Samuti tuli kaotada kuningavõim. Majanduse alal nõudsid levellerid kirikukümnise, kaubanduslike ja tööstuslike monopolide ning muude eesõiguste kaotamist ning abi osutamist vaesele. Eesmärk oli seega kodanlik demokraatlik ühiskond. Sõjaväe juhtkonna arvates olid levellerite nõudmised liiga kaugeleminevad. Nende eneste esialgne programm nägi ette parlamentaarse monarhia kehtestamist. Parlamendi valimised pidid toimuma iga kahe aasta tagant ja valimisõigust pidi piirama varanduslik tsensus. Viimast põhjendati väitega, et ainult nendel inimestel on maal huvisid, kellel on varandust. Üheks parlamendi ja armee tülide põhjustajaks olid erinevad usulised veendumused. Sõjaväes ülekaalus olevad äärmuslikud puritaanid soovisid kiriku täielikku 11 sõltumatust riigist. Kui sõjavägi nõudis vangistatud kuninga hukkamist, siis parlament püüdis kuningaga kokkuleppele jõuda.
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõr...
· sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu. VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur - seotud Lääne-Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...
· On sõltumatu (ühtne riik puudus). · Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel. b. Näited: · Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 40 000 elanikku). · Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps. · Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised. c. Kodanikud: · Kõik vabad põliselanikest mehed. · Mõnel pool varanduslik tsensus kodanikeks jõukamad mehed. d. Mittekodanikud · Naised · Orjad · Võõramaalased e. Poliitika polise asjadega tegelemine: · Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. · Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. · Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. f
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades Keskaegne ühiskond KESKAEG 15 suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu. Ka kirjaoskuse tase oli linnades kõrgem. Linnades, kus abielluti märksa vähem ja hiljem kui maal, oli rohkem abielusid ka vastastikuse sümpaatia alusel, mitte ainult vanemate ettekirjutuse kaudu. Kuna vallalisi mehi elas linnades palju, lokkas seal laialdaselt prostitutsioon
tagamiseks määratakse kohtunikud tavaliselt ametisse kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. 3. MASSILISUS Kodaniku ja valija määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suurema osa täiskasvanud elanikest. Demokraatia ajaloos pole see aga sugugi mitte alati nii olnud. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus kadus XIX sajandi algul, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse alles XX sajandil, vaid ühel juhul veidi varem (UusMeremaal 1893, Soomes 1906, Norras 1907, Eestis 1920, Prantsusmaal 1945 ja Hispaanias alles 1977). Siiski esineb valimistel ka tänapäeval mitmeid piiranguid: 1. Vanus; 2. paiksus; 3. teovõimelisus; 4. keeleoskus; 5. mõnel maal ka kirjaoskus jne.
vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu. Ka kirjaoskuse tase oli linnades kõrgem. Linnades, kus abielluti märksa vähem ja hiljem kui maal, oli rohkem abielusid ka vastastikuse sümpaatia alusel, mitte ainult vanemate ettekirjutuse kaudu. Kuna vallalisi mehi elas linnades palju, lokkas seal laialdaselt prostitutsioon
1929 aastaks lisandusid Poola, Leedu, Jugoslaavia. Vahetult pärast esimest maailmasõda levis demokraatia väga laialdaselt. Levik oli selle tõttu, et võitjariigid olid demokraatlikud, seega tundus demokraatia parima võimuga. Uued riigid, mis tekkisid, valisid võimukorralduse aluseks demokraatia. Toimus ka demokraatia laienemine riigisiseselt järjest rohkem inimesi sai osaleda riigi valitsemises, sest paljudes riikides kadus meeste puhul varanduslik tsensus. Kõik kodanikud said valida. Lisaks said paljudes riikides (mitte kõigis! Prantsusmaal ei olnud) valimisõiguse ka naised 20. sajandi alguses levis naisõiglus ning naised olid andnud oma panuse esimesse maailmasõtta. Kahe maailmasõja vahel oli kolm arvestatavat demokraatia ideoloogiat konservatism, liberalism ja sotsiaaldemokraatia. Kõige rohkem tõusis sotsiaaldemokraatia osatähtsus, sest: töölisi oli rohkem
koosneb mitte alla 300 ja mitte üle 400 deputaadist, kes on valitud üldistel, vabadel, võrdsetel ja otsestel valimistel salajasel hääletamisel tingimustel, mis on kehtestatud seadusega." Eesti põhiseadus -- vt. § 60. Subjektiivse valimisõiguse printsiibiks on üldine valimisõigus, s.t. et vähemalt aktiivne valimisõigus on kõigil täisealistel psüühiliselt tervetel kodanikel. Sellest printsiibist on praktiliselt igal pool tehtud teatavaid kõrvalekaldeid valimistsensuste abil. Tsensus on eritingimus, millele isik peab vastama selleks, et omada valimisõigust. Teooria kohaselt peab tsensus olema kehtestatud põhiseadusega või põhiseaduses peab olema vähemalt delegatsiooninorm, mis volitab tsensust seadusega kehtestama. Tsensused võivad olla: a.kodakondsuse nõue. See kehtib praktiliselt alati aktiivse ja passiivse valimisõiguse puhul parlamenti ja presidendiks.
tsivilisatsiooniga vastuolevat tegevust. Otsustati et ka kultuuriväärtuste, mis sõjasaagina olid saadud, ei tulnud tagastada. Kas Prantsuse revolutsioon tõi pigem rahvale kasu või kahju? Ühiskond: * Kadus absolutism (positiivne) * tekkis vabariik (positiivne) * seisuste kaotamine (positiivne) * jakobiinide diktatuur (negatiivne) Inimõigused: * pandi otseselt kirja (positiivne) * toimus valimisõiguse laiendamine (positiivne) * varaline tsensus (negatiivne) Majandus: * tsunftide kaotamine (positiivne) * feodaalsuhete kaotamine (positiivne) [talupojast sai omanik] * maksimumhindade kehtestamine (positiivne) 13 14 * kaotati töökohti (negatiivne) * hindade tõus (negatiivne) Kultuur: * kultuuriväärtuste säilitamine (positiivne) * kultuuriväärtuste hävitamine (negatiivne) * mõõtsüsteemide ühtlustamine (positiivne) Usk:
eesmärgiks põhiseaduse koostamine (1848). II Moodsa põhiseadusliku monarhia ajastu algus (1849-70) Taanis uus liberaalne põhiseadus jõustus (1848) , erand Slesvig-Holstein, kus toimus Taani-vastane ja saksameelne mäss (1848-51). Kahekojaline parlament, kellele kuulus seadusandlik võim: A) Alamkoda rahvating - valimisõigus üle 30-aastastel oma leibkonna toitjatest meestel B) Ülemkoda maating - kaudsed valimised ja piirav kõrge tsensus. Pole parlamentalismi enne 1901. Kodanikuvabaduse: sõna-, usu-, ja ühinguvabadus. Pöördeline Slesvig-Holsteini II kriis (1863-64): 1863 arvasid taanlased, et Preisimaa tähelepanu oli koondunud Poola kriisile ja kehtestasid Taani põhiseaduse Slesvigis (2-keelne), tulemuseks Taani/Saksa liidu (Preisimaa ja Austria) sõda, mille tulemusena Taani kaotas S-H alad Saksa Liidule (Preisimaale) 1864.
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
Nemad valisid ka linna juhtorganid. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunfiusund püsis Eesti linnades kuni 1860. aasate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode.Tsaspisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Eestlased olid aga teisejärgulised kodanikud , sest linnavalitsemine jäi sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus. Pilet nr8 *linnad keskajal
kasvasid kiiresti. 19. saj domineerisid linnades sakslased, valisid ka juhtorganid(rae, raehärrad, bürgermeistrid). Sajandi teisel poolel saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid ikkagi raskemad ametid. 1877. hakkas kehtima Vene linnaseadus: muudeti linnavalitsemiskorda. Linnade juhtimine läks valimistega moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas linnapea. Valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Eestlastest haritlaste arv hakkas kasvama, kuid siiski olid õiguslikult teisejärgulised (valitsemine sakslaste käes). Linnades valitses saksa keel, kombed, meelsus. 8. Tööstuse areng. 17-18. saj säilis käsitöö alal tsunftikord. Peale tsunftikäsitööliste tegutsesid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed. Maale rajati mõisate juurde telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vesiveski. 17. saj hakati asutama manufaktuure: Narvas kose veejõudu kasutav vase- ja
vaid vallutades. Saksamaal oli vähe kolooniaid, sest Saksamaa tekkis teistest riikidest (Prantsusmaa, Inglismaa) hiljem, Saksa väikeriikidel ei olnud koloniaalvallutusteks jõudu. Üldine latustase tõusis. Lahkuti maapiirkondadest, sest põldudele ei olnud nii palju tööd vaja. Selle tõttu tekkisid suurlinnad. Et riik toimiks, tekkis töökoht ametnik. Oma õiguste eest võitlesid kaks inimgruppi. Üks oli töölised: parem palk, paremad tingimused, laiem valimisõigus (kehtis varaline tsensus ehk valida said teatud aastasissetulekuga inimesed). Teine grupp olid naised: võitlesid valimisõiguse eest, sest neil see praktiliselt puudus. Valimisõigus oli juba Uus-Meremaal ja Soomes (Soome Suurvürstiriik Venemaa koosseisus). 20. sajandi algust iseloomustab rassism. Valge rassi üleolek teistest rassidest. Iseloomulik on ka sovinism ehk marurahvuslus. Kasutatakse suurte rahvuste suhtes. Oli Saksamaal väga levinud, väljendus Saksa riigis elavate poolakate ja prantslaste suhtes
Türannia on ainuvalitsuse kõlbmatu vorm, rikutud loomuga kuningas võib saada türanniks. ● Aristokraatia – läheb üle oligarhiaks valitsejate pahelisuse tõttu, kes jaotavad riigile kuuluvat teeneid arvestamata — hüvedest kas kõik või enamuse endale, ametid alati samadele inimestele, tegutsedes eelkõige rikastumise huvides. valitsevad vähesed rikutud loomuga inimesed korralike asemel. ● Timokraatia – halvim - varanduslik tsensus, millest kasvab välja demokraatia, mis on väärastustest kõige väiksem, kuid loomutäiusest kõige kaugemal. Demokraatia on peremeheta suhe, kus kõik on võrdsed ja valitsejaks võib olla ka nõrk ning igaühel on vaba voli. Iga riigikorda iseloomustab vastav sõprus. Türannias esineb sõprust kõige vähem, suhe on pigem nagu peremehel ja tööriistal ja demokraatias kõige rohkem, sest võrdsete vahel on palju ühist. IX RAAMAT: „Veel sõprusest“
· 1791. juunis Louis XVI perekonna põgenemiskatse: rahva pahameel ja solvumine · Vabariiklik mõtlemine hakkab levima · Võetakse vastu uus põhiseadus 1791.a. septembris: on 19.saj. põhiseaduste oluline eeskuju! 1. Prantsusmaa on konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga veto on vaid edasilükkav: L XVI kasutab tihti 2. Seadusandlik kogu ühekojaline (väga moodne) Põhiseadus 1791... 3. Ei ole üldist hääelõigust, varanduslik tsensus 4. Ametnike, kohtunike ja vandemeeste valmine 5. Tagatakse inimõigused, võrdsus seaduse ees, eraomandi puutumatus · Likvideerub vaid aasta hiljem, kuna monarhia kaotati ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Monarhia kaotamine ja vabariigi kehtestamine (1791-92) · Uue põhiseaduse alusel valimised: ... Keelas senistel delegaatidel kandideerida ... Uutel rahvasaadikutel puudub poliitiline kogemus! ... Jälle enamuse moodustavad advokaadid ..
ta üldse hääletas või käis hääletamas. Hääletamise salajasuse tagamise enamlevinud ja ka Eestis kasutatav viis on hääletamisruumis olev hääletamiskabiin, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli, ja valimiskast. / 49. Nimetage valimistsensusi. Esiteks sätestab põhiseadus Riigikogu valimistel valimistsensusena kodakondsuse (§ 56,§ 57 § 60 lg 2) Teiseks on sätestatud vanuseline tsensus (§ 60 lg 2, § 57 lg 1 Kolmandaks valimistsensuseks on põhiseaduses sätestatud teovõimelisus (§ 57 lg 2) Neljandaks võib põhiseaduse kohasel piirata hääletamist nendel isikutel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohas (§ 58) Viiendaks nägi põhiseaduse rakendamise seaduse § 6 Riigikogusse või kohalikku omavalitsuse volikogusse kandideerijatele kuni 31.detsembrini 2000 ette süümevande andmise. /süümevanne
suhtelise enamuse alusel. Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest enam hääli. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus tooni 2-3 suuremat parteid. Sarnaste eesmärkidga erakondi sunnib enamus valimise süsteem ühinema. Enamusvalimiste plussiks on see, et ta tagab harilikult suurimale erakonnale parlamendis absoluutse häälte enamuse. See võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Enamusvalimistega kaasneb tavaliselt paiksus tsensus ja sõjaväelaste hääletuskeeld. (Selline valimis kord kehtib näiteks Suurbritannias, Austraalias, Indias, USA-s ja mujal.) Enamusvalimised võivad olla ka absoluutse enamuse põhimõttele tuginev ehk kahe vooruline. Kui esimeses voorus ei kogu ükski kandidaat (või nimekiri) absoluutset häälte enamust (50% + 1 hääl), siis piisab teises voorus suhtelisest häälte enamusest. Kui valitakse ühte isikut, näiteks parlamendi liiget
tekkinud tänu ajaloolise traditsioonile või riigis olevate paljudele rahvastele Unitaarriigid riigid millel autonoomsed osad puuduvad(ühtsed riigid) Eesti soome läti prantsusmaa konföderatsioon on eraldiseisev mõiste, sõltumatute riikide liit(EUROOPA LIIT) SRÜ VALIMISED selle kaudu toimub võimuorganite moodustamine 1)tingimused a)üldised-valimisõigus peab olema antud kogu täiskasvanud teovõimelisele elanikkonnale,eestis 18. aastaselt, tsensus valimispiirang(vanuseline) paiksustsensus kohalikel valimistele, seda rakendatakse välismaalaste suhtes b)üheõiguslik- kõikidele valijatele peab olema antud võrdne arv hääli c)otsesed- kas kandidaadile või nimekirjale Valijaskond (elektoraat) valimistel 1) Riigikogu 101 saadikut, valitakse need 12 valimisringkonnas. Mandaatide arv sõltub valijate arvust. *Aktiivne valimisõigus on antud kõigile Eesti kodanikele, kes valimiste toimumise
pind olema üle 1mm2, mustriga täidetav pind aga 3/5-10mm2; eraldi märk loetav, kui on 1 mm; kiri loetav 1,2mm; kahe joone vahe 0,5 mm, et seda joonena tajuda; joone paksus 0,1 mm 62. Millised on hüdrograafia, asustuse, teedevõrgu ning reljeefi üldistamise põhilised reeglid? Hüdrograafia: · rannajoon säilitab oma geomeetrilised iseärasused · vooluveed moodustavad loogilise terviku · seisuveekogude valiku tsensus peab olema selline, et Min pindalaga järv oleks loetav Asustus: · säiliks asula väline kuju ja/või sisemine ruumiline struktuur · säiliks asustussüsteemi loogika asustuse ja teiste nähtuste vahel säiliksid tõesed seosed · kujutis oleks tajutav ja eristatav Teedevõrk: · säiliks terviklik teedevõrk · säiliks teedevõrgu ja teiste nähtuste vahel tõelised seosed
· KKK tegevuse pidurdamiseks Force Act 1870: ... KKK hääbub kiiresti (asutatakse uuesti 1915) ... samas rassivägivald (lintsimine) ei kahane vaid pigem kasvab 19.saj. II poolel. · 1876-77 poliitiline kompromiss põhja ja lõuna vahel: ... seejärel lõunas toimus poliitiline taandareng 1880. Aastatest alates · Eriti 1890. Aastatel mustanahaliste poliitiliste õiguste piiramine: nt valimisõiguse eelduseks määrati kirjaoskus, kehtestati varanduslik tsensus · Tulemus: mustade igapäevaelu pole muutunud oluliselt paremaks (va. Koolituse saamine) · Realne olukord: nad on II klassi kodanikud PUUDUV OSA!!! Taasülesehitamise periood · 20.saj. alguses mustanahalisi on 10% elanik., elavad enamasti lõunas on maarentnikud · Rassilise diskrimineerimise institutsioon kogu USA-s 1880-1960.a-ni: eraldi koolid , restoranid, trammivagunid, pargipingid jne. ... esialgu kinnitati vägivalla abil ..
