Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Seitse venda" essee (0)

1 Hindamata
Punktid
Seitse venda“
Aleksis Kivi „ Seitse venda“ on Soome tuntuim ja armastatuim raamat, milles sisalduvaid repliike tsiteeritakse kui üldlevinud känekäände veel tänapäevalgi. Ehkki küll koomilise nurga alt, peegeldavad seitse venda soome rahvale iseloomulikke omadusi, koos kõigi nende pahede ja voorustega. Samuti pulbitseb teoses leidub ohtrast piiblitemaatikast – rohkelt tsitaate piiblist, usk „viimsesse kohtupäeva“ ja üleüldine jumalakartlikkus, kas siis näiline või tegelik.
Raamatu tegevustik leiab aset Soomes, Toukola külas Lõuna-Hämemaal. Ajaliselt ei saa tegevustikku päris täpselt määratleda, kuid raamatus mainitud nime tõttu ( Paavo Ruotsalainen ( 1777 – 1852)) võib oletada, et see võis jääda 19. sajandi esimesse poolde.
Teose peategelasteks on seitse venda: Juhani , Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero , kes, hoolimata oma looduslaste natuurist, püüavad kohaneda tolleaegse elu ja ühiskonna nõudmistega. Nagu hiljem selgub , ei taha see nende põikpäisuse ja keevaverelisuse tõttu kohe üldse õnnestuda.
Raamat algab ümbruskonna ja Toukola talu ajaloo kirjeldamisega. Vendade isa, kes oli tubli ja julge jahimees , oli karuga kahevõitlust pidades surma saanud. Ei möödunud palju aega, kui surm võttis ka vendade ema ning nüüd seisid nad silmitsi maailmaga , kus neil tuli ise hakkama saada. Lisaks loodusearmastusele, olid poisid tuntud vembumehed. Kord püüdsid nad ema piitsahoope vältida sellega, et põgenesid metsa ja redutasid seal, kuni nad üles leiti. Otseloomulikult ei leevendanud see nende karistust, vaid pigem vastupidi.
Kui vanemaid enam ei olnud, jõudis kätte aeg valida talule uus peremees , kelleks sai vanim poeg Juhani. Vennad olid ühel nõul, et talu tuleb korras hoida. Esimese asjana otsustas Juhani endale naise võtta. Väljavalituks osutus Männitsö-Moori tütar Venla. Häda oli aga selles, et Venla meeldis ka teistele vendadele . Nii otsustatigi kõik koos Venlale kosja minna. Küll oli aga suur nende viha, kui nad kõik koos Venlalt korvi saavad.
Nüüd tuleb poistele pähe mõte, et võiks lugemise selgeks saada. Nii seavadki nad sammud köstri juurde, kuid teel sinna peetakse maha tuline taplus vendi pilganud Toukola küla poistega, milles vahvad vennad võitjateks tulevad.
Kas siis kõva pea või hoopis laiskuse tõttu, ei taha tähestiku õppimine vendadel üldse edeneda. Köstri pidevad karistused ja manitsused on viimasteks piiskadeks poiste kannatustekarikas – nii otsustataksegi lugemise õppimine sinnapaika jätta ja köstri kambrist põgeneda. Purustatakse aknaklaas ning peagi tuntakse juba vabaduse leevendavat toimet.
Teel koju saavad poisid aga ebameeldiva üllatusega osaliseks – neid varitsevad kättemaksuhimulised Toukola poisid. Seekord saavad seitse venda kõvasti peksa. Koju jõudes kütavad nad sauna tulikuumaks ning asuvad enda haavu ravima. Hommikul aga selgub, et saun oli nii tulikuumaks köetud, et see oli öösel maha põlenud.
Peagi toob kohtumees Mäkelä neile teate, et praost on poiste poolt saadetud mõnituste pärast maruvihane ning on käskinud Mäkeläl nad kirikusse toimetada. Poisid teavad, mis neid ees ootab ning valetavad kokku, et tahavad praostile kaks korda rohkem kümniseid maksta ning Männisto-moori või Venla abiga aabits ja katekismus selgeks õppida. Mäkelä jääb poiste lubadustega küll rahule, kuid käseb ikkagi praosti poolt läbi minna ja talt vabandust paluda .
Praosti viha kartvad vennad otsustavad aga talu kümneks aastaks rendile anda ja ise metsa pageda. Nad kolivad Impivaara mäenõlvale, kuhu ehitavad uue maja. Majaga juhtub aga õnnetus – õhel jõuluõhtul joovad vennad end täis ja maja põleb maha. Seitse venda pagevad tagasi oma endisesse Toukola tallu , kus nad kevadeni elavad. Kevadel naasevad nad Impivaarale ning ehitavad uue maja ja alustavad uut elu. Kuid elu toob neile aina uusi katsumusi. Ühel päeval lähevad nad jahile ning satuvad vastamisi Virtola härra härgadega, kelle eest nad kividele pagevad ja mitu päeva redutavad.
Lõpuks otsustavad nad enda naha päästmiseks härjad maha lasta, millega toovad kaasa Viertola härra suure pahameele, kes lubab nad kohtusse anda. Poisid leiavad konfliktile lahenduse – nad otsustavad Viertola härrale võla viljas tagasi maksta ning asuvad tegelema põlluharimisega. Ehkki põlluharimine edenes külmade tõttu väga visalt , saavad nad lõpuks võla tasutud .
Ühel päeval toimub vendade elus aga suur muutus. Nimelt tuleb linnast nimismees neile teatega, et kõik nende teod on unustatud ja andeks antud. Nad rõõmustavad uudise üle väga. Poisid saavad justkui uue eluvaimu sisse. Nad ehitavad taluõuele hooneid , õpivad lugema ning tegelevad hoolikalt põlluharimisega.
Kui möödub kümme aastat nende kodust eemalviibimisest, pöörduvad nad oma kodutallu tagasi. Saabumise puhul peavad nad maha uhke kolimispeok ning otsivad lepitust kõigi endiste vaenlastega. Oma imestuseks märkavad nad, et nad ei ole enam enda küla vaenlased ja neisse suhtutakse nüüd hulga paremini.
Niisiis on vennad lõpuks eluga järjele saanud. Paljud neist kosivad endale naised ja talumaadki jagatakse vennalikult ära.
„Seitse venda“ on õpetlik lugu sellest, kuidas suure tahtejõuga, töökusega ja vennaliku kokkuhoidmisega on võimalik jagu saada ka kõige suurematest raskustest.
Seitse venda-essee #1 Seitse venda-essee #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martinas Õppematerjali autor
Essee teemal Aleksis Kivi "Seitse venda"

Sarnased õppematerjalid

Aleksis Kivi-Seitse Venda lühikokkuvõte
2
docx

Aleksis Kivi-Seitse Venda lühikokkuvõte

Aleksis Kivi (1834-1872) ,,Seitse Venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ­ ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased ­ laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega ­ mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse pois

Kirjandus
Seitse venda-Aleksis Kivi - kokkuvõte
2
doc

“Seitse venda” Aleksis Kivi - kokkuvõte

Kokkuvõte ­ Aleksis Kivi "Seitse venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ­ ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased ­ laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega ­ mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse poiste esimestest vempudest ­ näiteks, kui nad Männiku-moori kanapesast munad ära varastasid ning se

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks. Eemaldub ühiskondlikest probleemidest, keskendub kunstile. Oluliseks saab kuidas, mitte mida kirjutatakse. Tsükkel Petersoni luuletusi kommentaaridega. Novell ,,Ruth", autoriks märgitud Randvere =J. Aavik. Vilde novell ,,Kuival" ­ toob välja selle kui tihti ostab mees naise keha; räägib, et prostitutsioon on levinud probleem ning kuidas see mõjutab naist. Tuglase essee, kus lahkab Vilde loomingut. Tõlked prantsuse luulest, 6 luuletaja loomingut tõlgiti. Baudelaire ,,Raibe" vapustab (see on eeskujuks H. Talviku ,,Laip rannal"). IV ALBUM (1912) ­ ilukirjandusliku poole pealt on oluline Suitsu luuletus ,,Värisevate haabade all" ­ esimene eesti klassikalise vaba värsi näide. Lisaks August Alle, Johannes Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head.

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

kuningas Louis XIII-le, kaitsku teda jumal! Mõnikord muutusid nende mängud lahinguteks, ja nendes lahingutes ei olnud kuningas mitte alati tugevam pool. Hoobid, mis kuningas sai, sisendasid temasse sügavat lugupidamist ja sõprust härra de Treville'i vastu. Hiljem võitles härra de Treville teistega: esimesel reisil Pariisi viis korda; vana kuninga surmast kuni noore kuninga 9 täisealiseks saamiseni -- kui maha arvata sõjad ja piiramised -- seitse korda ja kuninga täisealiseks saamisest kuni tänaseni -- võib-olla oma sada korda! Ja nüüd on ta ediktidest, määrustest ja kohtuotsustest hoolimata saanud musketäride kapteniks, see tähendab tseesarite leegioni pealikuks, kellest kuningas väga lugu peab ja keda kardab isegi kardinal, kes muidu, nagu teada, ei karda kedagi maailmas. Veelgi enam, härra de Treville teenib kümme tuhat eküüd aastas; järelikult on ta väga tähtis isand. Aga peale hakkas ta nagu sinagi

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun