uuringus kasutati randomiseeritud kontrolluuringut. Tegemist on sekkumisuuringuga, kus terved isikud lülitatakse uuringusse juhuvaliku teel (randomiseeritud katse) ja neile rakendatakse ekspositsiooni (ümberlõikus). Seejärel jälgitakse uuritavaid HIV nakkuse tekkimise osas.

Uuritavad.
Uuring viidi läbi Keenias, Kisumu piirkonna meeste hulgas. Osalema kutsuti mehi kohalike ajakirjade, raadio ja näitegruppide kaudu. Potensiaalsetel osalejatel küsiti elukoha andmeid, vanust ja valmisolekut HIVi suhtes testima. Mehi küsitlesid professionaalsed nõustajad. HIV-seropositiivsetele meestele võimaldati peale testi sooritamist nõustamist ja tugigruppides osalemist.
Potensiaalsetele osalejatele anti uuringus osalemist tõestav nõusolekuvorm. Vastavale nõusolekuvormile allakirjutanutel viidi läbi meditsiiniline läbivaatlus ja anti küsimustik, milles selgitati seksuaalset käitumist. Uuringualustelt võeti vere- ja uriiniproovid ning genitaalhaavade esinemise korral võeti proovid genitaalpiirkonnast.
Uuringusse kaasamise kriteeriumid
Ümberlõikamata, HIV negatiivne, seksuaalselt aktiivne, vanus 18-24, elamispaigaks Kisumu piirkond, kolimist ei toimu kahe järgneva aasta jooksul, osalemissoov, hemoglobiini väärtus vähemalt 90 g/L
Uuringusse välja arvamise kriteeriumid
Eesnahk katab vähem kui kui poole glansi osast, hemofiilia või muu hüübimissüsteemiga seotud haigus, kõrge protrombiini väärtus, meditsiiniline põhjus, mistõttu ei saa sooritada operatsiooni, absoluutsed vastunäidustused ümberlõikamisele.

Ekspositsioon
Uuringus hinnati ümberlõikamise (ekspositsiooni) mõju HIV levimusele. Peale operatsiooni olid järgnevad visiidid 3., 8. ja 30. päeval. Nende visiitide käigus hinnati haava, operatsiooni järgseid komplikatsioone, seksuaalset aktiivsust, valu olemasolu, rahulolu protseduuriga. 1., 3., 6., 12., 18. ja 24. kuul peale randomiseerimist tehti kõikidel osalejatel HIV test, nõustamine, suguelundite läbivaatlus, et hinnata ümberlõikust ning küsiti suguelu kohta. 6., 12., ja 18. ja 24. kuul võeti vere- ja uriiniproov sugulisel teel levivate infektsioonide kindlaks tegemiseks ning osalejatele anti täitmiseks küsimustik, kus hinnati nende seksuaalset käitumist.

Haigus, mida hinnati
Hinnati HIVi nakatumise riski. Uuriti osalejate serostaatust ja serokonversiooni tekkimise aega (1., 3., 6., 12., 18. ja 24. kuul). Kui uuritavatel oli postiivne kaks kiirtesti (rapid test), siis vereseerum saadeti Nairobi Ülikooli, kus teostati kahekordne ELISA test. Tulemused olid hinnatavad nädala möödudes. Kahe positiivse testi korral, oli uuritav HIV positiivne ja kahe negatiivse ELISA korral oli HIV negatiivne. Kõikide osalejate vered, kellel üks kiirtest ja üks ELISA test olid positiivsed, saadeti Kanadasse ja serostaatust kontrolliti PCR abil.

Ekspositsiooni ja tulemuse vaheline seos
Hinnati Kaplan- Meieri meetodiga, et vaadata HIVi esinemissagedust vastavalt ravile. HIV serokonversiooni erinevusi ravi osas eri gruppidel hinnati Greenwood valemi alusel. Esmaseks analüüsiks oli intension-to-treat analüüs (osalejad valiti juhuslikult eri gruppidesse ). Teisejärgulise analüüsi käigus arvati uuringust välja HIV positiivsed mehed. Cox regressiooni mudeli abil teostati as-treated analüüs, mille abil arvestati neid uuringualuseid, kes ei pidanud kinni neile määratud randomiseeritud paigutusest.

Tulemused
Randomiseeriti 2784 meest vanuses 18-24 aastat (1391 meest ravigrupis ja 1393 meest kontrollgrupis).
Mõlemates gruppides olnud mehed sarnanesid demograafilise asukoha poolest, füüsiliste omaduste, sugulisel teel levivate infektsioonide esinemissageduse ja seksuaalkäitumuse poolest.
Uuringu käigus serokonversioon ilmnes 22 osalejal ümberlõigatute grupis ja 47 mehel kontrollgrupis.
Kahe aasta HIV juhtumite arv oli ravi saanutel 2.1% (95% CI 1.2-3.0) ja kontrollidel 4.2% (3.0-5.4). Tegemist on statistiliselt olulise erinevusega: p=0.0065.
Riskide suhe (risk ratio RR) HIVi omandamise osas ümberlõigatute grupis võrrelduna kontrollgrupiga, oli 0.47(95% CI 0.28-0.78). Tulemus näitab, et HIV nakkuse vähenemine ümberlõigatud meestel võrrelduna kontrollgrupiga, on 53%.
Kaplan-Meieri uungutulemuse hindamisel on HIV nakkuse esinemine esimese 12 kuu jooksul ravigrupis 1% (0.51.6) ja kontrollgrupis 2.3 % (1.5-3.1) (p=0.0103).
1-3 kuu jooksul oli uuringurühmades seitse varast serokonversiooni: neli ümberlõigatute grupis ja 3 kontrollrühmas. Varaste serokonversioonide puhul ei saa välistada võimalust, et mehed olid HIV positiivsed juba enne uuringut . Lisaks oli esimese kuu jooksul peale randomiseerimist HIV positiivsed 2 meest ja hiljem (1-3kuud ) positiived veel kaks meest. Täpsem PCR analüüs aga näitas, et kõik neist olid positiivsed juba enne uuringut. Kui välja jätta varased serokonversioonid (4 meest) ja juhud, kus mehed olid enne uuringut nakatunud (4 meest), siis hinnanguliselt 2 aasta HIV levimus ümberlõigatud grupis on 1.6% (95% CI 0.8-2.4) ja lõikamata meeste seas 4.1 % (2.9-5.3) (p=0.0007). RR=0.32, mis näitab 68 % (42-82) kaitsvat efekti ümberlõikamise osas.
Uuringutulemuse seotus eri vanusegruppide osas (18-20 ja 21-24 aastat) ei näidanud staistiliselt olulist erinevust (p=0.51).
Uuringus osalenud 1334 ümberlõigatud mehest naasesid kõik (va 1) mehed operatsioonijärgsesse kontrolli. 3. päeva visiidis 48 % meestest ei olnud valuga probleeme, 52 % oli kerge valu ja ühelgi ei olnud tõsist valu. 8. päeva visiidi ajal 89% ei olnud enam valusid, 11 % olid kerged valud. 96% hinnati haavajärgset paranemist ka 30 päeva järel. 99% meestest oli haav täielikult paranenud . Kõik olid tagasi pöördunud normaalsel ühiskondliku tegevuse juurde. 100% olid haavad paranenud kolmanda kuu visiidi ajal. 99.5%meestest olid väga rahul ümberlõikusega. 0.5% olid enam-vähem rahul.
Uuringus hinnati ka operatsioonijärgseid komplikatsioone. Kõige enam esines opijärgset veritsust(5 meest) ja infektsioone(5). Samuti on ära märgitud haava lahtiminek(4), hilinenud paranemine(3), paistetus (2).Anesteesiaga seotuid tüsistusi oli üks. Kõik opi järgsed komplikatsioonid oli väikese või mõõduka raskusastmega. Samuti hinnati uuringualustel erektsiooni probleeme. Lõigatud meestel esines erektsiooniprobleeme 1.5 % ja ravi mittesaanutel 1% (p=0.24).
Antud uuringus kajastati ka seksuaalkäitumise muutumist. Osalejaid küsitleti kaitsmata vahekorra kohta viimase kuue kuu jooksul, viimase seksuaalvahekorra kohta juhuparteriga, kondoomide kasutamise kohta viimase poole aasta jooksul, seksuaalselt mitte aktiivsuse kohta ja kahe või enama parteri esinemise kohta viimase poole aasta jooksul. Alates kuuendast kuust olid mõlemates gruppides märgata seksuaalkäitumise paranemist kõikides punktides.
ARTIKLI KRIITILINE ANALÜÜS
Uuringu kõige olulisemad elemendid
Uuringu eesmärgiks oli uurida HIV nakkuse tekkimise riski ümberlõigatud meestel, võrreldes ümber lõikamata meestega.
Kasutatud kirjandus: kasutati erinevate uuringutulemuste andmeid ja võrreldi neid omavahel.
Rakendatud metoodika ja analüüs: randomiseeritud kontrollitud uuring, mille tulemusi hinnati HIV testidega, meditsiinilise läbivaatlusega ja käitumist iseloomustavate intervjuudega. 1.,3.,6.,12.,18., ja 24. kuul. HIV seropositiivsust kontrolliti intension-to-treat analüüsiga.
Järelduste vastavus tulemustele
Kahe aasta HIV nakkuste ravi saanutel oli 2.1 % (95% CI 1.2-3.0) ja kontrollgrupil 4.2 % (3.0 – 5.4) (p=0.0065).RR= 0.47 (0.28-0.78), mis tõestab, et HIV infektsiooni vähenemise risk ümberlõigatud meestel on 53 %.
