Kaltsiumi- ja fosfaaditasakaal (0)

Kaltsiumi- ja fosfaaditasakaal
Kaltsiumi roll:
Kaltsium on inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal . See mängib olulist rolli inimkehas, sest osaleb paljudes metabolismi ja füsioloogilistes protsessides, see on vajalik iga keharaku normaalseks funktsioneerimiseks ning rakumembraanide alalhoidmiseks. Ta on luude peamine koostisosa , 99% Ca asub just luudes ja hammastes. Just sellepärast vajatakse kaltsiumi tugevate luude ja hammaste ehitamiseks. Peale seda mängivad kaltsiumiioonid olulist rolli rakusiseste signaalide edastamisel, lihaste kontraktsioonis, vere hüübimisel.
Kaltsiumi liikumist rakkude vahel reguleerib magnesium (Mg) ning need kaks mineraali on inimkehas väga tihedalt seotud. Nagu varem öeldud , vastutab kaltsium lihaste töö eest, täpsemalt öeldes aga vastutavad kaltsium ja magneesium lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgastumisel. Kui kehas on kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal paigast ära kaltsiumi kasuks, siis tekivad kergesti lihaskrambid.
Fosfori roll:
Nagu eelnevast tekstist näha on kaltsium ja magneesium vägevalt tähtsad ained, kui rääkida luude ja lihaste tervisest ning nende normaalsest tööst. Harvemini on aga räägitud sellest, et nende mõju oleks küllaltki kahvatu, kui kõrval ei oleks fosforit .
Kui üldiselt fosforist rääkida, siis vajab organism fosforit hammaste ja luude moodustamiseks. 80% keha fosforist asub luudes. Uuringud näitavad, et ainuüksi kaltsiumi abil ei ole võimalik luua tugevaid luid ja kudesid , vaid see mineraalaine vajab mõjule pääsemiseks enda kõrvale fosforit.
Fosfor on keha fosfaatide allikas, mis tagab organismile piisava ja stabiilse energiataseme. Samuti aitavad fosfaadid sünteesida proteiine, rasvu ja süsivesikuid. Oma osa on neil ka lihaste toimimises ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu säilitamises kehas. Fosfor stimuleerib ka osade hormoonide tootmist ning tagab musklite, sh südamelihaste regulaarse ja sujuva töö. Fosfor aitab kiirendada keha paranemisprotsesse, ennetada ja ravida osteoporoosi ning muid luuhaigusi, näiteks rahhiiti ning laste kängu jäänud või aeglast kasvu. Fosfor aitab hoida meeled ärksana ja mõistuse teravana.
Lisaks võimaldab fosfor seedida ribofl aviini ehk B2-vitamiini ja niatsiini ehk B3-vitamiini, mida organism vajab aminohapete ja rasvade töötlemiseks. Samuti aitab fosfor edastada närviimpulsse ja väljutada neerude kaudu tõhusamalt jääkaineid.
Fosfori ja kaltsiumi tasakaal:
Kaltsiumi ohter manustamine toidulisandina võib takistada fosfori imendumist organismis. Kui millegipärast kaltsiumi ainevahetus organismis häirub, siis on halvad lood ka fosfaatide ainevahetusega ning selle tõttu muutuvad juba omakorda skeletiluude seisund ja rakusisesed signaalid ei toimi nii hõlpsasti. Üle poole luude koostisest moodustavad fosfaadid ja väiksemal määral kasutab organism neid ka kudede ja kehavedelike säilitamiseks. Uuringud on näidanud, et kui naised võtavad osteoporoosi ennetamiseks või raviks 1000–1500 mg kaltsiumi päevas, võib see endaga siduda isegi kuni 500 mg fosforit, mistõttu organism ei saa seda enam kätte. Paljudele ei pruugi see olla probleem, küll võib see aga mõjutada naisi vanuses üle 60 aasta, kelle igapäevane toidusedel sisaldab soovituslikust vähem fosforit. Seetõttu moodustub justkui nõiaring, kus toidulisandist ei ole suurt kasu, kuna see blokeerib ära kehas leiduva fosfori, mis on hädavajalik, et luumassi taastoota. Seega tasub toidulisandeid valides eelistada neid, milles peale kaltsiumi on ka fosforit.
Kasutatud materjalid:
http://es.uawsi.com/narushenie-balansa-kaltsiya-56292.html
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/mineraalained/mineraalainete_allikad_ja_thtsus.html
http://toidutare.ee/toidust/toit_kui_ravim/1BBD7/
https://www.health-ua.org/faq/travmatologiya-i-ortopediya/1631.html