A.H.Tammsaare "Elu ja armastus" (2)

"Elu ja armastus"
Anton Hansen Tammsaare
Anton Hansen Tammsaare
30. jaanuar 1878 (Albu vald) ­ 1. märts 1940 (Tallinn)
Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste
novellide ja jutustustega.
Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise
sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse.
Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid
esindajaid.
Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure,
kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii
ilukirjandust kui publitsistikat.
Romaan ,,Elu ja armastus" ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku
viimaste romaanide hulka.
,,Elu ja armastus"
Irma Vainu
Teose peategelane
Saamas 19. aasta vanuseks.
Oli pärit maalt, kes läks linna tööd otsima.
Hea tunnistusega
Otsustusvõimetu
Kergesti mõjutatav
Kõrvaltegelased
Kalmu Eedi Irmasse lootusetult armunud, oli Irma nimel kõigeks
valmis.
Kalmu Valve Eedi õde, kaupmehe tütar.
Anna Irma tädi, kes pesi ja triikis rikkamate kodanike pesu.
Lonni Anna tütar, kes töötas kompvekivabrikus.
Hr. Rudolf majahärra, kelle juures Irma leidis tööd. Hiljem pani
Rudolf endale nimeks Ikka. Irma ja Rudolf abiellusid. Elas
jõukalt.
Hr. Liegenheim tahtis Irmat rikkuda.
Proua Brett õpetaja, rääkis Irmaga palju armastusest ja
rikkusest.
Sisukokkuvõte
Teos algab Irma Vainu keskkooli lõpetamisega.
Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi
punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid vastu võtta, kuid lahkudes viskas Eedi
roosid Irma nina alla maha ja sõitis pead pööramata oma rattaga minema. Irma algul kõhkles
väga, kuid lõpuks kui Eedi silmapiirilt kaduma juba hakkas otsustas Irma kummardada ja
roosid maast üles võtta, hiljem jagas need roosid sõprade vahel ära jättes endale vaid ühe
roosi. Eedi oli Irmasse lootusetult armunud.
Irma lõpetas kooli hea tunnistusega ja oli selle üle väga uhke.
Ees seisnes töörohke suvi, Irma teenis raha, et linna tädi Anna ja Lonni juurde elama minna,
et siis seal tööd leida.
Tädi Annal oli linnas keldrikorrusel korter, kus oli 2 tuba, ühes elas Anna teises Lonni, kes
käis kompvekivabrikus tööl.
Lonni üritas Irmat endaga kompvekivabrikusse tööle meelitada, kas või korraks aga Irma ei
läinud, tema mõtles aga enda hea lõputunnistuse väärilise töö peale.
Kuna Irmal oli hea tunnistus, siis arvati, et selline tark tüdruk ei tea mustast ja ropust tööst
mitte kui miskit, niisiis läkski ta tädi Annale appi pesu triikima ja rullima.
Irma leidis omale uue töökoha hr. Rudolfi juures toaneitsina. Kojamadam hirmutas aga Irmat mingisuguste õdede
mõttega, et majahärral Rudolfil olla kombeks neid iga natukese aja tagant vahetada, et ka Irma pidavat üks neist
olema, küll ta varsti näeb, kui siit ära läheb. See jutt ajas Irmale hirmu nahka
Kui Irma oli juba Rudolfi juures tükk aega töötanud jõudis Lonni arusaamale, et Irma Vainu on Rudolfisse armunud.
Rudolf oli tundnud huvi Irma meeste kohta, see peale tembeldas Irma Eedi enda peigmeheks, samas mainis aga ära,
et tegu on ühepoolse armastusega.
Majas leidis natukese aja möödudes aset esimene koos lõunatamine ning Irma küünitades millegi järele kapi otsas,
tõmbas Rudolf Irma äkitselt enda embusesse, ning hoidis teda tugevalt kinni, enda kaitseks haaras Irma lähedal oleva
kopsiku ja lõi sellega Rudolfit nii kõvasti, et Rudolf oli oimetu.
Rudolf vahetas ka oma liignime, ta võttis endale nime, mida keegi teine endale ei paneks Ikka.
Varsti otsustasid Irma ja Rudolf abielluda, toimusid väikesed pulmad. Peale pulmi kuhjati Irma kingitustega üle, kuid
need ei teinud talle suurt rõõmu.
Ükspäev kutsus Rudolf Irma ärireisile. Selgus, et nad läksid hoopis oma uude koju Sooniku tallu, neile sai seal
armsaks heinaküün, kus nad pikutasid heinte sees.
Peale jõule, mis veedeti rõõmsalt koos läks Irma õppima masinakirja, kuid õppimine oli raskemaks länud kui vanasti.
Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Hr. Liegenheim pettis oma naist ja tahtis, et
ka Irma ei oleks nii neitsilik.
Edaspidi elasid Irma ja Rudolf rohkem Sooniku talus, kus tehti remonti ja plaanitseti palju
tuleviku kallal.
Irma hakkas oma aega surnuks lööma lugemise ja tööga.
Rudolf läks aga korterisse ja pettis Irmat teise naisega. Irma oli meeleheitel, aga andis
Rudolfile andeks, kuigi Rudolf ütles, et nende armastus on läbi. Lõpuks jäi Irma suur
tahtmine peale ja nad proovisid uut elu nende armastusse sisse puhuda.
Varsti läks aga Rudolf uuesti linna. Viie päeva pärast läks Irma talle järgi, kuid ta ei leidnud
teda vaid leidis kirja, milles oli kirjas, et Rudolf tahab lahutust ja pärandab korteri Irmale ja on
nõus ka Sooniku talu talle andma. Irmal õnnestus veel kuidagi Rudolfiga kokku saada, kuid
Rudolf oma meelt ei muutnud. (lk. 330)
Irma tahtis end mürgitada ostes poest endale 20 kärbsepaberit ja lukustas end korterisse.
Anna, aga aimas halba ja kutsus Eedi, kes tegi ukse lahti ja sõidutas Irma haiglasse, kus
Irma toibus. Lonni oli Irma peale kade ja soovis isegi halba talle, kuna Eedi hoolis Irmast nii
palju. Lonnil ja Eedil olid vahepeal suhe tekkinud. Lonni lootis, et seda lugu kajastatakse ka
ajalehes, aga tema kahjuks oli ainult väike jutt sellest ja kus ei olnud isegi nimesid mainitud.
(lk. 364)
Eedile ei meeldinud, mida Rudolf oli teinud ja läkas Rudolfit otsima, leides Rudolfi tappis
Eedi ta ära. Rudolf kirjutas vaevaliselt enne surma, et ta ei süüdista kedagi tema mõrvas ja
et see on enesetapp. Eedit see ei rõõmustanud palju, sest ta tahtis maailmale kuulutada, et
tema tappis selle närukaela, kuid Irma käskis tal vaikida. Irma: ,,Kallis, tee seda nende
rooside pärast, mis ma tol korral maast üles võtsin." Eedi ainult nuttis.
Minu arvamus
Mulle see raamat eriti ei meeldinud, tegevus toimus
kuidagi pikkamööda ja ei pakkunud eriti huvi. Kõneldi
liiga palju armastusest ja seetõttu käis tegevus
koguaeg ühe teema ümber. Lõpp pöördus küll natuke
huvitavamaks, kui Irma proovis teha enesetappu ja
Eedi tappis Rudolfi.
LÕPP!
Tänan
kuulamast!