Naise munarakud valmivad munasarjades, eelaseks ovogoon. Naisel lõpeb ovogenees looteeas. Uusi munarakke juurde ei teki, need ei uuene. Küpse munarakk vallandub munasarjast ja läheb munajuhasse- ovulatsioon. Kui ei viljastu siis tsutsufrei. d) Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Viljastumisel ühinevad muna ja seemnerakk. Võib olla kehaväline ja sisene. Kui inimene viljastub, siis hakkab sügoot lõigustuma. Moodustub platsenta. Organismi areng lõpeb surmaga. Insendi omaste geenide ja nede erivormide kogum on genotüüp. Mõjutab ka keskkond. e) Rasestumisvastased vahendid ja nende toime. 6. Pärilikkus. Bioloogia I lk 130-146 ja lk 149-180. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Dna süntees- replikatsioon, rna süntees- transkriptsioon, valgu süntees-
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Ovulatsioon munaraku väljumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Folliikul muutub kollakehaks ja toodab progesterooni, mis säilitab paksu limaskesta ja ei lase teistel munarakkudel küpseda. Munarakk hääbub kahe päeva (36 tunni) pärast, hiljem kaob ka kollakeha ja hormoonid. Emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon. Viljastumine Viljastumine toimub munajuhas Viljastumine spermi tuuma ühildumine munarakuga Sügoot viljastunud munarakk Bioloogiline meetod ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Et iga munarakk on viljastumisvõimeline umbes kahe ööpäeva vältesl, siis on kõige tõenäolisem rasestumise periood 12...16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. See kehtib nii 21-, 28- kui ka 35-päevalise tsükli kohta. Arvestama peab, et menstruaaltsüklis võib esineda mõningaid ajalisi kõrvalekaldeid. Lisaks sellele püsivad spermid naise organismis
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygo...
Tartu KHK Iseseisev töö: "Loote areng" 2009 SISUKORD: TEEMA LK Sissejuhatus 3 Mis toimub enne loote arengu algust 4-5 Rasedus nädalate kaupa 6-7 Millest tuleks raseduse ajal hoiduda 8 Kasutatud kirjandus 9 lk 2 Sissejuhatus Valisin teema ,,Loote areng", sest see teema näis teistest teemadest minu jaoks kõige etem, kuna rühmatööd mulle eriti teha ei meeldiks, sest siis oleks kindal see et keegi peab olema rühmas ikka see kes võtab suurema vastutuse enda kanda ja mõni rühmaliige on kindlasti selline, kes saab mitte millegi eest hinde samal ajal kui teised on kogu töö ära teinud. Esitada töö plakati variandis ei valinud ma sellepärast et ma ei hinda oma kuntstilisi andeid eriti kõrgelt seega oli minule kõige sobilikum teema ,,Loote areng". Töö eesmürk on anda üle...
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
Haava paranemine Sõnajala eoste lõplik valmimine Kassipoja kasvamine 26 5.11. Kirjutage loetelust välja kolm päristuumset rakku, milles on diploidne kromosoomistik. 3 punkti sperm, somaatiline rakk, sügoot, gameet, munarakk, naharakk, bakterirakk 1.................................................................................................................................................. 2.................................................................................................................................................. 3. ................................................................................................................................................ 5.12
......................... 5.9. Võrrelge mitoosi ja meioosi. Leidke kolm erinevust. 3 punkti Mitoos Meioos 1. 1. 2. 2. 3. 3. 5.10. Kas tabelis antud protsess toimub mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike õigesse lahtrisse. 2 punkti Protsess Mitoos Meioos Viljastumisvõimeliste spermide teke Haava paranemine Sõnajala eoste lõplik valmimine Kassipoja kasvamine 27 5.11. Kirjutage loetelust välja kolm päristuumset rakku, milles on diploidne kromosoomistik. 3 punkti sperm, somaatiline rakk, sügoot, gameet, munarakk, naharakk, bakterirakk 1................................................................................................................................................. 2................................................................................................................................................. 3. ............................................................................................................................................... 5.12
meioos sugurakkude pooldumine mitoos rakkude pooldumine monokarpne taim, mis paljuneb ükskord eluperioodi jooksul ontogenees elu periood viljastumisest surmani osmoos lahuste erinev kontsentratsioon, mis põhjustab membraanile rõhku papillid epiderm osa väljasepistused, mis kaitsevad õit polükarpne taim, mis paljuneb mitu korda eluperioodi jooksul postembrüogenees elu periood sünnist surmani sügoot viljastunud munarakk õhulõhe lehtedes olevad praod, kus toimub gaasivahetus 9 Sisukord: 1. TAIME EHITUS.................................................................................................................................................................3 1.1. TAIME KOED...............................................................................................................
