"Tõde ja õigus I" lühianalüüs (5)

2 HALB

A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus I”

Tegevuse koht ja aeg
Vargamäe, 1870-1890
Peategelaste iseloomustused
Pearu oli Vargamäe Oru talu peremees . Teda iseloomustab tõenäoliselt kõige paremini sõna „sõjakas“. Ta oli vintske , jonnakas ning lapselik oma tujukuse tõttu. Enamasti ei teinud ta kellegi jaoks midagi ilma ise sellest kasu saamata, kuid vahel võis ta hea tuju tõttu täitsa lahke olla. Pearu peksis enda naist ning oli suhteliselt laisk peremees , saades alati kuidagi lihtsamini läbi kui Andres enda vesisel maal.
Andres oli peremees Mäe talus. Ta ei olnud küll nii sõjakas kui Pearu, kuid oli valmis kõigeks, et enda õigust saavutada. Andres andis Vargamäele sõrme, kuid see võttis temalt kaks kätt koos jalgadega , muutudes tähtsamaks naisest, lastest ja jõudeajast ning naudingutest. Ta rassis päevast päeva selle nimel, et tema järeltulijatel oleks kunagi uhke ning toimiv talu, saamata aru, et töötab pigem talu enda kui laste tuleviku nimel. Andres kannab endas eestlase tüüpjooni, olles tasane ja vaiksemat sorti mees, kuid samas visa ning kindlameelne.
Lühike sisukokkuvõte
Andres kolib oma nooriku Krõõdaga isatalust kaugele Vargamäe Mäe tallu. Maa on vesine ja kehvapoolsem ning eelmine omanik ei ole sellega midagi tarka suutnud ette võtta. Andres hakkab talu uuesti üles ehitama, töötades looma kombel ööd ja päevad. Rassimise kõrvalt tuleb tal vägikaigast vedada ka naabri Pearuga, kes üritab Andrest iga hinna eest kõrvaltalust välja süüa. Vaidlusi-tülisid tekib teose jooksul meeste vahel palju. Kakeldakse kraavi ja piiride nihutamise pärast ning jõutakse välja isegi kohtusse.
Samal ajal tekib romanss Mäe talu sulase Jussi ning tüdruku Mari vahel, kes sauna elama kolivad. Pärast kolme tütart sünnitab Krõõt Andresele ka poja, kuid jääb hiljem haigevoodisse ning sureb . Mari hakkab Krõõda palvel Mäe talu laste eest hoolitsema. Juss aga, olles armukade ning kartes Marit kaotada, võtab endalt elu. Mari jääbki Vargamäele perenaiseks. Vargamäelt käivad läbi epideemiad, mis piinavad nii loomi kui viivad ka osa laste elu.
Vahepeal kasvab üles Vargamäe uus põlvkond. Andrese pojad, Andres ning Indrek käivad karjas ja Andrese tütred lävivad Pearu poegadega. Peretütar Liisi otsustab Pearu poja Joosepiga abielluda ning Andres teeb nendega lõpuks kaasavara andmise näol rahu, olles varem pikalt abielu vastu olnud. Pikalt talu pärijaks peetud noor Andres aga avaldab isale enne kroonusse sõitmist, et ei soovigi Vargamäele jääda ning läheks parema meelega hoopis reisima. See jätab kõik lootused ja ootused Indrekule, Mari ja Andrese pojale.
Probleemid

Andrese ning Pearu vahelised suhted. Kahe talu vahelised pinged , mis lõpuks kohtuistungitega päädisid, põhjustasid asjatuid pingeid nii mõlemale perele kui ka ümberkaudsetele kõrvalisematele isikutele.
Jussi ning Mari suhted. Pärast Krõõda surma pidi Mari hakkama tegelema Mäe talu lastega. Juss, saatudes masendusse hirmust Marit kaotada, otsustas ise enda elu lõpetada vägivaldselt.
Eestlaste kangus ja rivaalitsemine. Pearu ja Andres on tüüpilised näited eestluslikust võistlusest ja rivaalitsemisest. Seesugused vägikaika vedamised põhjustavad aga alati asjatuid pingeid.
Töö tähtsus. Andrese jaoks kehtis põhimõte, kus tööd tehes tuleb ka armastus. Paraku sündis suurest rassimisest vaid see, et ta kurnas enda naise liigselt ära ning jäi töökusest hoolimata elu lõpuks ilma ka armastusest.
Tõde ja õigus. Andres lootis, et saavutab kohtus tõde kasutades ka õiguse. Paraku ei pidanud ta vastu ning kaotas tõest loobudes ka õiguse.

Paralleelid
Ühine joon, mis tollest ajastust (XIX sajandi lõpp) tänapäeva kandunud, on eestlaste jonnakus ja igapäevane omavaheline vägikaika vedamine. Alati kehtib põhimõte olla „naabrist parem“, samuti öeldakse, et eestlane lemmiktoit on teine eestlane. Samasugune rivaalitsemine, mis toimus Pearu ning Andrese vahel elab edasi kas või Eesti kõrgemates riigiorganites, kus kõik patud alati naabri „kapsaaeda“ saadetakse .
Mõtted

„Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu.“
„Aga mis on see inimese elu - nagu rohi vikati ees.”
„Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.“
„Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis .“
„Igaühel oma patud. Kes teise hinge näeb; igaüks tunneb ainult iseenda südant.“
“Taeva ei ulata, taeva ei ulata miski, taevas on kõigist kõrgem, muidu ta polekski taevas ja muidu läheks inimesed kõik taeva ja maa jääks tühjaks.”
„Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.“
„Möödunud õnn on surnud õnn.“
„Varandus seisab tõele lähemal kui vaesus .“

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 254 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

254 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eleeen Õppematerjali autor

Põhimõtteliselt lugemispäeviku sissekanne.
Teose lühiülevaade koos põhjalikuma peategelaste iseloomustustega, probleemide ja tänapäeva seostega. Lisaks veel tsitaate raamatust.

tõde ja õigus tammsaare lugemispäevik analüüs

Sarnased õppematerjalid

docx

"Tõde ja õigus" kokkuvõte

iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus" kokkuvõte

Eesti keel

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

Kirjandus

docx

"Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte

kui poiss loobib kive ja koer ründab tagant, vanamees jääb alati kaotajaks. Kuni Pearu kord poissi taga ajades koera maha laseb. Koer oli Mardile kallis ning kui Juss ja Andres kohale jõuavad on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et koer ajas tedrepoegi taga ning seetõttu oli sunnitud ta maha laskma. Pearu lööb oma valedega läbi ka kohtus, niiet Andres tõega õigust kätte ei saa. Tõde ja õigus on Andresele tähtsad ja pettudes leiab ta, et tõega ei jõua kuhugi kui teine valega vastu hakkab. Naabrimeest kemplemine on kui ainuke püsiv asi Vargamäel ja ükskõik kui palju Andres ei püüaks tülisid ära hoida ehitades eraldi teid ja tugevaid aedu, leiab Pearu ikka põhjuse Mäega tülitsemiseks. Jussil, Andrese sulasel, pole ka Vargamäel kerge põli. Kurdab tihti, kuidas peremees tööga tapab, kuid ometi jääb teiseks aastaks ka pärast esialgse tüdruku Mai lahkumist

Kirjandus

odt

TÕDE JA ÕIGUS I osa

armastab nalja teha, pidutseda püüdlemast, tehes selleks ja ei väsi vaidlemast, samas kasvõi terve elu tööd. võib olla väga õrna hingega, Olenemata oma raskest kergesti haavatav ja ärrituv ning olukorrast ajab taga õiglust ja isegi sõbralik. tõde. Välimuse eripära Kõhn kehaehitus ja teravad Tugev kehaehitus ja tõsine pilk näojooned ning kaval pilk haakub pigem negatiivse lõimuvad Pearu pisut õela, ellusuhtumisega ja tööka, vahel naljatleva käitumisega ja sünge iseloomuga. pahatihti halbade kavatsustega. Samas ei haakunud välimus

Kirjandus

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus I"

tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, nii et Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese

Kirjandus

doc

Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte

tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn.

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus I osa

"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk koh

Kirjandus

Rohkem sarnaseid