Alviine Birkenbaum Mu isas olevat surnud hobusevargana vanglas. Ema rkis,tal olnud mustad likivad juuksed. Mul olid ka mustad juuksed ja sale piht, seda rkis mulle Udu sulane Jaan, kui ta ehale tuli ja kannelt mngis. Olin kaelakandmisest saati ttdrukuks, kandsin lbi pori ja lume vett ning sma viieteistkmnele lehmale. Stta minnes kinkis Jaan mulle sinise rtiku. hel kiilasjisel hommikul prantsatasin kaelkookudega ue maha, nikastasin selja ega klvanud enam tallu. Jaan saatis Karpaatidest kirja, mis lppes snadega:Oota mind,sirguke. Teine kiri oli venekeelne,selles oli surm. Asusin kirikuklla,hda petas mu mblema. mblesin palju palituid,kleite ja jakke Harala vasemale rahvale. htuti mrisin kampripiiritusega haiget selga ja Jaani rtiku muster kulus mulle phe. Neljakmnendal aastal olin maakomisjonis. Aasta prast lasti meid vallamaja taga maha. Ja sinine rtt oli mul peas. Herbert Rannamees Peetrusel oli palju tegemist sellel verisel aastal
Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos
Mihklipäeva üheks tähtsamaks sündmuseks oli veel mihklilaat, mil laadakaupmehed talus ööbisid ja varahommikul laadaplatsile ruttasid. Laadalkäimine pakkus suurt huvi ja vaheldust külaelu üksluisusesse. Laadapäev oli otse kui pidupäev, elamusterohke oma kirevuses pildipoodide, tsirkuse ja klounidega, kopvekkide, laadasaiade ja magusate kaunadega ning suupillidega. Noorrahvas kogunes lõkke äärde, kus küpsetati naerist või kaalikat või mindi mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva. Loomade hääled kadusid nüüd karjamaalt ning karjapasun ei tuututanud enam. Loomi ei võidud endam välja lasta, kuigi Mihklipäeva aegu olid mõnel aastal päris soojad ilmad, sest kardeti hunte, kellel Mihklipäeval võetakse päitsed peast, mis Jüripäeval pähe pandi. Hundid said nüüd vaba voli ja võisid loomi murdma hakata. Ka hobuseid ei võinud koplisse jätta.
saama. Kade Pearu teadis, et Andresel ei ole raha, et endale reed osta/teha, siis tahtis ta Andreselt selle laenamise eest raha küsida, kuigi ta teadis, et Andresel pole raha. Pearu mõnes mõttes ka hoolis, sest ei tahtnud Andresega tülitseda otsis pärast tüli lepitust. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Krõõt Oli lihtne maanaine. Tal oli südames töötegemine (alguses tallu tulles ei saanud ta tööd teha, kuid hiljem, kui tööd juurde tekkis, tundis ta ennast väga hästi) Krõõt oli väga hella hingega ta nuttis pidevalt (kui lehma nägi, last kiigutades, loomi toites jne..) Hoolis oma lastest väga (viimased sõnad, mis Andresele ütles oli: ,, Ära kunagi võta kurja naist laste emaks'') Mari Oli väga usaldusväärne ning hooliv (peale Krõõda surma imetas lisaks enda lapsele ka Krõõda
klassikaaslane Kemmerich on raskelt viga saanud. Ta küll proovib sõpra lohutada, et ta pääseb veel koju ja kõik saab korda, kuigi ta teab, et nii see ei ole. Palatisse tuleb ka Müller, teine klassikaaslane. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Bäumer lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi rohkem süüa saada. Järsku kuuleb Paul koera haukumist. Ta teab, et peab ruttu minema saama, kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid poiss leiab taskust õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Bäumer viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katiga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Terve salk koos Katiga saadeti rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks
Edgar kahtles, et kas ta üldse koju tagasi saab. Tuli muslane ja Jaanus viis ta peitu. Inimesed, kes mustlast taga ajasid, tulid koos Pauliga samuti kohale ja uuris Edgarilt, et ega ta juhuslikult tagaotsitavat näinud ei ole. Edgar viskab lihtsalt nalja ja ei anna mustlast välja ning Paul jääb õnneks uskuma. Osad olid kuivati ümbrust läbi kamminud ja tulid leituga Pauli juurde, kuid mustlase asemel olid nad kinni nabinud hoopis Jaanuse. 4 Katelt veetakse jällegi kord Aiaste tallu. Kolhoosi keskuseks on nüüd Käo ja esimeheks seati Arvo Saaremägi. Sel aastal toimus ka viljapeks hiljem, kui tavaliselt oktoobris. Et katelt tööle ajada, seati see ja masin paika ja puhastati katel tuhast ning otsiti tulehakatust. Toidumoona umber paber võetud ja paar aialippi murtud, oli hakatus olemas. Katlas oli juba tuli all, kui Nurme Vilma tuli veidi aja pärast tuli tagasi ka Arvo koos puudega. Ta olevat koolist puid küsinud laenuks ning lubanud, et raiub talveks uued puud
nende kolm poega ja tütar. Ema ja isa on väga töökad inimesed, aga mitte eriti jõukad, pigem vaesed nende rikkus sõltub väga palju sellest, kuidas meri kala annab. Lapsed on neil ka tublid ja töökad. Mõne aja möödudes lahkub keskmine poeg kodust kaugsõidu laevale tööle. Järgmisena läheb mehele tütar Marie ja koju jäävad Klaus ja Hannes. Ema on juba päris vana ja haige ja ta tervis ütleb üles. Peale ema surma oli vaja uut perenaist tallu, sest tubaseid töid pidi ju keegi tegema. Klaus, kui pere vanim poeg ja talu pärija, ei olnud eriti usin selles suunas liikuma. Hannes vestles Klausiga ja kui tema ei hakka veel naist võtma, et ta võtab siis ise, aga Klaus lubas kevadeks naise majja tuua. Peale seda läks Hannes ka mõneks ajaks kaugsõidu laevale raha teenima. Aga kui ta sealt naasis, siis kuulis külast, et Niidal on nüüd peigmees majas. Hannes otsis mingil määral lohutust Taali juurest
tasane ja vaiksemat sorti mees, kuid samas visa ning kindlameelne. elab edasi kas või Eesti kõrgemates riigiorganites, kus kõik patud alati naabri ,,kapsaaeda" saadetakse. Lühike sisukokkuvõte Andres kolib oma nooriku Krõõdaga isatalust kaugele Vargamäe Mäe tallu. Maa Mõtted on vesine ja kehvapoolsem ning eelmine omanik ei ole sellega midagi tarka suutnud ette võtta. Andres hakkab talu uuesti üles ehitama, töötades looma ,,Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind kombel ööd ja päevad. Rassimise kõrvalt tuleb tal vägikaigast vedada ka naabri üheksa korda vastu." Pearuga, kes üritab Andrest iga hinna eest kõrvaltalust välja süüa
Ta arvas vaid seda, et noor Märt on otsustusvõimetu. Mogri Märt ei lubanud mitte mingil juhul vaesel Leenal omas majas elada nende raha peal ning viskas ta välja, kuid noor Märt läks ka muidugi kaasa oma armastatuga. Ta ei hoolinud Leenast üldse, kuid kui noor Märt ära läks, siis hiljem hakkas tal natuke kahju. Miili, kes on Mogri Märdi tütar hakkas armastama Peetrit, mis oli jällegi isale suureks vastumeeleks. Ka neid ei lubatud koos sinna tallu elama jääda. Mogri Märt tõukas sellega Miili oma perekonnast välja. Mari mõtles, et mis Märdil küll arus on, et viskab oma lapsed enda talust välja. Kuid siiski lahkusid ka nemad. Hiljem läksid nad Venemaale. Mogri Märt ehitas endale uue maja ja kui see valmis sai, oli tal uhke tunne. Esimese asjana lasi ta majja viia oma raud rahakapi. Leena ja noor Märt tulid külla, et näha, kuidas vanematel kodus edeneb. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli seal lapse saanud
Lapsed olid päevast päeva ninapidi koos ja vanemad tegid neil vaevalt vahet. Mõlemad pered tulid ots-otsaga kokku. Ühel päeval sõitis üks rikas naine mööda taludest ja märkas ilusat poissi ja tahtis teda lapsendada. Ta hakkas iga päev neil külas käima ja lapsega mängima. Siis ütles ta pereemale, et tahab last endale. Ema keeldus kategooriliselt ja ei saanud aru, kuidas üks ema saab teha midagi nii kohutavat, et oma lihase lapse ära anda. Siis läks naine teise tallu ning küsis nende poega. Ta pakkus ka suurt rahasummat lapse eest ja head tulevikku. Teine perenaine oligi nõus. Ühel päeval, kui tükk aega oli juba möödas, astus kaarikust välja üks nägus noormees. See oli see sama poiss, kes oli lapsendatud ja ta nägi väga kombekas ja uhke välja. Ta läks oma ema juurde, ning ema oli väga õnnelik teda nähes. Kui aga naabertalupoeg teda nägi, siis vihastas ta oma vanemate peale, sest ta pidi elama vaesuses ja viletsuses, samal
ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn
Päike, selle soojus, energia need on tema tugi, eluallikad, põhjus, miks ta üldse elab. Ja kas peakski elult midagi enamat tahtma? Toomas Nipernaadi, pealtnäha lihtne, keskealine mees, kaabu peas, kannel kaenlas ning vile suus, rändamas mööda tundmatuid teid, ei olegi nii lihtne kui teda pidada võiks. Mõtlen ja üllatun, kuidas saab üks tegelane olla ühtaegu nii salapärane ja enesestmõitetav, nii keeruline ja samal ajal ka nii lihtne. Hüppas muudkui talust tallu nagu linnuke ühelt oksalt teisele ning tundis end ükskõik mis ,,oksale'' sattudes koduselt. Üks külg, mis Nipernaadi nii raskestimõistetavaks teistele tegelastele tegi oli ilmselt see, et ta oli suurepärane valede väljamõtleja. See, mida ta inimestele seletas, oli midagi tõe ja vale vahepealset, fantaseeris. Kuna aga oli Nipernaadil vägagi värvirikas fantaasia, sattus ta tihti huvitavatesse olukordadesse. Oskas väga hästi hetkega kehastuda kellekski, kes ta tegelikult polnud
iseseisvad segatalud. Hakati tootma ka müügiks. Saadud raha eest arendati talu ja maad. Saadusi lasti töödelda, kvaliteet muutus paremaks. Väiketalu piiratud sissetulek ei võimaldanud muretseda piisaval hulgal kaasaegset tehnikat see sundis talusid liituma. Tekkisid Spetsialiseeritud suurtalud, kus toodeti müügiks vaid mõnda saadust. Ekstensiivsed teraviljatalud levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades. Suur pindala, kasvatatakse nisu. Tallu minnakse ainult külvi ja lõikuse ajaks. Rantso Suur loomakasvatusmajand, peetakse lihaveise- või lambakarju. Lammaste pügamiseks palgatakse rändavaid hooajatöölisi. Istandus Suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad jms.) Infoajastu põllumajandus Täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus on tehnoloogia saavutuste tõttu väga kõrge. Äriteenused:
Oma vabaduse saavutas ta tänu oma julgusele. Ta päästis piiskopi elu, tappes karu, kes piiskoppi ründas. Piiskop oli ellujäämise nimel sunnitud Vahurile maalapi andma, kuna Vahur seda nõudis. Saades selle maalapi ei soovinud Vahur seal aga põldu harida. Temale meeldis pigem metsas ringi rännata ja jahti pidada. See näitab tema ükskõiksust tuleviku suhtes. Vahur oli juba vanaks jäänud ning pärast tema surma hakkas talus ehitamine pihta. Vahuri poeg Tambet oli töökam ja võttis tallu ka sulaseid. Tambet tegutses teisiti kui ta isa. Vahur oli öelnud, et Tambet hoiaks sakstest eemal, kui seda ta ei teinud. Ta hakkas hoopis sõbrustama sakstega, nende keelt õppima, ning oma poja Jaanuse pani Tallinna Mustmunga kloostrisse õppima. Tambet sai sõbraks Lodijärve mõisa isanda Konrad Raupeniga. Vahur: ,,Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega
minema, enne minekut ütleb poeg veel isale raha tasku pannes, et hoolitse rohkem ikka ema eest ja kingi talle midagi ilusat. Järgmisel päeval rakendab praost hobuse, võtab Ekke ja sõidab linna. Õhtul tagasi jõudes on neil suur koorem, enamus raha kulutas ta väetusaine ostuks, et olla korralikult varustatud. Tuppa astudes annab ta naisele riidetüki, see pole küll midagi erilist, aga naine langeb ta õlgadele ja on hullupööra õnnelik. Käes on sügis. Jaagup Seenepoiss on tulnud tallu viljakoristamise ajaks ja on tüdinud sellest tööst, nüüd räägib ta Ekkele kuidas ta terve oma elu on taludest teeninud, tal on olnud erinevaid peremehi, erinevad töötingimused, aga siin ei saa mitte rahu, kogu aeg mõtle ainult jalga laskmise peale. Kõik on niivõrd valesti, aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb
minema, enne minekut ütleb poeg veel isale raha tasku pannes, et hoolitse rohkem ikka ema eest ja kingi talle midagi ilusat. Järgmisel päeval rakendab praost hobuse, võtab Ekke ja sõidab linna. Õhtul tagasi jõudes on neil suur koorem, enamus raha kulutas ta väetusaine ostuks, et olla korralikult varustatud. Tuppa astudes annab ta naisele riidetüki, see pole küll midagi erilist, aga naine langeb ta õlgadele ja on hullupööra õnnelik. Käes on sügis. Jaagup Seenepoiss on tulnud tallu viljakoristamise ajaks ja on tüdinud sellest tööst, nüüd räägib ta Ekkele kuidas ta terve oma elu on taludest teeninud, tal on olnud erinevaid peremehi, erinevad töötingimused, aga siin ei saa mitte rahu, kogu aeg mõtle ainult jalga laskmise peale. Kõik on niivõrd valesti, aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija
kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib
Kui peremehe surma tõttu läks talu teise sugukonna kätte, siis saab vakuraamatust selle kohta selgitust ainult kaudsete andmete põhjal. Vakuraamatus ei ole otse öeldud, kas uus peremees on endise poeg, vend, sugulane või päris võõras. Kuid on teada, et pärisorjuse ajal püsisid talud sugukonnas kaua ja läksid alles siis teise perekonna kätte, kui peremehel puudusid töövõimelised lapsed või kui ta oli lasteta. Niisugust rahvaste rändamist talust tallu, nagu seda näeme pärast teoorjuse ja veel rohkem raharendi ning kohtade müümise ajal, ei tulnud ette. Kui vakuraamatu andmetel peremehel oli mitu last, siis võib pidada kaunis tõenäoliseks oletust, et uus peremees on vana peremehe poeg, eriti veel siis, kui seda oletust kinnitab vanaduse vahekord vana ja uue peremehe vahel. Tolleaegse riikliku arhiivi nõukogu liige, tuntud suguvõsade uurija, kadunud Tiido Laur viis Laidoneride sugupuu Põhjasõjani
Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on
Männisto-moori või Venla abiga aabits ja katekismus selgeks õppida. Mäkelä jääb poiste lubadustega küll rahule, kuid käseb ikkagi praosti poolt läbi minna ja talt vabandust paluda. Praosti viha kartvad vennad otsustavad aga talu kümneks aastaks rendile anda ja ise metsa pageda. Nad kolivad Impivaara mäenõlvale, kuhu ehitavad uue maja. Majaga juhtub aga õnnetus õhel jõuluõhtul joovad vennad end täis ja maja põleb maha. Seitse venda pagevad tagasi oma endisesse Toukola tallu, kus nad kevadeni elavad. Kevadel naasevad nad Impivaarale ning ehitavad uue maja ja alustavad uut elu. Kuid elu toob neile aina uusi katsumusi. Ühel päeval lähevad nad jahile ning satuvad vastamisi Virtola härra härgadega, kelle eest nad kividele pagevad ja mitu päeva redutavad. Lõpuks otsustavad nad enda naha päästmiseks härjad maha lasta, millega toovad kaasa Viertola härra suure pahameele, kes lubab nad kohtusse anda. Poisid leiavad konfliktile
Viis tantsu ümber aurukatla Raamat jaguneb viieks tantsuks ehk peatükiks. Raamat räägib talupoegade elust XX sajandi algusest kuni keskpaigani iga tants on omaette periood. Perioodi ühendab üks tegevuskoht Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja teine peremehele, kelle ülikoolis käiv poeb Kaarel taaskord raha tahab. Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et tema peab talus töötama ning venna õpingute jaoks raha teenima. Esimene tants Enne viljapeksu oli kombeks süüa, selle pärast tapsid perepojad Jüri ja Taavet ka ühe oina. Jüri otsustas talust lahkuda pidev töö "ei millegi" nimel oli teda ära väsitanud.
Neljandas osas abiellus Indrek Kariniga ja nad said kaks last. Nende abielu oli väga pingeline ja lõpuks kui Karin jäi trammi alla süüdistati selles Indrekut. Viiendas osas läheb meheks sirgunud noor peremees vargamäele tagasi. Sünnikodu oli palju muutunud ja vajas ka palju töö tegemist, nii alustaski Indrek uuesti kraavi kaevamist. Indreku tervis vedas teda alt. Ta sai kraavi kaevates külma ja jäi mitmeks päevaks voodisse. Mõne aja möödudes tuli Mäe tallu Indreku endine teenija Tiina. Kui mees saab teada, et see on sama Tiina kellele ta kunagi Mauruse kooli ajal oli lubanud, et kui see jalad alla saab siis ta abiellub temaga, siis Indrek täitis oma lubadust ja võttis Tiina endale naiseks. Indrek oli jälle võitnud. Tammsaare on öelnud:"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Hoolimata sellest, et Indrek nägi Vargamäe maadega väga palju vaeva, ei tulnud tal selle koha vastu vähimatki armastust.
ja luges ise juttu ette. Tütrele näitas tähti. Lühikesi sõnu prooviti koos lugeda. Huvi oli küll, aga lugemine ei tulnud kergesti. Isa-ema käisid mõlemad tööl. Laste õpetamiseks polnud kuigi palju vaba aega. Talvised päevad olid lühikesed. Ega siis polnud toas elektrivalgust. Tuba valgustas õlilamp. Seda ei tohtinud kaua põletada. Pealegi tööinimesed tahtsid magama minna, et varakult tõusta. Vanatädi perekond vahetas elukohta ja nii sattusid nad elama ühte tallu, kus täiskasvanud peretütrel olid mõned raamatud ja ajakirjad. Need olid huvitavad ja ema abiga sai vanatädi lugemishuvi rahuldada ajakirjadest pealkirja veerides. Kooliteed alustades oli lugemine juba nii kaugel, et võis kooli raamatukogust lugemiseks saada jõukohaseid raamatuid. Tädi meenutab, et esimene, mis ta lugemiseks sai, oli ,,Veealused." ,,Pusisin ja pusisin lugeda, aga ei saanud pealkirjastki aru. Pilte oli ka mõni. Ema abiga saime loetud kogu loo
Kuna ta ei osanud ja tal olid lapsed kelle eest hoolt kanda. Hannes aitas neid. Kui koju läks polnud tal hea olla. Oma naisega ei leidnud ka ühist keelt. Mõne kuu pärast oli jälle lehes tekst, et tuul tõi randa kaluri. See oli Klaus. Hannes ei läinud sinna, aga kui tuli isa kiri, põrutas ta kohe sinna, koos Liidaga. Ta isa oli halvatud ja väga halvas seisus. Paari päeva pärast läks Liida minema ja Hannes jäi sinna appi. Hiljem lahkus ka Luise. Hannes otsustas, et ta ei lähe enam tallu tagasi ja kui Liida tahab siis tulgu ise sinna. Liida ei tulnud. Vaid Liida isa tuli. Nad rääkisid ja Hannes ütles enda lõpliku otsuse. Liida isa lahkus ja lubas lahutuse saata. Hannes oli mingis mõttes õnnelik, et Liidast lahti sai. Hannes käis merel ja Taali käis tal abis. Nad rääkisid ja nende suhe hakkas arenema. Hannes sai teada ka, et see poiss ongi tema poeg. Hannes oli nii õnnelik, et kui koju läks kallistas oma isa ja rääkis, et tal on laps. Nüüd olid ta plaanid
Oluline pole see, kui palju tööd teha, vaid see, kui palju teised arvavad, et töötatakse. Raamatus ,, Tõde ja õigus" tegi Oru Pearu palju vähem tööd kui Andres, aga oli oluliselt rikkam. Pearu ajas kahtlaseid ärisid ja püüdis sellega ennast hästi ära elatada. Kõrtsis olles istus ta tihtipeale saksade toas, mis näitas, et Pearul on nendega head suhted ning arvatavasti tuli sealt kaudu ka suur osa Pearu sissetulekust. Vastupidiselt Oru Pearule arvas Mäe Andres, et jõukus tuleb tallu ausa tööga ning õiglusega. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," kõlas Andrese suust tööpõllul oma vanemale pojale Andresele. Mäe peremees suutis vaatamata oma suhteliselt kesiselle põllule ikkagi edendada oma talu ning teha seda jõukamaks. Kuigi see kõik tuli tema ning Vargamäe Eespere talurahva tervise arvelt. Noor Andres ütles sellepeale: ,,Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta
Tavaliselt sellistel kursustel siiski tulevad inimesed, kes juba terve eluaeg on juba elanud Eestis. Ja kuidas seal ka ei oleks, nad on seda keelt juba kuulnud ja neil on lihtsam, aga mina läksin lihtsalt hulluks, selgitab Julia. Praegu ta räägib päris hästi eesti keelt. Julia on kindel, et see kõik mida ta teab, andsid talle need kursused ja sellisel intensiivsusel on siiski mõte. Pealinnas abikaasad elasid mitte kaua, umbes aasta, siis kolisid edasi tallu. See talu oli meil juba ammu ja mina kolisin siia raseduse kuuendal kuul ja Igor sõitis siia sinna. See oli väga ebamugav, sellepärast me otsustasime ümber kolida lõplikult. Seda enam, et tal tekkis võimalus mitte istuda igapäev kontoris, aga töötada enam vähem eraldatult. Räägib alaline taluperenaine Julia. Teiseks, Eesti talu Siis kui ema sõitis külla tütrele ta oli natukene üllatatud selle üle, et tema perekond Taro elab Euroopas, aga talus. Tuleb meelde kuidas me ükskord
hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu
hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu
hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu
hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu
keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine LiisNõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu
Mitmetes eramõisates mindi üle loonusrendilt raharendile. Ärakaranud talupoegade eest hoolitses haagi- ehk adrakohtunik, kelle ülesandeks oli nende talupoegade kindlakstegemine, ülesotsimine ja tagasitoomine. Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi, kelle ülesandeks oli põlluga tegelemine; tema käsutusse kuulus ½ 5 adramaad. Suuremates taludes olid sulased ja teenijatüdrukud. Tekkisid nn. üksjalad, kes olid talupoegade pojad, kes enam oma isa tallu ära ei mahtunud ning rajasid oma talud kusagile ääremaale. Vabatalupojad olid talupojad, kes ei pidanud tegema mõisa jaoks teotööd, vaid võisid oma koormised maksta rahas. Maavabad talupojad olid talupojad, kes olid oma talu saanud läänikirja alusel. Neid oli kõige vähem. Rakendati kolmeväljasüsteemi, mis tähendas, et ühel adratalul, millel oli 3 põldu, kasvatati ühe peal suvivilja, teise peal talivilja ning kolmas põld puhkas järgmise aasta tarvis.
Siis nägi ta akna taga Maanust, ta lasi poisi sisse ja andis talle süüa, poiss oli külast jooksu pistnud. Nad heitsid magama, ning magasid keskpäevani. Kui Jaanus üles ärkas, kuulis ta õuest rääkimist. Ta läks sinna kohale ja sai vaidlusest teada kubjas oli tulnud Metsa talusse ja otsis Maanust tagha. Kuid noormees viskas koios sulastega kubja minema. Kubjas jutustas sellest Oodole, kuid valetas mõned asjad juurde. Oodo läks vihaseks ja läks koos abilistega Metsa tallu. Seal oli väike sõdimine, kuid kui Jaanus kaotas kõik oma sulased ära, jooksis ta majja, maja pandi põlema, kuid Jaanus jooksis mööda salakäiku minema. Kahjuks põles Maanus ära, ja Tambet jäi ellu, sest Jaanusel oli Oodoga kokkulepe, et kui Jaanus kaotab, siis jätab Oodo tema isa ellu... Oli aasta 1343, Jüriöö, künkal seisis kübaraga ratsanik, ta hõidis käe tõrvalondi, mille ta põlema pani
Väga salapäraselt kaval ja halb tegelane siin teoses on Ants. Ta kasutas ära Jürkat ja tema perekonda, valetas ja varastas ära Jürkalt tema Põrgupõhja talu. Piiblis kümnes käsk ütleb: ,,Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on." Ants ainult elaski ihaldades endale kõike, mis kuulus teistele. Jürka elu suutis ta pea peale keerata. Tema ainult teenis kasu selle pealt, et Jürka teda orjas. Lõpuks nõudis ta veel Jürka poja ja tütre ka oma tallu töölisteks. Peale selle ta laskis maaparanduslaenu tõttu, lollikesel Jürkal maja oma nimele kirjutada ning hiljem kaebas ta selle pärast kohtusse kaa. Edasi hakkas ta Jürkalt igakuist renti küsima Põrgupõhjal elamise eest. Kui Jürka renti koheselt, kui Ants tahtis, ära ei suutnud maksta, kaebas ta Jürka selle eest kohtusse. Lõppude lõpuks ajas ta Jürka üldse Põrgupõhjalt minema, tuues sinna uue rentniku, kes maksab kaks korda rohkem renti, kui maksis Jürka
Tere, Nipernaadi! Kui see ikka on sinu õige nimi? Arvesse võttes kõike seda, mida ma sinust kuulnud olen, ei tea ma, mida arvata. Ma küll imetlen sinu fantaasiarohket ja vaba kui lind olekut, kuid samas ma ei mõista, miks sa oma perekonna niimoodi maha jätsid. Kas see kõik oli tõesti seda väärt? Sa küll said juurde kohutavalt palju uusi kogemusi, kuidas keerulistest olukordadest välja tulla ja imelisi tutvusi erinevates väikestes külades, kuid mida sa kõike ei pidanud ka selle nimel tegema. Ma tõesti ei usu,et sa kordagi näiteks Katile kõike seda rikkust lubades ei kõhelnud, kas sa sellest situatsioonist puhtalt välja pääsed. Sa kindlasit kahtlesid ja soovisid rääkida sellele naiivsele tütarlapsele tõtt? Küllap sa ise oled liialt põikpäine ja jonnakas, nagu eestlased ikka ja tahtsid oma seikluse tüdruku arvel lõpuni viia. Sul tõesti vedas, et tol päeval, kui te Hansuoja tallu jõudsite, selle peremees laadale oma härga ...
Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Siin jutustatakse kodumaale saabunud Soomepoiste saatusest, NKVD vanglakoledustest ning metsavendade elust. Kuigi me oleme kõike ajaloost kuulnud, jõuab see raamatu vaheldusel paremini meieni ning läheb südamesse. Lugedes ei jõua ära imestada inimeste reetlikust ja julmust, millele vastandub ustavus ja armastus lähedaste vastu. Raamat algab 1944 a Taavi saabumisega Hiie tallu. Kuna ta on olnud Soome sõjas, siis on ta nüüd tagaotsitav. Ümberringi käivad küüditamised ja rahvas on hirmul. Taavi naine Ilme koos poja Lembituga ning vanaemaga püüdsid Rootsi põgeneda. kuna see ebaõnnestus, tulid nad Hiiele tagasi. Taavi aga oli vahepeal lahkunud ning lootis oma perele Rootsi järele minna. Koos teiste põgenikega jõuab ta Tallinna. Ta on tänu võlgu Roosi Martale, kes muretses neile vallamajast vanad vene passid.
Dietrich Damerow – Tartu piiskop, astus orduvastase rinde esiotsa Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535, lahendas maa sisemisi lahkhelisid 10.Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust. Põhiline kasum, elatis jm saadi põlluharimisest ja viljast. Talupojad liigitati: Adratalupoegadeks, nimetus tuli adramaade arvestamisest Üksjalgadeks, kes olid adratalupoegade nooremad pojad, kes tallu ei mahtunud ja kes oma talu rajasid. Pidid tegema ühe jalapäeva mõisale Vabatalupoegadeks, tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad Maavabad talupojad –ei maksnud makse, ainult ratsaväekohustus 11.Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade liikumisvabadust? 15.sajandil parandas Vana-Liivima jõukus veidi ka talupoegade olukorda. Kui
mäletamist mööda esmakordselt Arturit kohtas. Artur oli külas oma tädi juures. Kogu pere, kaasaarvatud Artur oli kutsutud naabertalusse vanema peretütre sünnipäevale. Arturit teati, kui head kõnepidajat. Toas oli suur toalill maast laeni, Artur läks selle lille taha ja ütles, et kas ma võiksin teie poole pöörduda läbi lillede. Või teine lugu kui Arturi tädid hakkasid ratastega Põltsamaalt liikuma 8 km kaugusele Pudiverre vanavanemate juurde Lepiku tallu. Enne liikuma hakkamist ütles Artur, et tema jõuab jala enne kohale, kui tädid ratastega. Ja nii oligi, Artur tervitas neid maja uksel. Onutütar Vilma Piibemann on meenutanud järgmist: „Füüsilist tööd ta küll ei armastanud. Kui oli vaja pliidipuid saagida ja lõhkuda, leidis ta ikka võimaluse, kuidas tüütu tegevust omamoodi teha. Nii lõhkus ta puid istudes ja tavaliselt käis selle juurde mingi jutt. Kord
Tema isa poega selles ei toetanud, sest tema arvates olid Villu plaanid liiga suured ja sobisid pigem Kõrbojale. Vanglas oli Villu sellepärast, et tappis mehe, kes tema poja ema, Kuusiku Eevit, kiusas. Eevi ootas Villut terve selle aja, mil Villu vangis oli. Ta lootis, et mees hakkab pärast vabanemist temaga elama, aga Villu isa ei olnud vaese miniaga nõus ja seetõttu pidid noored lahus elama. Kõrboja Anna tuli linnast koju isa tallu perenaiseks. Selle puhul korraldas ta kiigepeo ja kutsus ka Villu sinna. Mees jõi end aga purju ning hakkas Kivimäel kive lõhkama. Kahjuks juhtus õnnetus ta jäi ühest silmast poolpimedaks ja kaotas parema käe sõrmed. Haiglast koju jõudes lubas ta Eevile, et nad hakkavad nüüd koos elama. Anna kutsus aga Villut Kõrbojale peremeheks. Villu ei tahtnud sellest mõeldagi, et Anna santi endale tahab. Seepärast lasi Villu end öösel maha ja Eevi jäi ikkagi lapsega üksi.
Väga vapper tegu neist. Süzee 5 Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustasid sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe. Järgmisel õhtul saabus Hiie pere koos Ilme ja Lembituga ootamatult koju. Neil ei olnud õnnestunud Saksamaale põgeneda ja nad olid pahurad. Linda ütles, et Taavi oli seal, aga läks samal hommikul minema, et oma perele järgi minna. Ilme läks
võõrale maale. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid oli retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid, andekad kaupmehed ja mereröövlid, sõitsid risti-rästi läbi Euroopa ja kaugemadki paigad. Nad tegid retki mööda Venemaa jõgesid Kaspia ja Musta mereni, jõudsid ka tolleaegsesse Konstantinoopolisse ja Bagdadisse. Viikingid külvasid hirmu ja õudust laastavate sõjakäikudega Prantsusmaale, Hispaaniasse, Itaaliasse. Nende kolooniatest sündisid hiljem kuningriigid Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaal.
" - 1931.aasta.leidis aset esimene teatesuusamatk ümber Eesti, mis oli 1129 km pikk. 1931.aasta Eesti meistrivõistlused peeti Rakveres. Nende võistlustega on seotud meie suusaspordi ajaloo ainus traagiline juhtub. Selle aja üks paremaid suusatajaid Artur Veborn läks võistluste eelõhtul võistlusrajaga tutvuma. Mäest allasõidul jooksis suusanina vastu lume all olnud kändu nii õnnetult, et A. Verborn rinnuli kännu peale kukkus. Eesti parim suusataja viidi lähedal olevasse tallu, kus ta aga suri kukkumisel tekkinud raske sisemise verejooksu tagajärjel. Loomulikult ei jäänud suusaspordi areng siin peatuma. Ajavahemikul 1927-1932 pandi Eestis suusatamisele alus kui rahvaspordile, millele aitasid suuresti kaasa talimängud, tähesuusatamised, traditsioonilised suusamatkad ümber Eesti ja suusamärgivõistlused, millest said ergutust tuhanded noored. - 1934.a. märtsis Salpausselkä suusamängudel osalevad eestlased esimest korda
kopsiku ja lõi sellega Rudolfit nii kõvasti, et Rudolf oli oimetu. Rudolf vahetas ka oma liignime, ta võttis endale nime, mida keegi teine endale ei paneks Ikka. Varsti otsustasid Irma ja Rudolf abielluda, toimusid väikesed pulmad. Peale pulmi kuhjati Irma kingitustega üle, kuid need ei teinud talle suurt rõõmu. Ükspäev kutsus Rudolf Irma ärireisile. Selgus, et nad läksid hoopis oma uude koju Sooniku tallu, neile sai seal armsaks heinaküün, kus nad pikutasid heinte sees. Peale jõule, mis veedeti rõõmsalt koos läks Irma õppima masinakirja, kuid õppimine oli raskemaks länud kui vanasti. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Hr. Liegenheim pettis oma naist ja tahtis, et ka Irma ei oleks nii neitsilik. Edaspidi elasid Irma ja Rudolf rohkem Sooniku talus, kus tehti remonti ja plaanitseti palju tuleviku kallal.
Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. hiigelfarm- loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. ekstensiivne teraviljatalu- Teraviljatalu on väga suure pindalaga talu. Seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Talu asub enamasti hõredasti asustatud ning kuiva kliimaga piirkondades (Põhja-Ameerika, Austraalia jm) rantso- on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. istandus- on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog,
Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt. 5. Krõõt sünnitab esimese poja, aga sureb pärast sünnitust. 6. Mari võtab perenaise rolli üle. Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15
Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt. 5. Krõõt sünnitab esimese poja, aga sureb pärast sünnitust. 6. Mari võtab perenaise rolli üle. Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15
Millat perenaiseks. Janka tõi Lätist pärdiku. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Nipernaadi jooksis ruttu minema. Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele, nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd ja jäigi Nipernaadi tallu siis ta kohtus peretütre Elloga. Perenaine armus temasse, Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kui ta nägi Ellot ja kirikuhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks . Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde .
8. Iseloomusta põllumajandusliku tootmise vorme. Agraarajastu põllumajandus- maastja põllumajandusest kujunes mõisasüsteem. Mõisnik andis maa talupojale kasutada ja nõudis selle eest renti. Industriaalajastu põllumajandus- Iseseisvate segatalude teke : talunik tootis peamiselt enda tarbeks, ainult mõnda saadust toodeti müügiks. Spetsialiseeritus suurtalud- Piimakarjatalitus - Ekstensivsed teraviljatalud Usas tuleb peremes tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga ja vili müüakse edasi Rantso- loomakasvatusmajand Istandus- taimekasvatusmajandus. Infoajastu põllumajandus: Õkoloogiline ehk mahepõllumajandus- kasutatakse looduslikke vahendeid ja taimekaitseväetiseid. Hästi on arenenud kõikvõimalikud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd jne.
Poeg läheb ajab viimased sõnad juttu siis isaga, mainib tal ema paremini kohelda ja hellutada ning sellel kavatsetul maalappil silma peal hoida, pistab siis raha isale tasku ja lahkub. Pastor maksab osa laenust ära, ostab väetist ning siis riideeseme mile viib naisele. Proua on üliõnnelik, et poja külastusest kasu on olnud. #10 Sügisel sattub pastorisse tegelane nimega Jaagup Seenepoiss kes tugevalt mõjutab Ekket. Nimelt räägib sell sellest kuidas ta oma pikadel reisidel talust tallu on jõudnud arusaamiseni, et kõik elutu pahn võtab peremehe näo, hinge ning hakkab elama uhkelt ja iseseisvalt, oma ilma ja iseloomuga, oma tujude ja lõhnadega. Nagu näiteks kord töötas Jaagup Seenepoiss peremehe nimega Peeter Saagi heaks kes oli üks tusane joodik, palka ei maksnud korralikult, aga ta oli lõbus ja meeldis laulda, võttis poisi ka oma pere lauda sööma. Seal oli tal muidu tappev töö välistatult mõnus olla. Siin
Kui ta aga aja jooksul seda ei saavutanud, muutus ta üha rusutumaks ja karmikäelisemaks. Ka Piiblist ei leidnud ta lohutust ning tülides Pearuga ei aidanud tõde ega õigus, vaid kavalus ja valelikkus. Andres oli tänapäeva mõistes nn töönarkomaan, seades oma eesmärgiks ainult maa harimise, kuid unustades seejuures oma pere. Raske töö ja kurnava raseduse järel suri Andrese esimene naine Krõõt ja endisi aegu ei saabunudki enam Mäe tallu. Ka pärast neid sündmusi oli Andresele siiski tähtsam talu tulevik, viies sulase Jussi enesetapuni ning vajutades talule süütunde pitseri, mille tõttu isegi rõõmsameelne Mari vandus alla saatuse raskele koormale. Naabrimehe talus valitses aga teine õhkkond. Pearu kiuslik, ent muidu heatahtlik meel oli täis krutskeid ja Andrese peale kade. Andrese tõe ja õiguse otsingud olid tema jaoks juba ette kaotatud võitlus. Andres aga ei suutnud mõista naabrimehe hooplevaid ,,etendusi" ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
