Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Endine moskvalane Julia Taro: „Eestis on kõige lihtsam olla õnnelik“ (0)

1 Hindamata
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub
Endine moskvalane Julia Taro :
„Eestis on kõige lihtsam olla õnnelik“

Julia Taro sündis Kasashtan, kuid enamus aja oma elust, elas ta Moskvas. Õppis, siis töötas disainerina ajalehes ja aktiivselt viis läbi vabaaja sisustamist, kuid 2006 aastal elu järuslt muutus. Julia abiellus tuntud eesti ajakirjanikuga Igor Taroga ja kolis eestisse. Praegu ta kasvatab nelja last, koostöös mehega arendab ajalehte kultuurist ja Setu rahvustraditsioonidest ja elab väikses talus 300 kilomeetri kaugusel Tallinnast, kuid absoluutselt ei soovi muuta Eestit selliseks tohutuks nagu on Moskva .
Julia mõtles ümberasumiusest mitte kaua, ta oli kindel, et selleks momendiks olenes kõik abikaasast Igorist, kes võttis oma naise käevangu ja tal ei olnud enam midagi parata. Seda enam et talle pakuti päris head tööd Tallinnas ja otsus oli vastu võetud lõplikult. Mul oli väga huvitav ümber kolida, rääkis Julia. Saada teada midagi uut elus. Alguses tüdruk isegi ei tunnetanud ümberasutuse tõsidust, kuid aja jooksul sai aru et see pole lihtne. Võõras maa, võõrad inimesed ja peamine absoluutselt võõras keel. Ükskord mulle mitte varjatult tuletati meelde, et ma olen venelane ja siin mitte omane. Ma läksin turule ja tahtsin osta kana . Lähene müügiletile,valin, aga sinna on kirjutatud „Taani“ ja vot siis ma kohe ei taibanud, mida see tähendab ja tundsin huvi küsides müüjalt kana päritolu kohta. Oh mis nüüd hakkas, naine hakkas karjuma , mina ei heitunud ja sama tooniga selgitasin talle, et ma alles tulin ja minu peale ei tasu karjuda, tuletab meelde Taro. Kuid Julia võttis selle kogemuse probleemi müüjaga, aga mitte maaga.
Kõigepealt keel
Siiski esimesed kuud eestis Julia terviklikult ja täielikult pühendas ennast keele õpingule, pani ennast kirja intensiiv kursusele, oli väga raske. Tavaliselt sellistel kursustel siiski tulevad inimesed, kes juba terve eluaeg on juba elanud Eestis. Ja kuidas seal ka ei oleks, nad on seda keelt juba kuulnud ja neil on lihtsam, aga mina läksin lihtsalt hulluks, selgitab Julia. Praegu ta räägib päris hästi eesti keelt. Julia on kindel, et see kõik mida ta teab, andsid talle need kursused ja sellisel intensiivsusel on siiski mõte. Pealinnas abikaasad elasid mitte kaua, umbes aasta, siis kolisid edasi tallu. See talu oli meil juba ammu ja mina kolisin siia raseduse kuuendal kuul ja Igor sõitis siia sinna. See oli väga ebamugav, sellepärast me otsustasime ümber kolida lõplikult. Seda enam, et tal tekkis võimalus mitte istuda igapäev kontoris, aga töötada enam vähem eraldatult. Räägib alaline taluperenaine Julia.
Teiseks, Eesti talu
Siis kui ema sõitis külla tütrele ta oli natukene üllatatud selle üle, et tema perekond Taro elab Euroopas, aga talus. Tuleb meelde kuidas me ükskord suure seltskonnaga sõitsime Soome, Rootsi ja Norrasse, ja meid väga üllatas see, kuidas inimesed võivad elada talude, koguaeg sõltuda autost, õhtul pole kusagile minna ja kellegagi pole suhelda. Kuid tuleb välja, et kõigega harjuad ja leiad plusse . Emale lõpuks hakkas ka meeldima, ja tal oli hea meel et ma kolisin Eestisse, jagab Julia. Loomulikult alguses ta oli natukene paha ja mõnikord igatses Moskva järgi, kui praegu on elu talus väikses Eestis, tundub talle palju meeldivanama. Ma olin eelmisel aastal Moskvas kahe lapsega. See oli põrgu. Tuleb meelde, läksime tipptunnil metroosse ja mina vankriga. Ja naine 50nendatest hakkas minu peale niimoodi karjuma üle terve vaguni nagu mina trügisin metroosse tipptunnil vakriga vagunisse. Mul hakkas nii kurb, kuigi ma võtsin seda kui isiklikku omapära konkreetselt inimeselt , mitte riigilt.
Kolmandaks , neli last
Julial ja Igoril on neli last, kuid kaksikud sündisid alles viis kuud tagasi. Igor sõidab väga tihti komandeeringusse, tema töö nõuab palju aega ja jõudu. Näiteks tema viis läbi reportaazi Ukrainas miitingute ajal Maidanil 2013 aastal. 2011 abikaasa oli presidendi vastuvõtul, kuhu Igor Taro oli kutsutud paljude teise ajakirjanikega. Julia tunneb uhkust oma mehe üle, kuid tunnistab et selletõttu et tal on niipalju tegemist, ei suuda ta perega piisavalt aega viita ja ta tihti peab lastega üksi hakkama saama. Mõnikord on see väga raske. Eriti raske oli esimene kuu pärast kaksikute sündi. Ma ei saa öelda, et mul on nõrk närvisüsteem, kuid see oli metsikuks pingeks. Mõnikord ma haarasin peast kinni, kuid praegu olen huvitatud euroopalikust kasvatusest ja väga palju ammutan sealt, selgitab paljulapseline ema.
Lõpuks harmoonia
Sälitada rahu, kord ja harmoonia suures peres pole sugugi lihtne. Kuid Taro perekonnal see õnnestub. Mulle tundub, et väga palju oleneb naisest, räägitakse ju et targem annab järele. Ma tean, et mõnikord peab vaikima, võtta ennast kätte ja vaikida. Mul on väga kahju, et meid kuskil ei valmistata ette olema ema, kuidas suhelda meestega ja kuidas sõpradega, põhjendab Julia. Praegu Julia Taro, järelemõtlemata võib nimetada ennast õnnelikuks inimeseks, talle tundub et siin Eestis on kergem olla õnnelik, Moskvas peab suutma ellu jääda, midagi kartma , küünarnukkidega trügida, aga siin võib lihtsalt elada.
Endine moskvalane Julia Taro- Eestis on kõige lihtsam olla õnnelik #1 Endine moskvalane Julia Taro- Eestis on kõige lihtsam olla õnnelik #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mihkel006 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Konspekt-10-klass
18
rtf

Konspekt-10. klass

~1200 eKr semi hõimud. 1700 eKr sünnib Uri linnas Aabraham, kes legendi järgi jumaliku ettekuulutuse järgi pidi minema Kaananimaale ­ tõotatud maale, kuid jõudis hoopis Egiptusesse, kus nad orjastati. Kutsuti heebrealasteks. Mooses viin nad Egiptusest välja, rändas 40 aastat (1445-1405 eKr) Siinai kõrbes, sest tõotatud maale ei tohtinud jõuda orjuses sündinud põlvkond. Siinai mäel sai Mooses Jumalalt 10 käsku. Esimesed 3 on Inimene-Jumal käsud. (1. Sul ei tohi olla muid jumalaid! 2. Sa ei tohi kujutada mitte ühtki elusolendit! 3. Sa ei tohi Jumala nime asjata nimetada! 4. Pea hingamispäeva! 5. Sa pead austama oma vanemaid! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada! 9. Sa ei tohi anda valetunnistusi! 10. Sa ei tohi himustada ligimese varandust!) Mooses ise kohale ei jõuagi, Joosua viib nad kohale. Ehitatakse Seaduselaegas ­ omalaadne rändav pühamu. | Kogu Piibel on loodud 16. saj jooksul (1000 a ,,Vana

Kirjandus
Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Ta oli lapseeas väga tagasihoidlik. Siis kui vanaema oli just kooli minemas, suri tema ema Ida. Lisaks ühe kuu pärast küüditati sakslaste poolt neid Eestisse. Minu vanaema õppis Eestis kahes koolis. Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks. Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama. Ta abiellus Aljo Nurmega ja nad said kaks imetoredat poega. Kahjuks vanem poeg enam ei ela, kuna ta suri autoavariis, aga noorem poeg elab siiamaani. 3 Minu isa Valev Lebreht sündis 1

Uurimustöö
Andrus Kivirähk - referaat
22
rtf

Andrus Kivirähk - referaat

· "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005)

Kirjandus
Anu poolt antud juhtum
8
docx

Anu poolt antud juhtum

sõltlase analüüs Kerti juhtum. Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne

Ainetöö
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

Faehlmanni loomingu tähtteosed on müütilised muistendid ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine" ning ,,Endla järv ja Juta". Kuigi saksa keeles kirjutatud, said need tõlgete kaudu peagi eesti rahvuskirjanduse osaks. Oma müüdiloomes lähtus Faehlmann kindlast eesmärgist: just mütoloogia, sh kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest kõige selgemini tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset , selle kaudu ka nende elujõudu ning kultuurivõimelisust olevikus ja tulevikus. Saksa romantikute õpilasena uskus Faehlmann, et ammustel aegadel oli eestlastel tõepoolest oma terviklik mütoloogia, millest sakslaste hävitustöö jättis alles vaid killud. Müütiliste muistendite

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma suudab ajada, siis on kõik jälle hea ja ma ei tee talle 10 midagi. Ma ei täida oma kohust selle poisi vastu, jumalatõsi, taevas teab seda. Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb

Kirjandus
ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE
37
docx

ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE

Soo ja hooldustöötaja Helene. Annika: Ahhaa! Meie uus töötaja? Malle: Nii see on. Minu nimi on Malle Soo. Annika: Meeldiv tutvuda. Annika Rest on minu nimi. Kõigepealt tuleb teile tutvustada patsiente ja nende probleeme. Meie osakonnas on haiged, kes saavad ise hakkama isikliku hügieeni eest hoolitsemisega. Nad söövad ise ja käivad WCs ise... Malle: Siis on minu kõige tähtsam ülesanne nende jälgimine ja teile ettekannete tegemine. Annika: Seda küll. Hooldustöötaja on tavaliselt haigele kõige lähemal ja teil on alati võimalus teda jälgida. Seisundi muutustest teatate mulle. Igale patsiendile on koostatud õendusplaan, mille järgi toimub õendusprotsess, milles ka teie osalete. Malle: Jah. Enam ei piirdu hooldustöötaja töö ainult voodipesu vahetamise ja siibri allapanemisega

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun