1. Lüofoobsed süsteemid. Selliste süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised molekulaarjõud suhteliselt nõrgad. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme ka hüdrofoobseteks süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid. Nende süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised mõjujõud küllaltki suured. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Vastas ioonid on tuumaga seotud erinevalt. Osa vastasioone on seotud vahetult tuuma pinnaga ning nad moodustavad koos potentsiaali määravate ioonidega elektrilise kaksikkihi adsorbse osa. Ülejäänud vastasioonid, mis on tuumaga nõrgemini seotud seetõttu, et neid mõjustab keskkonna soojuslik liikumine, moodustavad elektrilise kaksikkihi difuusse osa. Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli.
mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem
1 q1 · q2 k= F= 40 40r2 Kesktõmbe jõud, mis sunnib elektroni masiga m ja kiirusega v tiirlema orbiidil raadiusega rn, antud juhul võrdne elektrostaatilise tõmbejõuga (Coulomb´i jõuga) elektroni ja tuuma vahel mv 2 1 e2 1 e 2 = 2 mv 2 = rn 4 0 rn 4 0 rn Aatomi kineetiline energia Ekin tuumaga seotud taustsüsteemis on võrdne elektroni liikumise energiaga: mv 2 1 e2 Ekin = seega Ekin = 2 8 0 rn Elektroni potentsiaalne energia tuuma elektriväljas on aga järgmine ja võrdub tööga, mida on vaja teha, et tuua elektron tuuma elektriväljas orbiidile raadiusega rn, see on negatiivne 1 e 2
käigus lagunevad ja tekkivad keemilised sidemed. Keemilise sideme tekkepõhjus on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine (iooniline side). Elektronegatiivsus iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF).
käigus lagunevad ja tekkivad keemilised sidemed. Keemilise sideme tekkepõhjus on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine (iooniline side). Elektronegatiivsus iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF).
· Haiguste diagnoosimises GEENITEHNOLOOGIA jaguneb · 1)HAIGUSTE GEENTITERAAPIA · 2)KLOONIMINE · 3)ISIKUTE TUVASTAMINE · 4)TRANSGEENSED ORGANISMID GEENITERAAPIA- uute geenide viimine inimestesse eesmärgiga ravida haigusi. Seda on kahte liiki keharakke mõjutav- sugurakke mõjutav Kloonimine- täiskasvanud organimsist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks. Munaraku tuum eraldatakse, elektriga mõjutamine, munarakk keharaku tuumaga, embrüo(4-7 rakuline), munarakk viiakse doonoremasse Ravikloonimine- tüvirakud võivad arendada peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võistluses haigustega. GMO ehk Geneetiliselt muundatud organism on tänapäeva biotehnika abil muundatud. GMO PLUSSID · Suurem saagikus · Kultuuritaimede suurem elujõusus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale · Keskkonna saastatuse vähendamine(kemikalid)
PROOVI VÕTMISE TEHNIKA 1. Mis on sihtpopulatsioon proovi võtmisel? Populatsioon, millele omistatakse mõõtmistulemused. 2. Mis on juhuslik proov? Kõige parema tulemuse annab proovide juhuslik väljavalimine. Juhusliku valiku korral on igal populatsiooni osal võrdne võimalus saada proovis esindatud. 3. Mis on esindusproov? Üksikproov, mis esindab mingi üldise nähtuse või populatsiooni keskmisi omadusi. Ei ole kuidagi võimalik valida sellist proovi juhuslikult või tõestada tema esinduslikkust. Proov esindab tõeliselt midagi ainult siis, kui see defineeritakse eelnevalt kui materjali esindaja. · Õhutemperatuur Tallinnas · Veetemperatuur Pirita rannas · Veeproovid 4. Mis on alamproov? Analüüsiks toodud proovi suurus on tavaliselt palju suurem kui analüüsiks vaja ja seetõttu tuleb proovi suurust laboris veel vähendada. Tuleb jä...
võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema välissfääri. võrdne. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on võrdne minimaalne potensiaalne energia. Mida kaugemal elektron on Kompleksi ühendi tekke näiteks on järgnev reaktsioon: lõppsaaduste masside summaga. (A.larosier 1774) tuumast, seda nõrgemini on ta tuumaga seotud. 1.2 Energia jäävuse seaduse - järgi energia ei tekki ega kao. 3) F..Mundi reegel ühesugust tüüpi orbitaalid täituvad esmalt Kui süsteem on suletud siis energia hulk konstantne. Energia on ühesuguse spintkvantarvuga elekrtonidena st.elektronid asuvad setud massiga, järgmise võrandi järgi, kus antud alatamel alga igaüks eraldi orbitalidele, paaristumata
mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem
soojusena s t, et neutronid neelduvad kütusevarrastes, aeglustis ja reaktori muudes osades, andes neile ära oma energia, mis muundub soojuseks. Eralduvat soojust rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [4] Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat gammakiirgusena. [4] Ahelreaktsioonile annab ülevaate joonis 1.
Nt suur vahemaa (eriti taimede puhul); mäestike teke, saarte tekkimine. 2) Bioloogiline isolatsioon füüsiliselt puutuvad kokku, aga eraldatus tekib paljunemise iseärasusest (esineb sagedamini taimeliikides). Tekkimise viisid, kus vorm jääb püsima: 1) ristumisbarjäär 2) oma levila 3) piisav arvukus Makroevolutsioon Makroevolutsioon- klasside teke. Taimedel on näitajateks koed ja organid (vetikatel polnud nüüd on). Näiteks tuumaga rakkude teke või hulkraksete teke. Maismaa taimedel tõeliste juute teke, täi liigist kõrgemate organismirühmade teke. Evolutsiooniline progress areng kõrgemale tasemele. Selle kaudu on toimunud suurte hõimkondade usliku juhtkoe teke; seemnete teke (algselt seemned, siis paljasseemne taimed ja katteseemne taimed). Organismidel sümmeetria teke ja sealt edasi kahekülgne sümmeetria; südame ehituse ja vereringe täiustamine pidevalt; samuti on progressi aju arengus (kurrustumine)
vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised
käigus lagunevad ja tekkivad keemilised sidemed. Keemilise sideme tekkepõhjus on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine (iooniline side). Elektronegatiivsus iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF).
kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud ehk palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? aeglaselt toimuv nõlvaprotsess, mille käigus nõlva materjal porina allapoole valgub ja seguneb Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine on kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehhaaniline kulutamine Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset 2
) - sarkoplasmaatilisest retiikulumist vabaneb liiga vähe Ca +2 võimalik põhjus ka - liigne piimhappe kogunemine lihasse, vähene treenitus, lihasvigastus. Meh. surve lihaskiududele võivad põhjustada mikrokahjustusi. 4.12. Silelihaste struktuur, aktsioonipotentsiaali ja kontraktsiooni kulgemise iseärasused. Veresoonte seintes, siseelundite seintes. Kontrollivad veresoonte diameetrit ja siseorganite sisu liikumist. Aeglased kontraktsioonid. Väiksed ühe tuumaga. Olemas aktiini ja müosiini filamendid (ei moodusta sarkomeere), müosiini vähem kui skeletilihases. Pole risttuubuleid, sarkoplasmaatiline retiikulum halvasti arenenud. Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinev AP teke: 1) AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). 2) AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). 3) AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis).
2) Kovalentne side. Selline side on kõige Süsteem on püsivaimas asendis, kui poten-ne en on mini-ne. võrrandi järgi, kus üldisem keem sideme liik, mille olemus seisn ühe või mitme ekti Gaasilise oleku puhul täid-d gaasi mok-d ühtlaselt kogu ruumala. E energiamuut; m- massimuut C valguse kiirus vaakumis üheaegses toimes mõlema atmi tuumaga. Tüüp-ne kov side mood- Kuna nendevah-d jõud on väikesed, on nad alalises korrapäratus (3*108m/s) b lähedaste elektronnegat-tega elem-de aatomite vahel. N: O on liik-s(kaootiline). Gaasides on kaugused mok-de osakeste E=m*C 2 (C=3*108m/s). Kui võrreldes lugejaga on väga suur väliskihil 6 ekt-i. O moki mood-l tekib 2 kovalentset sidet
kui läbi tarbija (näiteks elektrihõõglambi) saab toimida pidev elektronide liikumine. 2.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Mida kergemini on aine aatomites elektronid tuumaga seotud, seda enam on vabu elektrone ja aine on hea elektrivoolu juht . 14 Need ained, mis ei oma vabu elektrone, on elektriisoleer- materjalid nad juhivad elektrivoolu väga halvasti. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe.
*retikulaarne sidekude – koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisülmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. *rasvkude – koosneb tihedasti üksteise vastu surutud rasvarakkudest. Rakuvaheaine on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkude on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. *kohev sidekude – koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kohev sidekude ümbritseb veresooni aj närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab omavahel elundeid. Tugifunktsiooniga *tihe sidekude – koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest,
Moodultuumad · Edasiarendus monoliittuumast · Baastuum · Ümberlaaditavad moodulid · OPS funktsionaalsus paraneb · Ei vaja riistvara muudatuste puhul restarti o Selle asemel on vahetatavad moodulid o Moodulite ümberlaadimine võib olla nii Staatiline kui ka Dünaamiline · Väljatöötamine lihtsam kui monoliittuuma välja töötamine · Lisatud API liides moodulite sidumiseks tuumaga · Tuuma kõik osad ei ole tehtud moodulitena ja see, jagamatu osa ehk baastuum peab olema kogu aeg mälus Linux tuum (http://www.makelinux.net/kernel_map/) Mikrotuum · Baas tuum väga väike o Põhimälu aadressruumi haldus o Virtuaalmälu aadressruumi haldus o Protsesside ja lõimede haldus o Protsesside vaheline kommunikatsioon · Kolmas ring-teenused · Kernel Servers Software · Minimalistlik lähenemine
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
tuuma edasi kasvatada aga ei saa. Need hoitakse kinni adsoptsioonijõududega. See on laengut määrav kiht/adsorbne kiht. Vastasioonid haakuvad adsorbse kihi külge, mis ei ole väga paks, kuna adsorptsioonijõud on nõrgad. Vastasioonid moodustavad difuusse kihi, mis liigub ka tuumaga kaasa. Töös arvutatud zeta potentsiaal on see mõttline pind, kust alates ioonid enam tuumaga kaasa ei liigu. 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). Valguse hajumine - Valgus läbib (värvusetut) molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta
Nad ei ringle mitte ainult veres, vaid tungivad ka teistesse kudedesse. Granulotsüüdid on valgelibled, mille tsütoplasma sisaldab graanuleid. Granulotsüüdid tekivad punases luuüdis ning nad esimesed, kes hakkavad bakterite vastu võitlema. Paljud granolutsüüdid tegutsevad fagotsüütidena, st et kuju muutes haaravad nad võõrosakesed endasse ja hävitavad neid. Monotsüüdid on segmenteerimata tuumaga valgelibled. Põletikukolle meelitab kohale suurel hulgal monotsüüte. Siin kasvavad nad suuremaks, muutudes rändavateks makrofaagideks, mis lammutavad hulgaliselt mikroorganisme ja rakkude jäänuseid. Mõned elundid (põrn ja lümfisõlmed) sisaldavad paigalisi makrofaage. · Trombotsüüdid ehk verelistakud vererakud, mis osalevad vere hüübimisel. Nad on tavaliselt ümmargused ja lamedad ega oma tuuma. Kokku kleepudes
muud materjali oksüdeerumise eest (toiduainet rääsumise eest). Seega on nad eelkõige redutseerijad. Võiks eristada 1) väävliühendeid E220E228, mis lihtsalt oksüdeeruvad kõrgema oksüdatsiooniastmega väävli ühenditeks; 2) kergesti oksüdeeruvaid askorbiinhappe (C-vitamiini) derivaate E300E304, E315, E316; 3) küllastumata ühendeid, mis seovad hapniku oma kaksiksidemete abil E306E309; 4) fenoolseid ühendeid, mis püüavad radikaale oma aromaatse tuumaga E320, E321, E310E312. 15. Koniin ei ole aromaatne ühend, vaid on tsükliline alküülamiin ja seepärast tugev alus. CH2 CH2 CH3 CH2 CH2 CH3 a) + HCl + NH NH2 · Cl
-kiirguse peatamiseks piisab plekitahvlist. -kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia (mitu MeV). Vastastikmõju tavalise ainega nõrk -> läbitungimisvõime suur. -kiirguse peatavad vaid pliiseinad või poolemeetrine betoonikiht. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Tuumareaktsioonid: 1) raskete tuumade lõhustumine. 2) kergete tuumade liitumine (süntees). 1) Mida raskema tuumaga on tegemist, seda suurem on temas neutronite suhtarv. Raske tuuma lõhustumisel tekib kaks nn. Kildtuuma ja mõned vabad neutronid. Toimub ahelreaktsioon. 2) Kergete tuumade liitumisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, kuna tuumajõudude väikese mõjuraadiuse tõttu tuleb reaktsiooni käivitamiseks kaks lähtetuuma omavahel kokku suruda, ületades tuumade elektrostaatilist tõukumist. Kosmoloogia Päike on Päikesesüsteemi täht.
rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks (sõelplaat). • Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid –pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel
KOTTSEENTEL Enamikel kottseentel üks askogeense hüüfi kaksiktuumne rakk pikeneb ning käändub tagasi, mille tulemusel tekib konksuke (crozier). Mõlemad tuumad konksukeses jagunevad ning kahe rakuvaheseina tekkimisel jaotuvad tütartuumad nii et tipmisesse ja alumisse rakku jääb üks tuum ning kõverdunud e. konksurakku kaks eri tüüpi rakku. Konksurakk omakorda pikeneb, tuumad selles jagunevad ja tekib uus konksurakk. Konksuraku kõrval paiknevad ühe tuumaga tipmine ning basaalne rakk võivad liituda ning neist areneb omakorda konsurakk. Sellised jagunemised ja kasvamised korduvad palju kordi ning tekib terve kobar konkse. Lõpuks areneb igast konksurakust eoskott e. askus, milles toimub tuumade liitumine e. karüogaamia ning seega lõpeb dikarüoosne faas. KANDSEENTEL: pannal rakuvaheseina ehitus (Worononi kehakesed ja dolipoorne rakuvahesein) KOTTSEENTEL: Arenenumad kottseened omavad poorid organelle-Woronini kehakesi-
10-2 iga tuumajagunemise kohta (Weber, 1993). Viimane arv võimaldab hinnata selle seene diploidina jagunemise võimet. Saades diploidseks, üks tuhandest kuni üks viiekümnest jaguneb rekombinantsena, oskamata jaguneda nii, et tema kromosoomid säilitaksid oma identsuse tütarkromatiidide lahknemisel. Ilmselt tuleneb see metafaasiplaadi puudumisest seentel. Kromosoomid pole mitoosi ajal kondenseerunud (pole loetavad). Tütartuumade laialitõmbamisel on tegev ainult seenele iseloomulik tuumaga assotsieerunud organell NAO (nucleous associated organelle), mis on tegev ka rakutuuma liikumisega interfaasis. Erinevalt kõrgemate eukarüootide avatud mitoosist on seentele iseloomulik suletud mitoos: jagunemine tuumamembraani säilimisega. Taime- ja loomarakus on mitoosi ajal kromosoomid tugevalt spiraliseerunud kromatiididega metafaasiplaadile koondunud (nende arv on loetav). See tagab diploidsetel organismidel genoomi stabiilsuse tütarkromatiidide lahknemisel
rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult
Inklusioonid viibivad rakus vöga erinevat aega. Tsütoplasmasiseste struktuuride (organoidide ja inklusioonide) vahele jäävat struktuuritut ainet nim. hüaloplasmaks. 26. Mitoos Rakkude paljunemine- rakud paljunevad jagunemise teel. Ainsast emarakust tekivad kaks tütarrakku. Eristatakse harvemini esinevat amitoosi ja mitoosi e. karüokineetilist raku jagunemist. Esineb ka meioos. Amitoos tuuma ja tsütoplasma struktuur säilivad ja rakukeha koos tuumaga nöörduvad enamvähem kaheks võrdseks osaks. Mitoos ehk karüokinees eriti tuumas, toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi ja temas eristatakse nelja perioodi: a) profaas profaasi kestel ilmuvad kromatiinisõmerate asemele kromosoomid, raku
Assotsiatsiooniväljad saavad infot talamuselt või projektsiooniväljadelt.Moodustavad kuni pole ajukoore pinnast.Nende vahendusel kujunevad ärkvelolek,tähelepanuvõime,õppimine, mälu, tegelikkuse tunnetamine, sihipärane käitumine. Basaalganglionide hulka kuuluvad kahkjaskera ja juttkeha. Mõnikord loetakse juurde kuuluvateks ka punatuuma ja mustainet. Kahkjaskera on on ühendatud kooriku ja sabatuumaga. Tema alanevad teed seovad teda hüpotalamuse piirkonna RFiga, silmaliigutajanärvi tuumaga, punatuumaga, mustainega, ajusilla ja piklikaju RFga ning näonärvi ja keelealusenärvi tuumaga. Basaalganglionid võtavad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus osa keha asendi säilitamisest, liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonist. Tagatakse liigutuste sujuvus. Basaalganglionide kahjustus avaldub parkinsonismina, esinevad tahtmatud liigutused. Mis on seotud mustaine, punatuuma ja juttkeha funktsioonihäiretega. Esinevad ka treemor ja rigiidsus.
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
tervest galaktikast, mistõttu paistavad kvasarid kätte enam kui kümne miljardi valgusaasta kauguselt. Nende energia arvatakse pärinevat teooriate kohaselt enamiku galaktikate keskmes asuvates ülirasketes mustades aukudes kiiresti spiraalis liikuvast ainest. Uus taevakeha näib aga paiknevat M82 südamest umbes saja valgusaasta kaugusel ehk märksa kaugemal kui lubaks hüpotees seosest galaktika tuumaga. Nagu suured kvasarid, töötavad ka mikrokvasarid mustadesse aukudesse spiraalis liikuva aine baasil. M82-st avastatud objekt on aga kümme korda eredam ning on kestnud kauem ühestki seni nähtud mikrokvasarist, mis tavaliselt saavutavad eredustipu mõne päeva või nädalaga. ,,Me arvame, et asjasse võib olla segatud massiivne must auk, aga me ei mõista täpselt, kust pärineb selle jaoks vajalik kütus," tunnistab Muxlow. ( 4.) Kosmoseparaat mõõtis teadaolevalt suurimat komeeti
6. Suhtlemine väliskeskkonnaga; 7. Arenemine (evolutsioon). Mikrobioloogia I 2017 Esimesed elusolendid Maal olid prokarüoodid ehk eeltuumsed, nad valitsesid Maad kaua aega, seni kui ilmusid tuumaga organismid – eukarüoodid. Elusorganismidele on iseloomulik arenemine ehk evolutsioneerumineMikrobioloogia I 2017 Geokeemiliste mõõtmistega on Maa vanuseks määratud ~ 4.6 miljardit a. Kõige vanemad mineraalid, mis Maalt on leitud, on 4.4 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid. Vanimad settekivimid ( ca 4 miljardit aastat vanad) on leitud Gröönimaalt (Isua setted). Settekivimid on eriti huvitavad seetõttu, et see näitab, et sel ajal oli
Vees ei ole. Hüdrofoobsus- vett hülgav Hüdrofiilsus- vees lahustuv Füsioloogiline lahus- 0,9 % NaCl lahus (nagu pisarad) 8.Nukleiinhapped: avastamine, leidumine, ehitus, ülesanded, RNA ja DNA võrdlus ehituse alusel. Tea mõisteid ja tunne ära joonistelt: biheeliks, nukleotiid, replikatsioon, tRNA, geen, komplementaarsusprintsiip. o Avastas Friedrich Miescher (kui uuris mädarakke) 19.saj. o Leidub kõikides elusrakkudes ja viirustes. o DNA- Tuumaga rakkudel rakutuumas, eraldi DNA on ka mitokondritel ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas o RNA-Rakutuumas ja tsütoplasmas, bakteritel ainult tsütoplasmas. o Ülesanded: o DNA- päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgmistele rakupõlvkondadele. o RNA- DNAs oleva päriliku info kopeerimine ja transport. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. o Ehitus:
Selline tehnoloogia võimaldab meil saada palju identseid kloone. Suur tehnoloogiline tähendus põllumajandusloomade puhul. 3.Filosoofiline tähendus– tehnoloogiliselt mehi ei ole vaja. Nii saaksid naised paljundada end ilmameesteta. Dolly ei ole geneetiliselt muundatud organism, temasse ei viidud viidud võõrast DNA järjestust. Mida kutsutakse terapeutiliseks kloonimiseks? Protsess, kus munaraku tuum asendatakse doonorraku tuumaga, et saada tüvirakkude populatsioon, millel on sama genotüüp kui doonorrakul. Kloonitud rakke saab kasutada selleks, et asendada nendega organismi mittefunktsioneeruvaid rakke. Terapeutiline kloonimine e. “embrüo kloonimine” – tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. Tüvirakkudest samasuguse DNA-nukleotiidjärjestusega rakkude saamine ehk terapeutiline kloonimine (ravikloonimine).
.....................................................................83 3 ELUSLOODUS Elus Elutu *Taimeriik (samblad) *Õhk *Loomariik Päristuumsed ehk tuumaga *Kliima *Seeneriik (samblikud) eukarüoodid *Muld *Protistid (vetikad, algloomad) *Vesi *Bakter Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne. Eluslooduse tunnused: Rakuline ehitus tuumaga rakud ehk eukarüootsed rakud ja tuumata ehk prokarüootsed rakud Keerukas siseehitus ja keemiline koostis (süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped biomolekulid) Ainevahetus
Need võivad olla kellaosuti suunas ja vastupidi. Lubatud väärtused on +0,5 ja -0,5 4.Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? Tõmbejõudude aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Aluseks on see kui püüame viia ioone üksteisest kaugemale. 5.Mis on elektrongaas? Elektrongaasik nim väikse tihedusega elektronpilve mille moodustavad valentselektronid, mis pole seotud ühegi konkreetse tuumaga. 6.Ekvivalentne aatomite arv RTK? 2 7.Millised on võrevahelised defektid? Kui normaalsetel asjaoludel on täitmata koht võre vahel. 8.Kirjelda difusiooni võrevahelist mehhanismi? Võrevahelisel difusioonil liiguvad aatomid ühest võresõlmede vahest teise tühja kohta võresõlmede vahel. On omane suhteliselt väikeste aatomite dif-le kristallvõres. 9.Lisandi mõju metalli elektritakistusele? Lisandtakistus sõltub lisandi konsentratsioonist vastavalt: ro(i)=ACi(l-Ci), kus ro(i)-
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri...
Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25) 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu
apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Algkoe rakud Püsikoe rakud Intensiivse paljunemisvõimega Ei ole Tekitavad kõigi kudede rakke Tekitavad sama koe rakke Väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, Erineva suurusega, plasmat suhteliselt õhukese (esmase) kestaga, tihedalt vähe, tuum väike, vakuool suur paiknevad rakud, vakuoolid pisikesed või puuduvad Mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas: haavakoe teke Põhikoed moodustavad valdava osa taime massist
välja, moodustades omakorda spiraali ümber filamendi. Pealon aktiini sidumisvõime jaATPaasne aktiivsus. Vöödilisus I-vööt kujutab endast ainult aktiini müofilamente A-vööt koosneb nii müosiini kui aktiini müofilamentidest, kusjuures A-vöötme keskel olev H-vööt on ainult müosiini müofilamentidest ja seal muutuvad ka müosiini müofilamentide osad(pead) Müosatelliitrakk väiksed rakud ainsa tuumaga. Paikneb lihaskiu sarkolemmi ja endomüüsiumi vahel. Tegutseb kui regeneratiivne rakk. Lihaskiudude tüübid Vöötlihaskiud jagunevad nii talitluselt kui ka morfoloogiliselt kolme suurde rühma 1)punased lihaskiud e. Aeroobset tüüpi– aeglased oksüdatiivsed lihaskiud. Aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid jamüoglobuliini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akummuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks.Toodavad energiat aeroobselt
teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused: Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast
Radioaktiivsus aatomituumade iseeneslik lagunemine. Orbitaal ehk elektronkiht elektroni kaugus tuumast. Ühel ja samal orbitaalil asuvad elektronid moodustavad elektronpaari. Elektronkihtidel on erinev arv elektrone. 1. kihis kuni 2 elektroni ; 2. kihis kuni 8 elektroni; 3. kihis kuni 18 elektroni. Elektronkihid täituvad kindla reegli alusel madalama energiaga tasemelt kõrgema energiaga tasemele. Välimises kihis olevad elektronid on kõige nõrgemalt tuumaga seotud ja võivad üle minna ühelt aatomilt teisele aatomile. Välises kihis on 1-8 elektroni. Elektronpilv elektroni leidumise tõenäosus ruumis. Kvant väikseim jagamatu energiakogus. Elektronid saavad liikuda ühelt orbitaalilt teisele ainult neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või ainult kaotades (liiguvad tuuma suunas) energiat. Kui elektron liigub kõrgemalt tasemelt madalamale, siis selle käigus kaotatud energia liigub keskkonda soojusenergiana.
teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused: Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast
ärritus vastu võtta ja reageerida); venitatavus (võime venituda või pikeneda üle puhkeoleku pikkuse); elastsus (võime taastada puhkeoleku pikkus peale venitust) Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- (ehk skeletilihas) ja südamelihaseks. Silelihased – asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused (silmas, näärmes, nahas). Koosnevad kiududest – ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumatl ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel. Jaguneb omakorda kaheks. Tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes. Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane. Pikka aega kestev tooniline kontraktsioon. Plastilisus. mitme-üksus e spontaanaktiivsuseta silelihased – koosnevad iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiududest.
Reniini vabanemist neerudest Metaboolsed toimed Horneri sündroom 11 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. Silelihas, vöötlihas, südamelihas. Silelihasrakkud – ühe tuumaga, diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit. Puudub troponiin (Ca-ioone siduv valk, mis on iseloomulik vöötlihastele). Selle asemel on kalmoduliin. 1) Spontaanaktiivsuseta e mitmik-üksus a. Iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiud b. Neid innerveerivad üksikud vegetatiivsest NSst pärit närvikiud c. Silma vikerkesta ja ripskeha silelihased, karvapüstitaja lihas 2) Spontaanaktiivsusega e üksik-üksus a
antikehade saamine. Hübridoomrakkude abil saab toota vaktsineerimiseks vajalikke antikehi Paljunemine Vegetatiivne paljundamine o Taimedel o Seentel kasvusubstraadi nakatamine seeneniidiga o Loomadel kloonimine: Embrüokloonimine (sügoodi või embrüo jagamine kaheks või enamaks osaks Tuumkloonimine (keharakust võetakse tuum ja see asendatakse sügoodi tuumaga Suguline paljunemine: o Polüovulatsioon hormoonide abil kümnete munarakkude valmimine o Munarakkude eraldamine kehast munarakud loputatakse munajuhadest välja o Kehaväline viljastamine o Embrüode teke o Kahe embrüo siirdamine emakasse (sama metoodikat kasutatakse ka loomadel. Loomadel kannab see nimetust embrüo siirdamine, inimesel kunstlik kehaväline viljatamine) Areng Sünnieelne diagnostika:
1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikku...
aglutiiniga, sama, tekib vere kokkukleepimine. 0 veregrupp- mõlemad aglutiniin, universaalsed doonorid a veregrupp, universaalsed retsitentsid b veregrupp ab veregrupp d aglutionigeen, 1955, 56 avastati, nim reesuspos, kelle veres on, kellel ei ole reesusneg. Tekivad anikehad, mis hakkavad võõra vere vastu tegutsema, tekiv vereosakeste kokkukleepimine. Leukotsüüdid ehk valgedverelibled, antikehade tootmine, võõrkehade vastu võitlemine. Tuumaga rakud. 1 osa granülotsüüdid, 2osa monotsüüdid. Igal liigil erinev ül täita. Leukotsüütide ül- bakterite hävitamine, teostavad neutrofiilid, veres on olemas suurel hulgal baktereid, võime liikuda varesoonkonnast välja kudedesse. Valguselise päritoluga võõrvalkude ümbertöötlemine-bakterid, viirused jne immunoloogiline kaitse-teostavad lümfotsüüdid, kaitsekehad, mis aitavad võidelda erinevate haigustekitajate vastu. Tagada immuunsuse tagamine
mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
