Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

August Mälk - "Õitsev meri" (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sisu
Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele . Ta läks sinna raha teenima . Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida armkadedaks ja kutsus Hannese sealt eemale. Nad rääkisid. Nende suhe hakkas vaikselt arenema, aga salaja . Edaspidi tantsis Hannes Niidaga. Ta käis ka salaja Niida juures kambris . Kõik toimus salaja, sest muidu oleks Niida mainele see halvasti mõjunud. Hannesel olid juba suured unistused koos Niidaga. Hannes oli abivalmis ka kodus. Ta ema oli nii hädine, et suri ükspäev. Perre oli vaja uut perenaist, kuna Marie oli abielus juba ja ära kolinud. Hannese vanem vend Klaus tegigi selle suure sammu ja abiellus metsainimese Luisega. Muidu mõtles Hannes, et kosib Niidat, aga temast poleks ikka seal kasu olnud. Üks õhtu, kui Hannes Niida kambrist väljus, jäi ta Niida isale vahele. Järgmisel päeval rääkis Niida isa Jaan Hannesega sel teemal. Niida saadeti ära Tallinna, aga nad kirjutasid teineteisele ikka. Hannes läks ka merd sõitma ja raha teenima nende tuleviku jaoks. Kui Hannes koju tuli sai ta teada, et Niidal on mingi teine mees kodus. Ta tahtis selgitust. Kõik ta unistused olid purunenud . Õhtul toimus jälle tants ja trall ning ka Niida tuli selle poisiga sinna. Hannes oli joomane ja talle üldse ei meeldinud see. Tahtis selgitust ja tiris Niida endaga kaasa. Niida ei rääkinud talle midagi vaid käskis end lahti lasta. Siis läks tal selle noormehega ütlemiseks ja Hannes viskas ta vette. Järgmisel päeval sai Hannes nuga . Teda pussitati selja tagant. Hannes oli voodissiruli, aga ta teadis, kes selle taga on. Hannese sõber näitas linnainimesele koha kätte. Peale seda lahkus see linnast koos Niidaga, kuna Niida isale ei meeldinud ka see tüüp. Kui hannes paranes, hakkas ta Taaliga semmima. Ta käis nüüd salaja Taali juures. Siis aga tuli päev, kus Hannes pidi mereväkke minema. Ta lubas kohe tagasi tulla, aga ei tulnud. Ta läks vahepeal oma mereväe kaaslase juurde. Seal ta tutvus Liidaga. Liida oli talle juba käpa peale pannud . Kui Hannes koju läks polnud Taalit enam seal. Ta oli Viljandisse tööle läinud. Ta sai teada ka, et Taalil on laps. Siis hakkas see teda piinama , et äkki on see tema oma. Aga talle räägiti, et mingi teise oma. Hannese kodu põles maha ja nad kolisid sauna. Hannes läks Liida juurde tagasi ja nad abiellusid. Hannes oli peaaegu talu peremees . Mõne kuu pärast või isegi aasta pärast luges Hannes lehest, et rannakülas läks üks paat kolme mehega kaduma ja üks nendest oli Klaus. Hannes äks siis koju ja kohtas ka Taalit. Ta küsis lapse kohta, aga Taali ei eitand ega jaatand. Hannese kodus oli olukord hull. Isa oli hädine ja Luisest polnud kalal käijat. Kuna ta ei osanud ja tal olid lapsed kelle eest hoolt kanda. Hannes aitas neid. Kui koju läks polnud tal hea olla. Oma naisega ei leidnud ka ühist keelt. Mõne kuu pärast oli jälle lehes tekst, et tuul tõi randa kaluri. See oli Klaus. Hannes ei läinud sinna, aga kui tuli isa kiri, põrutas ta kohe sinna, koos Liidaga. Ta isa oli halvatud ja väga halvas seisus. Paari päeva pärast läks Liida minema ja Hannes jäi sinna appi. Hiljem lahkus ka Luise . Hannes otsustas, et ta ei lähe enam tallu tagasi ja kui Liida tahab siis tulgu ise sinna. Liida ei tulnud. Vaid Liida isa tuli. Nad rääkisid ja Hannes ütles enda lõpliku otsuse. Liida isa lahkus ja lubas lahutuse saata. Hannes oli mingis mõttes õnnelik, et Liidast lahti sai. Hannes käis merel ja Taali käis tal abis. Nad rääkisid ja nende suhe hakkas arenema. Hannes sai teada ka, et see poiss ongi tema poeg. Hannes oli nii õnnelik, et kui koju läks kallistas oma isa ja rääkis, et tal on laps. Nüüd olid ta plaanid tagasi, agaseotud Taaliga.
August Mälk --Õitsev meri #1 August Mälk --Õitsev meri #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 307 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor QMS Õppematerjali autor
Raamatu sisu kokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

Mulle meeldis A-Mälgu-Õitsev meri
4
doc

Mulle meeldis A. Mälgu "Õitsev meri"

Hannes sai teada, et Taali poeg on tema oma, ning sügisel, kui Hannese ja Liida lahutus läbi on, plaanisid Taali ja Hannes koos elama hakata. Mulle meeldis see, kuidas kõik teoses oli seotud merega. Kaluriküla inimesed elatusid sellest, mida nad merest said. Nad kõik armastasid merd, nii ka Hannes, ning hea oli lugeda, kui ta Tondiojalt oli koju tulnud ja ennast seal nii rahulolevana tundis. Mälk oskas merd väga ilusalt kirjeldada, näiteks „Meri oli kaldaveertest tume ja näis põhjatu. Eemal aga helkis veepind ehapunast.“ ning „... kuni paistis veel vaid sinine metsaviir ja kivine kaldariba nagu hele lõng.“ Üleüldse meeldis mulle, kuidas Mälk kirjutas. Ta oskas väga hästi ja soravalt jutustada ning ta sõnakasutus tegi teose veel huvitavamaks. Mõned väljendid ning laused, mis mulle silma jäid, olid näiteks „neljateistkümnene naisesüda“, „..

Kirjandus
Õitsev meri
4
rtf

"Õitsev meri"

eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel. August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin

Kirjandus
Õitsev meri
1
doc

Õitsev meri

"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda.

Kirjandus
A-Mälk-Õitsev meri
2
doc

A. Mälk "Õitsev meri"

August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu.

Kirjandus
August Mälk Õitsev Meri Essee
1
doc

August Mälk Õitsev Meri Essee

A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas,

Muusika
Õitsev meri
3
doc

Õitsev meri

Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. Tõrva Gümnaasium Referaat Õitsev Meri Koostanud: Ats Umbleja 12. klass Tõrva 2005

Kirjandus
Õitsev meri
8
doc

Õitsev meri

Majutamise ja toitlustamise õppesuund „ÕITSEV MERI” NIMI KURESSAARE 2016 1. 5 TSITAATI  „Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!” – Naise võtmine pole nii lihtne. Kui võtad naise tulevad lapsed ja siis on vaja näha rohkem vaeva ja teha rohkem tööd.  „Eks see meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi” – Meri on kodu. Ta annab alati süüa ja hea on seal ujuda. Olgu tormine või sile meri.  „Kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.” – Kui millegiga alustad siis tuleks see ka lõpetada.  „Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis

Kirjandus
A-Mälk --Õitsev Meri
2
odt

A. Mälk - "Õitsev Meri"

August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jooksnud kellelgi mõõda se

Kirjandus




Kommentaarid (8)

chocolay profiilipilt
chocolay: Soovitan, kellel klassikaliseks analüüsiks vaja ;)
00:32 30-01-2012
johhu12 profiilipilt
johhu12: võiks pikem olla kuna teine lk oli suht lühike
07:23 14-04-2011
ksu profiilipilt
ksu: Korralik, sisukas, hea töö !
12:40 08-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun