Plagiaadikontroll (0)

Plagiaadikontroll

Kontrolli, milline allolevatest tekstidest on plagiaat. Kirjuta vastus foorumisse, kus selgitad, miks just nii otsustad, milliste plagiaadituvastusvahenditega kontrollisid ja mida veel teada said.

Tekst 1 PLAGIAAT

Uurimuse kriitilised kohad on uurimuse eesmärk, meetod ja tulemuste tõlgendamine. Hirsijärvi ja Huttunen (2005, lk.165) leiavad, et Kõige lihtsam on nõudmisi esitada uurimismeetodile, kuid lõppkokkuvõttes teevad uurimuse väärtuslikuks leidlikult valitud teema ja huvitavad tulemused.
Enne konkreetse uurimismeetodi valikut tuleb määratleda uurimistöö eesmärk, uurimisobjektid , analüüsi ühikud (units of analysis ) ja uurimise ajaline raamistik.
Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste:

• kirjeldamist ja võrdlemist
  
• seletamist ja ennustamist
  
• nähtuste mõistmist, sest väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 170).
  

Teemade puhul, mida ei ole varem ulatuslikult uuritud, on uurimistöö eesmärk seda fenomeni põhjalikult uurida, et seda paremini mõista.
Uurimuslikud uuringud (exploratory studies) on üsna levinud info hankimise uuringutes.
Kui fenomen on küllalt tuntud, siis keskendub uurimistöö nähtuse iseloomulike omaduste kindlaksmääramisele. Kirjeldavad uuringud mõõdavad defineeritud muutujaid vastavalt sellele, kuidas inimesed või objektid on selle nähtusega seotud. Näiteks veebi näite varal võiksid kirjeldava uurigu uurimisküsimused olla järgnevad:

• Kui palju infootsinguid viiakse läbi veebis ?
  
• Millised on kõige populaarsemad veebikohad?
  
• Kui palju inimesi kasutab veebi ja millise sagedusega?
  
• Millised on veebi kasutajate demograafilised tunnused?
  

Suur osa info hankimise alaseid uuringuid, peamiselt varasemad uuringud, olid kirjeldavad ja uurisid infokanaleid, infoallikaid, ja infokasutajaid.
Ka kasvatusteadustes on kirjeldavad uurimused üsna levinud. Sellised uurimused püüavad kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey -uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170).
Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi . Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus , umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 171).

Tekst 2 EI OLE PLAGIAAT

See artikkel keskendub uurimustööde kirjutamisele ning sellele, kuidas sobitada suur hulk tudengeid vabade juhendajatega. Teiseks väljakutseks on ühendada tudengite uurimustööde teemad praeguste (aktuaalsete) uurimustegevustega ülikoolis ning äris. Et sellele hea algus anda, arendati välja Idea Bank – Ideepank. See ideede kogum on tekitatud äride, uurimustööde rahastatajate, juhendajate ning tudengite poolt. Käesolev korralduse (haldamise) probleem pakub üldist huvi kõigile ülikoolidele ja on oluline kvaliteetse uurimustöö kirjutamiseks ning edendab oskusi, mida on tarvis nii avalikus kui ka erasektoris. Ideepank on uurimistöö protsessi jaoks lahkumispunkt, mida toetab IT-süsteem SciPro (nad tahavad ilmselt öelda, et seeläbi tuleksid uurimustööde teemad suuresti just reaalsest maailmast ning oleksid käesoleva ühiskonnaga ja selle vajadustega paremas ühenduses, kui mingi teema, mis vastab uurimustöö tingimustele, aga millel pole välismaailma jaoks mingit rakendust).
Eesmärk: Kirjeldada ja analüüsida ideede, tudengite ja juhendajate sobitamist ja ühendamist, et edendada teemade koostamist ja valimist.
Info kogumise meetodid: Intervjuud, tähelepanekud, fookusgrupi arutlused ja info- logi (data-log) pooleteise aasta kestel.
Tulemused ja arutlus: Tudengid hindavad seda, kui neile antakse uurimustöö teema koostamisel (valimisel) nii palju informatsiooni ja inspiratsiooni, kui võimalik. Käesolev mudel koosneb ühest semestrist, mille käigus tuleb mõelda ja luua ning selle perioodi kestel on kättesaadavad ideed juhendajatelt, äriettevõtetelt ja avaliku sektori organisatsioonidelt. Käesolev artikkel esitab kolm IT-mudelit, mis on arendatud haldamaks uurimustööde teemasid ning nende sobitamist juhendajatega.
Järeldused: Ideepank ja sobitamise süsteem lisavad kindlasti väärtust, säästavad aega ja tõstavad uurimustööde kvaliteeti. Konfliktide tõttu aktsionäride huvide vahel selle protsessi vastu on süsteemi iga aasta ümber ehitatud, et luua parim võimalik kompromiss . Rakendatud protsess tasustab aktiivseid juhendajaid ja tudengeid suures ulatuses pakkudes neile vabadust, kontrolli ning valikut relevantsete teemade üle.

Tekst 3 PLAGIAAT

Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht Politsei- ja Piirivalveameti nõuannete kohaselt:
1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk;
2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu;
3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi.
Liikluseeskirja peatükis 24 (Riigi Teataja, 2001) räägitakse juhi tegutsemisest liiklusõnnetuse korral.
Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht:
1) andma abivajajale esmaabi;
2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga haiglasse;
3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ning tegutsema vastavalt politsei korraldusele.
Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt.