"Raha inimene ja inimsuhted" (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odm

Raha, inimene ja inimsuhted "Kauka Jumalas" .

Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla tema armastatud mehega(Peetriga) ning tõukas tütre perekonnast välja. Mogri Märt ei hoolinud üldse oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale

Kirjandus

3

doc

August Kitzbergi essee ,,Libahunt,, ja ,,Kauka jumal,,

Mitu aastat hiljem, kui Mari ja Margus elasid koos, peremees ja perenaine olid surnud, kuulis poolpime vanaema öösel väljas huntide ulgumist. Margus haaras püssi ja läks välja ning lasi. Kuuli sai aga hoopis Tiina. Margus oli enese peale nii vihane, ta oli oma enda eluarmastuse hundi pähe maha lasknud. Niipalju õnnetust vaid seetõttu, et Margusel ja Tiinal ei lubatud nooruses õnnelikud olla ning abielluda. Kitzbergi teine tähtis näidend "Kauka jumal" jutustab Mogri Märdi raha ahnusest. Selle loo tegelasteks on Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik. Lugu räägib taaskord peamiselt sellest, kuidas vana Märt oma laste tulevasi valib. Tema ei tee seda vere või nahavärvi järgi, vaid vanemate rahakoti paksust või kaasavara arvestades. Mogri Märt

Kirjandus

12

docx

"Kauka jumal" August Kitzberg

Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood on aegumatud, realistlikud ja humoorikad mis ta leidis vajalikuna ühiskonnale süngel ajal. 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg 21. Sajandi esimene veerand. 3.Koht Räätsa talu, Mogri talu, Petrograad, Ärma talu, kohalik surnuaed. 4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid Sotsialismi kiire areng uue sajandi algul on jätnud oma märgi teose peale läbi selle sõnumi

Kirjandus

2

doc

Teatriretsensioon "Kauka jumal" (Kuressaare Linnateater)

et siia nii kauaks jääb. Näitlejatest meeldis mulle enim peategelast Mogri Märti mänginud Peeter Jürgens. Ta oli siin külalisena ,,Ugala" teatrist. Peeter Jürgens on 10. märtsil 1939 sündinud eesti näitleja. ,,Ugala" näitleja on ta alates aastast 2000, ,,Ugalasse" kuulus ta ka aastatel 1965-1994, kuid 1994-2000 otsustas ta teha väikese vahe, proovides kätt eraettevõtjana. Eriti hästi tuli tal välja minu arvates stseen, kus Mogri Märt kirjeldas, et raha on ülim (võim, Jumal jne). Veel meeldis mulle Urmas Lehtsalu tegutsemine. Porgandit näriv töömees oli humoorikas ning suutis publiku naerma ajada. Urmas Lehtsalu on sündinud 1963. aastal Tallinnas ning tegeleb lisaks näitlemisele veel paljude aladega, alustades õpetaja ametist ning lõpetades põllumajandusega. Eriti ei meeldinud mulle Annelii Sireli ja Aili Salongi tegutsemine (vastavalt Miili ja Leena),

Kirjandus

1

docx

Kauka Jumal

Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töökale naisele minna. Ka oma tütrele Miilile keelas ta auahnele Peetrile naiseks minna, mille peale too keskööl ise plehku pani kodust. Küll hiljem Mogri Märt teda tagasi nõudis kuid isepäine Miili keeldus. Aasta pärast oli ta tütar

Kirjandus

4

docx

Kauka jumal

Anu vihjab, et peremees tahab Leenat ja slp ta ongi siin. Leena ei usalda kedagi. Märt armastab teda. Leena on vaimustatud. 4. Mogri Märt tütar Miili jookseb Leena juurde. Märdi isale minnakse külla peale lõunat. Leena tänab, et nad tulid. Vana-Märt lausub, et pole Leena külaline. Ta proovib viisakaks jääda ja leiab vastuse. Miili tõmbab Leena ära, et teda ei solvataks. Leena jookseb tuppa asju tooma. Tõuseb vaidlus meeste vahel, kelle raha eest lina see on. Tekib raha tüli. Jaak ei maksnud tuhat rubla obligatsiooni. Märt vastab, et isa raha laenamisega kogu valla õnnetuks teinud. Minnakse poja aita vaatama, et kas on ikka väärt. 5. Miilil on peigmees. Pole veel isale öelnud, kuna isa ootused peigmehest on suured. Ei kõlvanud Pahkle Hennu poeg ega Puldre Peetri poeg. Miili on tõsiselt armunud. Leena tunneb teda, kaupmees Pärn. Nad vahetavad kirju salaja. Leena kuulnud, et Pärn suur naistekütt. Miili arvab, et see äri pärast

Kirjandus

2

doc

Raha võim on suur ja igavene

Raha võim on suur ja igavene (,,Kauka jumal") Nagu me teame on tänapäeval rahal suurem võim kui kunagi varem. Kihk saada rikkaks on paljude unistus, sest tahetakse lubada endale kõike head ja paremat. Inimesed arvavad, et kui neil on olemas majanduslik heaolu siis nad kindlustavad endale ka üleüldise õnne. Minu arvates õnn ei peitu rahas. Raha oli 19. sajandi viimastel aastakümmetel vähe ning valitses vaesus, kuid leidus ka rikkaid. Üheks sarnaseks persooniks oli Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas", kes oli ahne ja ta ei hoolinud peale raha maailmas mitte millestki. Isegi oma lapsi ta ei aidanud, vaid saatis nad hukatusse. Selline käitumine näitas Märdi tegelikku palet ning demonstreeris, mida võib rahahullus inimesega teha. Mogri Märt oli oma loomult omakasupüüdlik, kraapides raha kokku, kust vähegi sai.

Kirjandus

3

doc

Raha ja inimesed kirjanduses

Raha ja inimesed kirjanduses ,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks

Kirjandus

Kommentaarid (0)