Ümberlõikamine on sel juhul kõige efektiivsem, kui teda ei kasutata mitte ainult kui ühekordset kliinilist protseduuri, vaid ümberlõikamine kaasatakse HIV preventsiooni, mis sisaldaks ka HIV testimist, nõustamist, sugulisel teel levivate infektsioonide ravi ja diagnoosimist, kondoomide propageerimist ja seksuaalse käitumise nõustamist.
Uuringu tugevad ja nõrgad küljed
Antud uuringus mittemeditsiinilised töötajad (kes viisid läbi HIV teste , jagasid küsimustikke ja nõustasid osalejaid) ei olnud teadlikud, millisesse gruppi uuritav kuulus (kas ümberlõigatud või ümberlõikamata rühma).
Kasutatud kirurgilised manipulatsioonid viidi läbi parimas võimalikus keskkonnas, postoperatiivset haava kontrolli viidi läbi reglaarselt. Uuringus osalejad said tasuta meditsiinilist abi, neid nõustati seksuaalkäitumise osas, nad said tasuta kondoome, neid testiti sugulisel teel levinud haiguste osas ja osalejaid raviti kui nad olid naktunud bakteriaalsetesse infektsioonidesse.
Antud uuring otsis ka põhjuslikku seost HIV nakkuse ja meeste ümberlõikamise kohta (biloogilised uuringud).Uuring keskendus nii jälgimisele, vaatlusele kui bioloogilise info saamisele, mida teistes uuringutes HIV nakkuse vähedamise kohta nii põhjalikult varem läbi viidud ei oldud.
Meditsiinitöötajad olid teadlikud, millisesse gruppi patsient kuulub. Samuti paljastasid osad uuritavad ise ennast mittemeditsiinilistele töötajatele vestluse käigus, kummasse gruppi nad kuuluvad.
Osalejad võisid jätta osalemise pooleli või mitte ilmuda edasistele visiitidele.
Ümberlõikamise tehnikast olenevad suuresti tulemused.
Uuringus osalesid mehed vanuses 18-24, kes olid seksuaalselt aktiivsed. Ideaalis peaks taolise uuringu läbi viima noorematel meestel, enne kui nad saavad sekuaalselt aktiivseteks .
Kas tulemused on laiendatavad ka väljas pool konkreetse uuringu keskkonda?
Tulemused ei ole rakendatavad väljaspool uuringu keskkonda. HIV nakkuse vähendamise kohta on siiani tehtud uuringud Aafrika mandril, kus on tegemist teistsuguse etilise grupiga. Ja mujal läbi viidud uuringud võivad viia hoopis teistsuguste tulemusteni.
Kas see oli eetiline uuring?
Minu arvates ei olnud tegemist eetilise uuringuga, sest uuriti kahjulikku ekspositsiooni, mille kohta oli juba eelnevatest uuringutest teada, et ümberlõikamine mõjutab nakatumist HIV infektsiooni.
Uuringu protokoll oli küll üle kontrollitud erinevate eetika - ja uurimiskomisjonide poolt (Kenyatta National Hospital;Univercity of Illinois;Univercity of Manitoba; Univercity of Washington). Uuring katkestati enneaegselt, kuna tulemused ümberlõigatud meestel ja ravi mittesaanutel olid niivõrd erinevad ümberlõigatud meeste kasuks.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miki hiir Õppematerjali autor

pole miskit lisada....väga huvitav..lugemine kohustuslik

randomiseeritud kliiniline eksperiment

Sarnased õppematerjalid

170

pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia

doc

Uimastid vanglas

Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa

Sotsiaaltöö

pdf

Viirused

Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-

Bioloogia

doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka

Õenduse alused

210

pdf

1 Tervisekäitumine II loeng 2017 Moodle

Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine

Psühholoogia

doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfots?

Immunoloogia i

docx

Mähkmedermatiit imikutel ja väikelastel (lõputöö)

XXX XXX XXX XXX MÄHKMEDERMATIIT, SELLE PÕHJUSED JA ENNETAMINE NING LEEVENDAMISE VÕIMALUSED IMIKUTEL JA VÄIKELASTEL Lõputöö Juhendaja: XXX XXX 2017 Käesoleva lõputöö on koostanud autorid iseseisvalt. Kõik töös kasutatud kirjandusallikatest pärinevad andmed on nõuetekohaselt viidatud. Lõputöö autorite allkirjad: ................................... ................................... Kuupäev:"......"..........................2017 a. Otsus kaitsmisele lubamise kohta .................................................................................................................................................. ...................................................................................................

Nahahaigused

docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

Mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk