Tants aurukatla ümber (1)

Tants  aurukatla  ümber
 Mats  Traat
Katre  Pohlak
XII klass
Rakke Gümnaasium
 
 
Viis tantsu ümber aurukatla
 Raamat jaguneb viieks tantsuks ehk 
peatükiks.
 Raamat räägib talupoegade elust XX 
sajandi algusest kuni keskpaigani – iga 
tants on  omaette  periood.
 Perioodi ühendab üks tegevuskoht – 
Aiaste  taluõu.
 Tegelased kanduvad ühest tantsust 
teise edasi.
 
 
Esimene tants
 Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse 
Aiastele.
 Aurukatlal oli väga suur tähendus ( katkend  
raamatust, lk 9)
 Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja – 
üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja 
teine peremehele, kel e ülikoolis käiv poeb 
Kaarel  taaskord  raha tahab.
 Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et 
tema peab  talus  töötama ning venna õpingute 
jaoks raha  teenima .
 
 
Esimene tants
 Enne viljapeksu oli kombeks süüa, selle 
pärast tapsid perepojad Jüri ja Taavet 
ka ühe oina.
 Jüri otsustas talust lahkuda – pidev töö 
“ei millegi” nimel oli teda ära väsitanud.
 Isa lubas talu poja nimele kirjutada.
 Kohaselt sõideti talu poja nimele 
kirjutama (katkend raamatust, lk 30)
 Koju naastes sai Jüri sõjaväekutse.
 
 
Teine tants
 Peaaegu igas talus on toimunud põlvkondade 
vahetus.
 Kuna Jüri sai sõjas surma, kuulub talu tema 
nooramale vennale Taavetile ja Roosile.
 Aiastel pidi  tulema  enampakkumine.
 Taavet sai kokku Pauliga, kes hakkas 
halvustama laastukatuseid.
 Koju jõudes käskis Taavet sulasel laastukatuse 
maha võtta ja läks ise  otsima  mehi, kes aitaksid 
plekkkatust peale panna.
  Roosi  oli mehe teo pärast meeleheitel.
 
 
Teine tants
 Lisaks hakkas vihma sadama, mööbel tuli 
kuivemasse kohta nihutada.
 Peatselt jõudis kohale ja aurukatel ja  rehepeks  või 
alata.
 Puhkepausil sai  sulane  Eedi loa õhtul  salaja  
Maimule kül a minna.
 Eedi kukkus masina trumlisse (katkend raamatust, 
lk 68)
 Eedi vi di ruttu linna arstile, ent samal ajal müüdi 
oksjonil maha Aiaste lambad ja hobureha.
 
 
Kolmas tants
  Jaanus , masinisti poeg, on viljakuivatis ja 
kuivatab vilja.
 Talle tuleb kül a  Vilma  ning Jaanus avaldab 
neiule armastust (katkend raamatust, lk 83)
 Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas 
puid lõhkuvale Taavetile, et  mustlane  tuleb 
kinni püüda. 
 Vilma  jookseb  mustlast hoitama.
 Jaanus jätkas vilja kuivatamist ning peagi tuli 
Taaveti poeg Edgar vi na ja lihavõileibadega.  
 
 
Kolmas tants
 Nad vestlevad sõjateemadel, kuna järgmisel 
päeval ootab mõlemat noormeest komisjoni 
ette minek.
 Ootamatult  astub  sisse mustlane ning Jaanus 
viib ta  peitu .
 Peagi saabuvad “mustlasekütid”, kes 
küsitlevad Edgarit. Vi mane ei anna vaest 
meest välja.
 Mõned mehed, kes  kuivati  läbi otsisid, tulid 
“saagiga” üles, rõõmsad mustlase leiu üle.
 Leitud mustlane osutus hoopis Jaanuseks.
 
 
Neljas tants

Saabunud on  kolhooside  aeg ning katelt veetakse 
taaskord Aiastele. 

Aiaste  peremees  Taavet on Siberisse  viidud  ja Roosi 
surnud. Talus askeldab  abiline  Mi li.

Värske kolhoos  lonkab  veel – rehepeks hakkas 
oktoobi lõpus, katla jaoks pole puid ja kõikjal valitseb 
suur segadus.

Kolhoosi esimees  Arvo  Saaremägi on Vilmast 
sissevõetud.

Tänu vihmale jäetakse töötegemine  pooleli .

Kohale ilmub Martinsoni  Aadam , kes pole veel 
kolhoosi astunud ning palub masinist Elmaril oma 
sületäie kaera ära teha.

Vilma kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse 
 
 
tagasi, kuna peab sõjaväkke minema.
Neljas tants

See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti 
sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast 
midagi  kuulnud . 

Taluõuele sõidab Eesner, kes saab teada, et Arvo lasi 
oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub.

Eesner läheb koos esimehega masinat käima 
panema , mille peale Elmar ärritub – keegi peale tema 
ei tohi seda puutuda.

Ta jookseb  labidaga  masina poole ning labidahoop, 
mis oli mõeldud Eesnerile, tabas hoopis Arvot.

Peale ehmatusest toibumist kantakse esimees 
autosse . 

Vilma  nutab  meeleheitlikult ning mõtleb, miks küll 
kõikide meestega, kes talle meeldivad, midagi halba 
  juhtub. 
 
Viies tants
 Taavet sõidab taksoga  kodutalu  poole.
 Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka 
juures  peatuda  ning otsis üles puu, millesse oli 
ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi 
see  komme  polnud selles piirkonnas levinud. 
 Koju jõudes jalutas ta ringi ja meenutas vanu 
aegu (katkend raamatust, lk 137)
 Koju saabus ka Miili.
 Peale mehe ära  viimist  müüs valla 
täitevkomitee  majas  leiduvad asjad maha. 
Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi.  
 
 
Viies tants

Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning 
riputas sel e nüüd seinale. 

Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. 

Järgmisel  hommikul  andis Taavet naisele valiku: kas 
oinas kaob või  lahkub  ta ise. 

Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas 
Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. 

Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks 
kolhoosi, et oinast lahti saada.

Lambaid välja  lastes  oli oinas taas rünnakuvalmis. 
Vi masel hetkel päästis noor karjakoer  Tuks  
peremehe.  
 
 
Minu arvamus raamatust
 Alguses oli hämmingus ja mõtlesin uue 
raamatu valida (nt “Jälle  olet  lasnu 
obesel kaala katski õõru” või “tan tuud 
savvi om”)
 Kokkuvõttes mulle see raamat meeldis.
 Huvitavaks tegi just raamatu erinevad 
perioodid ja tegelaste üleminek ühest 
teise.
 Eriti meeldis mõte: “Elurõõm liputab 
  saba”
 
Tänan kuulamast!
 
 

Document Outline

• Tants aurukatla ümber  Mats Traat
• Viis tantsu ümber aurukatla
• Esimene tants
• Slide 4
• Teine tants
• Slide 6
• Kolmas tants
• Slide 8
• Neljas tants
• Slide 10
• Viies tants
• Slide 12
• Minu arvamus raamatust
• Tänan kuulamast!