Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on häda Eesti mehe tervisega (0)

1 Hindamata
Punktid
Mis on häda Eesti mehe tervisega
Stella :Tavamõistes vaadeldakse tervist kui haiguse puudumist. Tervis on Ülemaailmse Tervisehoiuorganisatsiooni poolt defineeritud kui füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.
Eeva : 1989. aastal oli eesti meeste keskmine oodatav eluiga sünnil 65,55 aastat.Pärast majanduskriisi ja radikaalseid reforme aastatel 2000-2004 langes see 60,52 eluaastani. Naised elasid selle perioodi hulga kergemini üle, kuigi ka nende eluiga langes 70,8 aastani.
Stella:Olulist osa mängis kindlasti ka piirangute kadumine ja nii juhtuski, et alkoholitarbimine tõusis lakke , pea kolmandik noori mehi põdes klamüdioosi ja autoavariides hukkunud inimeste arv oli kohutav.
Eeva:Peamiseks tervise röövijaks võib pidada ülikiireid muutusi keskkonnas. Ühiskonna stressitase tõusis. Liigtugev stress ammendas eluenergia tavaliselt kiiremini ja inimesed surid kaugelt enne loomulikku aega.
Stella:Uuringutes on näidatud, et talvel sureb kaks korda rohkem inglise mehi, kui suvekuudel. Põhjuseks nimetati kehvad elutingimused talviti keskkütteta majades mis tekitab külmastressi.
Eeva:Aastatel 1995-1996 said radikaalsed ümberkorraldused mööda, elu stabiliseerus ja Eesti majandus näitas korralikku, keskmisel viieprotsendilist majanduskasvu. Eluiga reageeris kiire positiivse muutusega ja kasvas kahe aastaga 3, 58 aastat.Paljud uuringud on näidanud, et just mõõdukas positiivne stress on inimese tervise ja eluea olulisim positiivne mõjur.
Stella:Järgides klassikalist õpetust, on neli tegurit, mis mõjutavad inimese tervist:geneetiline pärand, elukeskkond, eluviis ja tervisehoiu tase. Lisaks neile teguritele tuleks kindlasti ära mainida sotsiaalne staatus ja sidemed. Geneetiline pärand tuleks ka laiendada sünnipärasteks eeldusteks.Meeste sotsiaalsed sidemed on alati olnud nõrgemad kui naistel. Suur osa meestest väidab, et tal ei ole lähedast, kellega oma sügavamaid muresid jagada.Naistel on ses osas riskid rohkem maandatud ja pere kõrval on oluline roll sõbrannadel ja sugulastel.
Eeva:Sotsiaalsest mõjust inimesele on toodud paremad andmed Inglismaalt, kus on näidatud, et kõrgeima sotsiaalse klassi mehed elavad 9,5 aastat kauem kui madalama sotsiaalse klassi mehed. Ka Eesti uuringud näitavad, et kõrgharidusega meeste oodatav eluiga on enam kui kümme aastat pikem, kui algharidusega meestel.
Stella:Rääkides meeste tervisest kitsamalt , võib väita, et mees on bioloogiliselt nõrgem sugu. Poisslapsed on suures ülekaalus katkenud raseduse puhul. Poisse sureb enam esimestel eluaastatel. Loodus reguleerib meeste bioloogilist nõrkust sellega, et mehi sünnib alati paar protsenti rohkem kui naisi. Kuigi mehed kasutavad meditsiiniteenust 20-50 protsenti vähem kui naised, on ka see tegur suure tõenäosusega samuti suhteliselt mõõdukama toimega.
Eeva: Kõik me teame, et suitsetamine tõstab riski haigestuda enamikusse vähitüüpidesse. Teame, et suitsetamine kahjustab veresooni ja seeläbi organismi kulumine kiireneb. Teame, et vale toitumine ja vähene liikumine viivad ülekaalulisuseni, mis sel sajandil on juba ka Eestis muutnud kindlalt terviseriskiks number üks. Teame, aga ei suuda ja ei taha ennast muuta.
Aasta
Keskmine eluiga
1989
65,55
1995-1996
kasvas 3, 58 aastat
2000-2004
60,52
Mis on häda Eesti mehe tervisega #1 Mis on häda Eesti mehe tervisega #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor zibzik Õppematerjali autor
Eesti mehe tervis aastast aastasse

Sarnased õppematerjalid

Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti

Tarbimissotsioloogia
Kriminoloogia konspekt
66
doc

Kriminoloogia konspekt

KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel ­ märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast

Sissejuhatus õigusteadusesse
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. 24 Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste

Geograafia
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Loengukursus lähtub põhimõttest, et ülikoolis ei õpetata tööd tegema, vaid antakse haridust. Ülikool ei valmista inimesi ette mitte (ainult) tööks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse ülevaade majanduspoliitika olemusest ja põhimõistetest; teises osas käsitletakse majanduspoliitika mõningaid olulisemaid allosi; kolmandas osas analüüsitakse majanduspoliitika rakendamist Eesti Vabariigis.    Arvestatava osa õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika mahust moodustab nn välistegurite käsitlus (kultuuri ja religiooni mõju; geopoliitika; majanduse ja majanduspoliitika integreerumine, globaliseerumine ning regionaliseerumine; riikidevahelise tehnosiirde mudelid; multinatsionaalsed korporatsioonid; riikide avatus; rahvusvahelised organisatsioonid). Põhjus on selles, et Eesti on avatud majandusega väikeriik (meie väliskaubanduse ja sisemajanduse

Akadeemiline kirjutamine
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

- komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis

Kirjandus
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun