A.H Tammsaare - Tõde ja õigus (0)

Tõde ja õigus
Anton  Hansen  Tammsaare
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Andres ning Krõõt ostsid endale talu, kus koha alguses pidi hakkama palju tööd tegema. Nende kõrval 
elas naaber Pearu oma  perega . Juba alguses ei saa nad omavahel eriti hästi läbi. Varsti sündidb 
Krõõdale tütar – kuigi  pererahas tahtis  poega . Pererahva saunamaj a kolivad Mari ja  Juss , kel el 
sündib poeg. Ka Krõõdal sündib uus laps – jäl e tütar. Järgnevad aastad lähevad perel paremini (saak 
on hea ja hoondeki hakkavad valmis saama) Si s aga Krõõt  sureb  sünnitusel ­ tal sündib poeg.  Maril  
sünnib   ka   laps,   keda   ta   koos   Krõõda   lapsega   kasvatama   hakkab.   Mari   ja   Andres   saavad 
lähedastemaks – Juss poob ennast armukadedusest ülesse. Mari ning Andres abiel uvad ning saavad 
lapse – Indreku. Lapsed kasvasin  suuremaks  ning peagi sündis uus laps – Ants. Saabus õnnetu talv, 
kus taluperede lapsed hakkasid üksteise järel surema (Maril surid kaks last ning Andresel üks tütar) 
Käidi pidevalt kohtu vahelt. Tulid Mi na ja Jaagup – neil sündis laps. Lapsed kasvasid suuremaks ning 
hakkasid igasuguseid koerustükke tegema. Pearu ning Andrese lapsed hakkasid omavahel suhtlema – 
mõndade vahel tekkis ka armastus. Laped said  vanemaks  – kes kolis kodust ära, kes läks kooli, kes 
sõjaväkke. Pärast laste minekut polnud Vargamäe enam endine ning ka Andres ja Mari mõistsid, et 
Värgamägi pole enam see, mis ta  kungi  oli olnud.
2. Teose probleemistik ja ideestik 
 Üldiseks   probleemiks   on   tõe   ja   õiguse   otsimine   –   (Antud   teoses   –   kahe   talupere 
omavahelistest  tülidest)
 Võitlus maaga kestab igavesti
 Rikkuse näitamine
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus 
Andres – Oli  tubli  töötegija maamees. Ta ei olnud oma naise suhtes vägivaldne (teda ajas närvi, et 
tagapere   peremees  oma naist peksis ja halvasti kohtles) ning  hoolis  temast (sai aru, et Krõõt on  mittu  
aastat töötamisest ning lapsekasvatamisest väga väsinud) Ta ei saanud pahaseks, kui Krõõdal sündis 
tütar (kuigi ta väga lootis) vaid ütles, et neil on aega ka poegi saada – See näitas, et Andrese jaoks ei 
olnud   Krõõt   lihtsalt   mingi   objekt   ning   hoolis   temast.   Andres   oli    armukade    (ta   sai   pahaseks,   kui 
peremees ütles, et ta naisel on kena hele hääl, mida võikski kuulama jääda) Ta kuulas nõuandeid, 
mida naine ütles (et kohtusse ei läheks, ei sekkunud tülidesse)
Pearu – Ta oli väga närviline mees. Läks tihti pisikeste asjade pärast närvi (Kui nende lehmad  naabrite  
juures söömas käisid, Andres ei öelnud midagi – Pearu sai pahaseks) Oli vägivaldne – peksis naist 
ning kohtles ka lapsi halvasti. Võiduhimuline – Kõik mida Andres tegi/mõtles, pidi tema ka kohe endale 
saama.  Kade  – Pearu teadis, et Andresel ei ole raha, et endale  reed  osta/teha, siis tahtis ta Andreselt 
sel e laenamise eest raha küsida, kuigi ta teadis, et Andresel pole raha. Pearu mõnes mõttes ka 
hoolis, sest ei tahtnud Andresega tülitseda – otsis pärast tüli lepitust.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Krõõt – Oli lihtne maanaine. Tal oli südames töötegemine (alguses tal u tul es ei saanud ta tööd teha, 
kuid hiljem, kui tööd juurde tekkis, tundis ta ennast väga hästi) Krõõt oli väga hel a hingega – ta nuttis 
pidevalt (kui lehma nägi, last kiigutades, loomi toites jne..)
Hoolis oma lastest väga ( viimased  sõnad, mis Andresele ütles oli: ,, Ära kunagi võta kurja naist laste 
emaks ’ ) 
Mari – Oli väga usaldusväärne ning hooliv (peale Krõõda surma imetas lisaks enda lapsele ka Krõõda 
last) Oli  irooniline  ning nokkiv (naljaga nokkis jussi pidevalt) 
5. Teose miljöö 
Teose tegevus toimub umbes 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses, mida saab järeldada sel est, 
et inimesed elasid  taludes  ning tegelesid talutöödega – viljakasvatamine, loomapidamine. Kodudes 
kasutati sulaseid. Li kumisvahendina kasutasid inimesed hobuseid ja vankreid, mitte autosi. Loomi 
kasutati ka muu otstarbena – põl utõõd jne. Sel el ajal oli väga tähtis peremehe sõna – isa (või siis 
terve perekond) võis valida,  kel ele peretürar  naiseks  läheb. Oli täiesti tavaline, et mees kasutab naise 
peal vägivalda – naine pidi tegema kõike mida mees ütleb (naine oli töötegija, koduhoidja, söögitegija, 
lastekasvataja)