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6
sugurakke. See on pigem erand, mis domineerib loomariigis. Sugurakkude moodustumisel loomadel ja õistaimedel isasorganismidel võrdne jagunemine, emasorganismil ebavõrdne. Viljastamisel munarakust võetakse kõik (ka mitokonder), spermatosoidist ainult tuum, muu hävineb. Eosed (see, et meioosi teel tekivad sugurakud on juhus, võivad areneda ka haploidse kromosoomistikuga organismid nt. sammal). Alleel sama geeni erinev vorm. Sügoot viljastunud munarakk. Homosügootne alleelid on sarnased aa, AA. Heterosügootne alleelid on erinevad Aa. Dominantne alleel tunnuse võim paaris teise üle A. Retsessiivne alleel tunnuse varjuvus paaris a. Intermediaalsus ehk vahepealsus lahknemine vahepealsete tunnustega. Polüalleelsus geen esineb mitme vormina, iseloomulik populatsioonile. Polügeensus ... Pärilikkuse seadused: Mendeli 1
* munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon. Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ning suguhormoone. Sugunääre kuulub suguelundite hulka.Sügoot XX – emane, sügoot XY – isane. Suguorganid ei hakka lootel arenema enne, kui tiinusest on möödas 15%. Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y- kromosoomis annab teate gonaadidele hakata munanditeks. Emastel ei ole SRY geeni ning nende gonaadid arenevad munasarjadeks. Kui munandid arenevad, siis nad hakkavad sekreteerima 2 hormooni: testosterooni ja antimüllerihormooni (AMH). Kui need hormoonid on olemas, siis areneb isane
Kõikide emastel imetajatel pakitakse valkude abil juhuslikult üks kahest X-kromosoomist tihedalt kokku, muutes selle niimoodi inaktiivseks. Seda nimetatakse Barri kehakeseks. Kromosoomi pakkimine Barri kehakeseks on juhuslik ning toimub lootelise arengu algstaadiumis. Kõigis keharakkudes ei ole pakitud sama X-kromosoom. Barri kehake on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina. ,,Pakitud" kromosoom on funktsionaalselt inaktiivne. 9. Gameet ja sügoot, somaatiline rakk. Gameet on organismi sugurakk. Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. Somaatiline rakk on keharakk, organismi ehitusse kuulv rakk. 10. Raku tsükkel. 2 Raku tsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni
Kaks jagunemist, 8 faasi Üks jagunemine, 4 faasi Spermatogenees- spermide areng (seemnetorukestes) Ovogenees- munarakkude areng (munajuhades) MENSTRUAALTSÜKKEL Menstruatsioon- emaka veresoonterikka limaskesta pindmise kihi perioodiline eraldamine organismist Ovulatsioon- küpse munaraku eraldumine munasarjast, munarakk suunatakse munajuha lehtri kaudu munajuhasse, kus toimub viljastumine Viljastatud munarakk- sügoot ONTOGENEES- isendi areng tekkimise hetkest kuni surmani Viljastumine: sugurakkude tuumade liitumine, tekib sügoot. Taastatakse diploidsus, määratakse sugu Kehavälisel viljastumisel kohtuvad sugurakud väliskeskkonnas, kehasisesel viljastumisel emasloomas. Lõigustumine: sügoodi e viljastatud munaraku jagunemine, mitoosi teel. Lõigustumise algul tekib kobarloode ehk moorula, hiljem õõnsusega ja üherakukihiline blastula ehk põisloode. Inimese puhul on põisloode blastotsüst
Geenitehnoloogia statistilised mudelid Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast Iga rakk sisaldab kogu liigile omast geneetilist materjali, millest enamus on koon- I dunud raku tuuma ja on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kuju- liselt keerdunud DNA molekuli. DNA (desoksüribonukleiinhape) on polünukleo- Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast tiidne ahel, kus nukleotiidid on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, ...
,,Loote areng" Kristiine Salumäe 10.R Jüri Gümnaasium Jüri 2012 Järjekord Sissejuhatus..................................lk3 Implantatsioonieelne faas.................lk4 Implantatsioon Emakaväline rasedus Pärast munajuhast väljumist Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal....................
31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Esneb suguta pungumine ja suguline paljunemine. Kui kaks sobivat haploidset rakku kohtuvad, toimub viljastumine ja moodustud diploidne sügoot. Meioosi teel moodustub neli haploidset spoori, mis jäävad askusesse ehk kotti. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Et vahetult enne on toimunud homoloogiliste kromosoomide ristsiire. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Meioos 1. Profaasi pahüteemas. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. 37. Mis on ,,paigalhoidvad" (balancer) kromosoomid
Embrüogenees ehk loote areng 3. Postembrüogenees ehk lootejärgne areng. Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse naine rasedaks juba enne, kui ta tegelikult rasestub. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. Esimene kuu Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub sügoot. See jaguneb hoolega ning muutub rakukobaraks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. Viljastatud rakk hakkab jagunema ning selleks ajaks, kui ta laskub emakaõõnde, on neid rakke juba kuni 30. Kolmandal nädalal on rakke umbes sada. Nüüd ilmub kõhtu blastotsüst -- vedelikuga täidetud lootepõieke, rakkude kogum, mille pealispind on kaetud palja silmaga vaevu märgatavate udemetega
· Seenhaigused e. mükoosid. Nakkushaigustest kõige laialdasemalt levinud. Seenhaigustel pole klorofülli toituvad elavate taimede kulul või surnud org. ainest · Seene vegetatiivkehaks on seeneniidistik e. mütseel, koosneb seeneniitidest e. hüüfidest · Strooma tihe hüüfide põimik, selles või selle pinnal tekivad seene paljunemisorganid · Neil on nii suguta paljunemine spooridega, kui ka suguline paljunemine gameetidega, mood. Viljastunud rakk e. sügoot, mis areneb edasi eosteks · Tõusmepõletikud (nt. levkoil, alpikannil, fütoftoroosid (nt. maasikal ja kartulil), ebajahukasted (nt. korvõielistel, sibulal), jahukasted, helelaiksused, kärntõbi puuviljadel, valgemädanikud, lendnõgilaadsed, kõvanõgilaadsed, roosteliselaadsed Bakterhaigused · E. bakterioosid (neid haigusi Eestis vähem kui seenhaigusi) · Neil puudub klorofüll ja nad elavad ainult valmis org.aine arvel.
ühinemisel tekib diploidne organism diploidsest organismist tekib samasugune 1 Üldbioloogia. 1.-2. diploidne organism diploidsest organismist tekib teistsugune diploine organism 2n=1n-1n=2n= Nisu, kukerbuu tsükkel wheat, barberry (rusts) 1 Üldbioloogia. 1.-2. PÄRILIKKUSE SEADUSED Mõisted Alleel Sügoot Homosügootne Heterosügootne Dominantne Retsessiivne Intermediaalsus e. vahepealsus Polüalleelsus Polügeensus Mendeli 1. seadus Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. /dominantsed, intermediaalsed/ Mendeli 2. seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub II hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes
Haploidne kromosoomistik - ühekordne, meioosi tulemusena vähenenud, sugurakkudes. Kromosoomide ristsiire - meioosi alguses vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkuse osi, st toimub geenivahetus. Geenid paiknevad homoloogiliste kromosoomide vahel/ümber ja see suurendab pärilikkuse muutlikkust, kuid võib põhjustada ka vigu ehk kromosoommutatsioone. Generatiivne paljunemine - suguline. Gameedid - sugurakud. Viljastamine - vanemate sugurakkude ühinemine. Sügoot - viljastatud munarakk. Ontogenees - organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Embrüogenees - looteline areng. Spermatogenees - seemneraku areng valmis spermini, kestab suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni, toimub pidev mitoos ja meioos. Ovogenees - munaraku areng, sugurakkude paljunemine (mitoos) lõpeb looteeas, suguküpsuse saabudes jätkub meioos tsükliliselt, st toimub korraga ainult ühes rakus.
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Arengubioloogia eksam Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude
Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · Keskkonna saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb. See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. Algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk emakook, see produtseerib hormoone. 1
meioosi käigus suureneb rakkude arv 1 4 rakku. 5. Meioosi käigus saab parandada ka ulatuslike geneetilisi kahjustusi. Meioosi vormid 1. Spoorne meioos, toimub eostega paljunemisel, omane eostaimedele ja seentele, viib haploidsete eoste tekkele. 2. Gameetne meioos, viib haploidsete sugurakkude tekkele ja toimub sugunäärmetes loomadel ja tolmukates emastaimedes. 3. Sügootne meioos, omavahel seostuvad haploidsed keharakud, näiteks hallikud, n+n=2n ehk tekib diploidne sügoot, aga organism eksisteerib valdavalt haploitsena. Keharakulise sügoodiga toimub meioos. Sugurakud Bioloogiliselt mitmes mõttes väga erinevad 1. üldjuhul haploidsed 2. tuumas muutunud tsütoplasma suhe, spermides 1:1 ja munarakkudes 1:500 või 1:1000 3. meioosi läbinud sugurakud enam ei jagune. 4. Alla surutud ainevahetus mutatsioonide vältimiseks. 5. Sugurakud on vabad rakud ei kuulu koe koostisse. 6
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Sugurakud heitetakse vette. Kehasisene viljastumine on roomajatel, lindudel ja imetajatel. Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saavutamisest kuni kõrge vanuseni. Naistel küpsevad sugurakud tsükliliselt ja on võimeline lapsi saama kuni 50.eluaastani. Inimese munaraku viljastumine toimud munajuhas. 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng RASEDUSNÄ KESKMISED MÕÕTMED JA ARENG DAL KAAL 1. 100-rakuline kobar Sügoot lõigustub ja areneb blastotsüst. See kinnitub emakaseinale. Koldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. 3. 3 mm; 0,4 g Arenevad närvisüsteemi, vereringe ja skeleti algmed, süda alustab tööd. Silmad, nina,
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine Toimub naise munajuha laienenud osas. Viljastumisel ühinevad seemne- ja munaraku tuumad ja kahe haploidse suguraku liitumisel moodustub diploidne 46 kromosoomiga sügoot. 10)Kunstlik viljastamine Võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke. • Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. • Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees
1.5 Lapse sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid Areng on inimese ja teiste elusolendite süstemaatiline muutumine munaraku viljastamise hetkest kuni indiviidi surmani (Laps ja lasteaed:10). Eostumisperiood: 2 nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk (sügoot) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge (Vendelin 2007). Embrüonaalperiood: 3.ndast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. See on periood, millal hakkavad kujunema kesknärvisüsteem (KNS), süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). Looteperiood: 9.ndast rasedusnädalast kuni sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (need peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest ja kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske
Mendel tegi oma katsetulemustest ka teise olulise järelduse: geenid esinevad paaridena. Taimed, mida ta kasutas ristamiseks, sisaldasid kahte identset geenikoopiat. Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilus aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Mendel uuris 9 tunnuspaari pärandumist nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt: kvalitatiivselt - seemnete värv, õite värv, seemnete pind; kvantitatiivselt varte ja kaunade pikkus Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilunud. sümbolid:
Mendel tegi oma katsetulemustest ka teise olulise järelduse: geenid esinevad paaridena. Taimed, mida ta kasutas ristamiseks, sisaldasid kahte identset geenikoopiat. Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilus aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Mendel uuris 9 tunnuspaari pärandumist nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt: kvalitatiivselt - seemnete värv, õite värv, seemnete pind; kvantitatiivselt – varte ja kaunade pikkus Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilunud. sümbolid:
- Tegemist on nn evolutsioonilise paradoksiga suguline sigimine kulukas ja pealegi päranduvad edasi vaid pooled geenid. + Paindlikum süsteem kui keskkond peaks järsku muutuma, siis tänu suurele varieeruvusele on ellujäämisvõimalus vähemalt osadel olemas. Homoseksualism · Sigiti küll suguliselt, kuid organism polnud veel SUGUDEKS jaotunud (nt kingloom tänapäeval) -Kõik paarid ei saanud nö võrdselt õnnelikuks. Kui kaks rakku ühinesid, siis tekkis sügoot. Kui ühinesid kaks väikest rakku, tekkis väga väike ja elujõuetu sügoot; kui kaks suurt, tekkis väga suur ja liiga elujõuline sügoot. Raku suurus on oluline raku toitumises kõik rakud tahtsid suurte rakkudega ühineda; aga suured rakud ei tahtnud väikestega ühineda (kuid väikestel on oma eelised kiiremad, kasvavad kiiremini jne) Toimud lõhestav valik väikesed rakud said ühineda vaid suurte rakkudega Heteroseksuaalsus
kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Edaspidi katsun puudutada füüsilist ja põgusalt kognitiivset arengut. Viljastumisest sünnini Rasedus kestab 40 nädalat, millest 2 nädalat loetakse viljastumise perioodiks. See 40 nädalat tähistab inimarengu esimest etappi, mis omakorda on jaotunud kolme staadiumisse: Eostusperiood- isa seemneraku ühinemisel ema munarakuga viljastatakse laps, mida nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab jagunema ning rakud hakkavad kiiresti diferentseeruma. Umbes nädala pärast kinnitub ta emakaseinale ning protsess lõpeba kahe nädala pärast, kus rakukogumikku nimetatakse embrüoks. Embrüonaalperiood- Perioodi lõpuks on embrüol juba põhiline inimkeha ehitus koos pea, käte, jalgade, käe- ja jalalabadega. Ta kinnitub nabaväädiga platsenta külge, milles saavad kokku ema ja lapse verevarustus. Periood lõpeb kaheksandal nädalal, kui embrüo on
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
Antud piirkonda asustavate teatud organismide arv teatud ajahetkel võrdub nende organismide arvuga mingis ajahetkes minevikus pluss juurde sündinud organismide arv miinu surud indiviidide arv pluss sisserännanud miinus populatsioonist lahkunud isendite arv. Arv tulevikus = arv praegu + sünnid surmad + immigrandid emmigrandid. Unitaarsetel organismidel on kindel kuju. Elu algab viljastumisest. Siis moodustub sügoot, mis kinnitub emakaseinale ja algab looteline areng. Loode kasvab kuni sünnini. Laps kuni 18nda aastani. Modulaarse struktuuriga organismid areng toimub hoopis teisiti. Sügoot areneb ühes ehitusühikust moodulist, mis produtseerib omakorda uusi mooduleid. Modulaane struktuur taimedes põhineb moodulite suurusel, hulga, paiknemisel ja ehituslaadil. Mõned moodulid kasvavad horisontaalselt, teised vertikaalselt jne
2. Proksimodistaalne trend areng seest välja, enne õpib keha keerama kui peenmotoorikat 3. Üldiselt spetsiifilisemaks järjest täpsemaks, eristatumaks 4. Diferentseerumine/eristumine 5. Integreerumine/ühtselt funktsioneeriv tervik Seemnerakud ja munarakud (K. E. Baer 1862). Munarakk on organismi suurim rakk. 1875 demonstreerid Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku ja tekib üherakuline sügoot. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk, kui siseneb mitu, siis need hukkuvad. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vajel tavaliselt munajuha lõppjuhad, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 2-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga pesastumiskohta ehk implanteerumiskohta. Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis. Igas keharakus on 46 kromosoomi, erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi.
(toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea peale sugulise sigimise teket. Mida suurem sügoot (rakkude liitumise tulemusel tekkinud rakk ehk viljastatud munarakk), seda elujõulisem järglane tal on. Esimesed seksijad sattusid lõhestava valiku surve alla (rakkude eesmärgiks sai leida suurem rakk kellega liituda). Võitjateks jäid väikseimad rakud, kuna nad olid liikumisvõimelisemad (ajajooksul kasvas neile saba - sperm) ja nad küpsesid/paljunesid palju kiiremini kui suured rakud.
vahendeid. Füsioloogiline meetod menstruaaltsükli täpne tundmine. Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
) lõpeb. - algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. - esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : * laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : * saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. Inimese loomulikus arengus kehtib biogeneetiline reegel : lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu lühike ja kiire kordus. * sügoot - ainurakne * blastula - ainuõõssed * süda on pulseeriva torukesena - ussid. * lõpuspilud - kalad * suur varvas vastandub teistele - ahvid Postembrüonaalne areng : - arenguetapp, mis algab a) väljumisega munakestadest b) väljumisega emakast. Postembrüonaalse arengu etapid : a) juveniilne e. suguküpsuseelne iga. b) fertiilne periood e. suguküpsusjärk.(looduses enamike organismide elu sellega piirdubki. c) seniilne e. raukusperiood(lõpeb surmaga) Kasv :
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
Mõned neist toituvad vetikatest Saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono-või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega Suguline protsess valdavalt gametogaamia, milles sügoot moodustub planogameetide (liikumisvõimeline gameet) ühinemisel 1) Munasviburseened Monoblepharidomycota Tallus on vaheseinteta seeneniidistik, kinnitub risoididega substraadile üheviburilised liikumisvõimelised zoospoorid sugulisel paljunemisel areneb paksukestaline püsieos(oospoor) saprotroofid Perekonnad Harpochytrium, Monoblepharis Monoblepharella 2) Neocallimastigomycota -Vatsaviburseened (anaeroobne, imetajate seedesüsteemides) ja
Aitavad halvas keskkonnas kohaneda?! 20. Rakutsükli etapid. Rakutsükkel koosneb mitoosist ja interfaasist. Mitoosis eristatakse karüokineesi ja tsütokineesi 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakadud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida tervikliku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e. karikloode : (järgneb blastotsüsti staadiumile)
rakkude vahepealne. Sellised rakud on võimelised moonduma ühte tüüpi raku erinevateks vormideks, aga mitte millekski totaalselt erinevaks. Pluripotentsed tüvirakud ei saa kasvada organismiks, kuid on võimelised diferentseeruma rakkudeks, mis on pärit ühest kindlast lootelehest kolme lootelehe seast Nad ei suuda muutuda muudeks rakkudeks kui vererakud. totipotentne/ tüvirakud /diferentseerunud (töötlemine) sügoot /pluripotentsed (eksperiment) Mõned somaatilised rakud mis inimese poolt diferentseerunud rakud võivad omandada tüvirakulised omadused. Me kutsume neid pluripotentseteks rakkudeks või indutseeritud pluripotentseteks tüvirakkudeks. Mida kujutavad endast indutseeritud pluripotentsed rakud? Indutseeritud pluripotentsed tüvirakud on pluripotentsete rakkude tüüp, mis on saadud mitte pluripotentsete rakkude, vaid täiskasvanud somaatiliste (keharakud) rakkude,
meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 11. Viljastumine viljastumine (ingl. Fertilization)- Isasgameedi (sperm) ühinemine emasgameediga (munarakk), moodustub sügoot. 12. Karüotüüp. Kromosoomide mittelahknemine, polüploidsus karüotüüp (ingl. Karyotype)- Raku või indiviidi kromosoomistik. Kromosoomi kujutised (fotod) korrastatakse järjekorda nende pikkuse ja tsentromeeri asukoha järgi. Väljendatakse ka kromosoomide koostise valemina, näiteks 47, XX, + 21 tüdruku 21. kromosoomi trisoomia (Downi sündroomi) kohta. kromosoomide lahknematus (ingl. Chromosome nondisjunction)- Meioosi I anafaasis iga homoloogipaar alati ei
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Spermatoso...
34. Hormonaalne muutus rasedusel: hCG – (koorioni gonadotropiin) süntees toimub platsenta loote päritolu trofoblastides alates hetkest kui embrüo on kinnitunud emakaseinale. hCG funktsiooniks on takistada kollakeha taandarengut ja seeläbi toetada progesterooni sünteesi raseduse esimestel nädalatel nii kaua, kuni progesterooni hakkab tootma platsenta 3.Viljastumine Protsess, mille käigus haploidsed sugurakud (sperm ja munarakk) ühinevad, moodustub diploidne sügoot, millel on mõlemalt vanemalt pärinev geneetiline info. Aktiveeritakse munarakk, et hakkaks arenema embrüo. 35. Kehasisese viljastumise tüübid (2) Kopulatsioon – imetajad, roomajad (ka dinosaurused), mõned linnud, sabakonnalised, putukad, mõni kala Spermatofoor – salamandrid, vesilikud, putukad, ämblikud Erinevates staadiumites võib sperm munarakku viljastada – primaarne ootsüüt, I metafaas, II metafaas (enamus imetajaid), meioosi lõpus. 36. Viljastumise etapid
Munarakk on organismi kõige suurem rakk. 1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib üherakuline sügoot, mis kohe hakkab arenema. Üsas on areng väga intensiivne. Tavaliselt viljastab munaraku 1 seemnerakk. Kui munarakku siseneb rohkem kui 1 seemnerakk, juhtub väga harva. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munaJUHA lõpposas (sarvedes), mille järgselt viljastunud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumiskoha (kus ta hakkab kinnituma).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