jaosk arusaadava nimega, ei oma tähtsust arusaadavuse üle otsustavad valijad ise. Õigus valida ja kandideerida ei ole piiramatu põhiõigus. 1. PS sätestab riigikogu valimistel valimistsensusena kodakondsuse. KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus. Kodakondsus on peamine side riigi ja isiku vahel, on valijateringi piiramine lähtuvalt kodakondsuset õigustatud ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud. 2. VANUSELINE tsensus: õigus kandideerida on igal vähemalt 21-a kodanikul;õgus valida igal vähemalt 18-a kodanikul. (vanuseline küpsus) 3. Teovõimelisus. Valimisõiguse piiramiseks peab teovõimet vastavalt piirama- hääleõiguslik ei ole üksnes isik, kes on teovõimetuks tunnistatud valimisõiguse osas. 4. Hääletamist võib piirata isikutel, kes onkohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. 5. Süümevande andmine
• 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed. Faalanks – Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad – Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud – Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised – Väikesed töökojad ja elasid linnas 4) Aristrokraadid – Auväärse päritoluga suurmaaomanikud
· 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed. Faalanks Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised Väikesed töökojad ja elasid linnas 4) Aristrokraadid Auväärse päritoluga suurmaaomanikud
Kreeka linnriik 1.Polis Kreeka linnriik Tunnused: Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. On sõltumatu (ühtne riik puudus). Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel. Näited: Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 40 000 elanikku). Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps. Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised. Kodanikud: Kõik vabad põliselanikest mehed. Mõnel pool varanduslik tsensus kodanikeks jõukamad mehed. Mittekodanikud Naised Orjad Võõramaalased Poliitika polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver).
Kreeka linnriik 1.Polis Kreeka linnriik Tunnused: Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. On sõltumatu (ühtne riik puudus). Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel. Näited: Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 40 000 elanikku). Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps. Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised. Kodanikud: Kõik vabad põliselanikest mehed. Mõnel pool varanduslik tsensus kodanikeks jõukamad mehed. Mittekodanikud Naised Orjad Võõramaalased Poliitika polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver).
Kreeka linnriik 1.Polis – Kreeka linnriik Tunnused: Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. On sõltumatu (ühtne riik puudus). Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel. Näited: Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 – 40 000 elanikku). Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps. Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised. Kodanikud: Kõik vabad põliselanikest mehed. Mõnel pool varanduslik tsensus – kodanikeks jõukamad mehed. Mittekodanikud Naised Orjad Võõramaalased Poliitika – polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver).
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
vabu täiskasvanud meessoolisi põliselanikke. Naised, orjad ja võõramaalased polise juhtimisel ei osalenud ja jäid seega kodanike seast välja. Kuid mitmetes polistes ei kulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanike hulka. Kuna kodanikud pidid olema suutelised linnriiki kaitsma, siis nõuti mõnelgi pool kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust jalaväelase raskerelvastuse (kiivri, rinnakaitse, kilbi ja oda) hankimiseks. Mõnes polises kehtis kodakondsusele varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. Mitmetes linnriikides minetasid laostunud talupojad kodanikuõigused. Nagu eespool öeldud, olid ka käsitöölised mõnel pool kodanikuõigustest ilma jäetud. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli riigi kõrgeim võimuorgan ja selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks. Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris alati ka nõukogu, mis enamasti koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest. Paljudes polistes etendas nõukogu
vabu täiskasvanud meessoolisi põliselanikke. Naised, orjad ja võõramaalased polise juhtimisel ei osalenud ja jäid seega kodanike seast välja. Kuid mitmetes polistes ei kulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanike hulka. Kuna kodanikud pidid olema suutelised linnriiki kaitsma, siis nõuti mõnelgi pool kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust jalaväelase raskerelvastuse (kiivri, rinnakaitse, kilbi ja oda) hankimiseks. Mõnes polises kehtis kodakondsusele varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. Mitmetes linnriikides minetasid laostunud talupojad kodanikuõigused. Nagu eespool öeldud, olid ka käsitöölised mõnel pool kodanikuõigustest ilma jäetud. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli riigi kõrgeim võimuorgan ja selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks. Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris alati ka nõukogu, mis enamasti koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest. Paljudes polistes etendas nõukogu
aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. 1824. a presidendivalimistel sai hääletada 5% täiskasvanud ameeriklastest. Kõik valged mehed said hääleõiguse kodusõja alguseks (1861), mustanahalised mehed olid teoreetiliselt hääleõiguslikud 1870. a alates, kuid tegelikkuses said nad lõunaosariikides hääleõiguse alates 1960. aastatest. Enne 1832. a reformi sai Inglismaal hääletada ainult 1,8% elanikest, 1884. a 12,1%. Varanduslik tsensus (häälte arv erines vastavalt kinnisvara hulgale) kadus XIX sajandil, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse valimisel alles XX sajandil või veidi varem 20 (Uus-Meremaal 1893. a, Soomes 1905. a, Norras 1907. a, Eestis ja USA-s 1920. a, Suurbritannias 1930. a, aga Prantsusmaal 1945. a, Sveitsis 1971. a ja Portugalis 1974. a). Siiski esineb ka tänapäeval mitmeid piiranguid sõltuvalt rahva kultuurilistest iseärasustest ja traditsioonidest. Saudi Araabias toimusid
Kodakondusus- isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning annab kodanikele teatuid kohustusi. Kodanikuks võib saada sünniga ja naturalisatsiooni korras. Ka sünniga on kaks võimalust: laps saab vanemate kodakondsuse, kus laps sünnib. Naturalisatsiooni korras on kodakondsuse saamine teatud tingimustel. Naturalisatsiooni põhilised tingimused: paiksus tsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikus, ustavusvanne uuele riigile, keele teadmine, riigi põhiseaduse tundmine, võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada. Välismaalased on kõik isikud kes ei ole antud riigi kodanikud. Välismaalasi iseloomustab: neil ei ole selliseid poliitilisi õigusi nagu valida kõrgemaid riigiorganeid, aga mõnes riigis on lubatud osaleda kohalikes omavalitsuse valimistes, nad on allutatud asukoha riigi jurisdiktsioonile. Teiste riikide kodanikud on siis
1877 kehtestati balti Balti provintsides Vene linnaseadus, sisekubermangudes oli kehtestatud juba 1870. a. Linnaseadus tõi kaasa mõned olulised ümberkorraldused- kaotati seisuslikuse printsiip linna valitsemisel. See tähendas seda, et loodi uued valitsusasutused, linna magistraat esialgu jäi püsima, kuid säilitas üksnes oma kohtupositsiooni( sellest saigi kohtuastuus puhtal kujul). Linnade juhtumine läks erladi linnavalitsuste kätte, linnavalitsuse valimise aluseks oli varanduslik tsensus (ku palju kinnisvara oli, nii tugev oi tema hääl valimistel). Hiljem, 1892 võeti vastu ka uus linnaseadus, sellega tugevnes riigi kontroll linnade juhtumises. Balti provintsides justiitsvallas algasid suuremad ümberkorraldused 1880. aastate lõpus. (justiitsreform). See puudutas eelkõige kohtuasutusi, ´korraldati ümber vene eeskujude järgi. Võeti vastu uued protsessiseadustikud (kriminaal ja tsiviil protsessid). Mis aga balti provintsidesse ei jõudnud, oli vandekohtunike süsteem.
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
Valimi moodustamine Valimite kasutamine Sõltumata esmaste andmete kogumiseks kasutavast meetodist (kvantitatiiv- või kvalitatiivuuring), peab uuringu teostaja otsustama, kas koguda andmeid uurimise all oleva üldkogumi igalt liikmelt või piirduda ainult osaga üldkogumist ehk valimiga. Üldkogumiks Üldisemalt võib vaadelda kolme erinevat meetodid: 1. Kõikne uuring. Kõikne uuring on üldkogumi kõigi elementide täielik statistiline loendus ehk tsensus. Näiteks on kõikse uuringuga tegemist rahvaloenduse puhul. 2. Valikuuring. Valikuuringuks nimetatakse üldkogumi teatud elementide alamhulga uurimist või osalist statistilist loendust. On hulk olukordi, kus kõikset uuringut ei ole võimalik läbi viia, või see on väga töömahukas ja kallis. Valimi kasutamisel on rida eeliseid ja puuduseid võrreldes kõikse uuringuga: 1. Valikuuringu eelised. a. Odavus. c. Täpsus. d. Sügavus. e. Toote säilivus
Teise isiku volitusel tema eest hääletada ei saa Valimised peavad olema perioodilised, st toimuma teatud ajavahemiku tagant. Üldised, ühetaolised ja vabad valimised on suhteliselt uus nähtus. Võitlus üldise valimisõiguse kehtestamiseks algas 1830. aastatel Inglismaal ja levis mujal Euroopas laiemalt sajandi lõpu poole. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus (häälte arv erines vastavalt kinnisvara hulgale) kadus XIX sajandil, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse valimisel alles XX sajandil või veidi varem (Uus-Meremaal 1893. aastal, Soomes 1905. aastal, Norras 1907. aastal, Eestis 1920. aastal, aga Prantsusmaal 1945. aastal, Sveitsis 1971. aastal ja Portugalis 1974. aastal). Siiski esineb ka tänapäeval mitmeid piiranguid sõltuvalt rahva kultuurilistest iseärasustest ja traditsioonidest. Saudi Araabias toimusid esimesed
Väepealike vahel läks võitluseks, u 50 aastat. Kreeka, sel ajal kui Aleksander oli sõjaretkel, oli rahulik. Toimus endiselt demokraatia. Aleksandrist jäi maha vaid rase naine. Laps ja naine tapeti hiljem võimuvõitluse käigus. Dünastia tulevik oli tume. See näitas võimalust, et Makedoonia võimust saab nüüd lahti. Ateenlased aktiviseerusid. Aga nad said lüüa ja merelaevastik oli suht läbi. Pärast seda nõuti ka riigikorra muutust. Keskmine riigikord- kodanike varanduslik tsensus ehk kodaniku õigusega inimesi oli vähem. See oli klassikalise kreeka demokraatia lõpp. Demosthenes oli sunnitud ka põgenema, läks Poseidoni templisse. Kuna jälitajad ei saanud siseneda, siis Demosthenes tappis end. Klassikaline kreeka kultuur Koorilüürika oli väga levinud. Pindaros tegutses just 5.saj I poolel. Koorilüürikat kanti ette avalikel üritustel. Oli ka kreeka teater. 5/4 saj saab alguse ka kirjutatud ajalugu. On ka filosoofia õitsenguaeg 4.saj
võimalik saada makedooniast lahti, ateenlased aktiveerusid. See tõi kaasa ka Aristotelese surma,kuna ta ei tundnud enam ennast ateenas kindlalt, põgenes ja läks Euboia saarele, haigestus ja suri. Ateena ei suutnud neid makedoonia garnisoni kõiki likvideerida, ja kui tulid foniikia laevastik ja alexi veterani, said ateenlased lüüa, tähendas mereliidu lõppu, alistus uuesti ja nõuti ateena riigikorra muutmist 22 aastal keskmine riigikond. Kodanikkonnale varanduslik tsensus, ja see kvalitseeris kodanikene u 9000 meest. Klassikalise ateena riigi demokraatia lõpuks, ja tõelise makdoonia ülemvõimu alguseks. Demosthenes oli omakorda sunnitus põgenema seal, varjas ennast ühes Poseidoni templis, Demosthenes võttis endal elu. 23-22. Klassikalise kreeka kultuur (pdf folderis) Klassikaline periood 5 saj , on kreeka koorilüürika õitseaeg, vana Žanr, koorilüürika silmapaistvaim esindaja oli Pindaros , kes elas 5 saj I poolel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
