Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loote areng (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Loote areng“

Kristiine Salumäe
10.R
Jüri Gümnaasium
Jüri 2012
Järjekord
  • Sissejuhatus..................................lk3
  • Implantatsioonieelne faas.................lk4
  • Implantatsioon
  • Emakaväline rasedus

  • Pärast munajuhast väljumist
  • Rakkude pooldumine munajuhas
  • Rakkude diferentseerumine................................lk5
  • Platsentavereringe
  • Rasedus 5. nädalal..........................lk6
  • Rasedus 10. nädalal........................ lk7
  • Rasedus 15. nädalal........................ lk8
  • Rasedus 20. nädalal........................ lk9
  • Rasedus 25. nädalal........................ lk10
  • Rasedus 30. nädalal........................ lk11
  • Rasedus 35. nädalal........................ lk12
  • Rasedus 40. nädalal........................ lk13
  • Kokkuvõte....................................lk14
  • Kasutatud kirjandus........................ lk15

Sissejuhatus
Loote areng käsitleb endas teemat, kus areneb naise kehas väikesest spermatosoidist laps ema kõhus. Käsitleb kõiki iga 5 nädala kaupa, ning me näeme alljärgnevas informaatsioonis kuidas nädalate kaupa muutub väike loode juba väikseks imikuks ning kuidas see muudab ema kui ka last, kuidas ta kuuleb ümbritsevat maailma ning kuidas ta reageerib sellele. Kuidas ema oma olukorda saab paremaks teha, nii endal kui ka lapsel.
Ma valisin selle teema just sellepärast, et see on väga huvitav. See on ka informatisiooni rikas ning kes meist ei tahaks teada, kuidas me päriselt arenenud oleme. Meile on küll räägitud, et oleme isa spermatosoidist arenenud, elanud üheksa kuud maagilist ja paradiisilist elu ema kõhus ning olema tulnud raskesti välja, mõningad sünnitused isegi võivad kesta mitmetunnistena või ka terve ööpäev.
Minu jaoks on huvitav see, kuidas on võimalik üks pisikene seemnerakk muutuda olevuseks, imikuks tulevikus emaks , isaks, vanaemaks, lapseks, õeks, vennaks, vanaisaks, onuks, tädiks või kes iganes. Imeline on vaadata, kuidas võib ema kõhus laps arenada 9 kuu jooksul.
Implantatsioonieelne faas
Rakkude pooldumine munajuhas
Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud üksainus totipotentne diploidne rakk (sügoot), millest saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku ehk blastomeeri . Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar , mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole.
Emakaväline rasedus
Mõnikord kinnitub ning implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude).
Et loote arenguks on sobiv ainult emakas , tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik.
Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort .
Pärast munajuhast väljumist
Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne. Blastotsööl on väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.
Implantatsioon
Nüüd moodustub kahte tüüpi rakke: ühed kasvavad blastotsööli sisse ning teised sellest väljapoole. Läbipaistev vööde lõheneb 24 või 48 tunni pärast. Blastotsöölist väljaspool asuvad rakud hakkavad nõritama ensüümi, mis nõrgendab emaka sisepinna epiteelkude ning tekitab koha, kuhu loode kinnitub see tähendab, et implanteerub. Blastotsüst nõritab ka hormooni (inimese koorioni gonadotroopne hormoon ), mis stimuleerib progesterooni jätkuvat moodustumist ema kollakehas. Progesteroon tagab toitainete juurdepääsu lootele emaka seina kaudu. Reaktsioonina blastotsüstile näärmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See võimaldab blastotsüstil saada emalt elutähtsaid toitaineid, mis on raseduse jätkumiseks vajalik.
Rasedustestid näitavad inimese koorioni gonadotroopse hormooni olemasolu.
Platsentavereringe
Blastotsüsti ümbritsevad rakud hävitavad nüüd emaka limaskesta rakke, tekitades väikesi verevalumeid, mis stimuleerivad kapillaaride moodustumist. See on platsenta arengu esimene staadium. Blastotsüsti sisekihi rakud jagunevad kiiresti, moodustades kaks kihti. Ülemisest kihist kasvab loode ja sealseid rakke kasutatakse amnioniõõnes. Samal ajal moodustab alumine kiht paunakese. (Kui rakud hakkavad arenema ebanormaalses asendis, võib tekkida ka emakaväline rasedus).
Mõne päeva pärast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes implantatsioonikoha lähedal vere- ja veresoonte süsteem. Paunake blastotsüsti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Järgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabaväät.
Rakkude diferentseerumine
Seejärel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon , mille käigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm , mesoderm ja endoderm . Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kõik organismi koed .
Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepõie ja mitmete näärmete välimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, küüned, karvad , silmade sarvkestad, sise- ja väliskõrva välimised osad, nina, siinused, suu, pärak, hambad, ajuripats, piimanäärmed, silmad ja kogu närvisüsteem.
Umbes 18 päeva pärast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on suurem kui sabapiirkond. Loote närvisüsteem on üks esimesi elundkondi, mis kujuneb. See hakkab kasvama nõgusas piirkonnas, mida nimetatakse närvivaoks.
Jätkub verevõrgustiku moodustumine, mis võimaldab verel voolata ümber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad läbi nende arenevate võrgustike. Platsenta ümber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned, et platsenta oleks toitainetega paremini varustatud. Paunas loote keskel hakkavad moodustuma vererakud ja rakud, mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks. Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub süda.
Umbes 24 päeva pärast viljastumist hakkab lööma algeline S-kujuline torujas süda. Siis algab vedeliku voolamine läbi loote.
Rasedus 5. nädalal
Enamik naisi ei tea selleks ajaks oma rasedusest ikka veel midagi, ning ainult “päevade” ärajäämine tekitab esialgset kahtlust.
Sel ajal aga elab kõhus keegi — 5-nädalane embrüo.
Vahel pole sel ajal veel lootepõiekestki näha, ning see ei tähenda sugugi mingeid probleeme. Eriti kannatamatud asuvad juba 1-2 nädala pärast peale oletatavat eostamist tegema koduseid laboratoorseid katseid.
Alati ei või test näidata positiivset tulemust. Põhjuseks võib olla ebakvaliteetne test või ka liiga lühike tähtaeg. Paljud testid on erinevate tundlikustega.
 
Sellest aga, et keegi on asunud kõhtu elama, annab organism teada mitte üksnes “päevade” ärajäämisega. Naine muutub kergesti ärrituvaks ning uniseks — organism elab üle tõelist ümberehitust. Piimanäärmed suurenevad. Võivad tekkida perioodilised peavalud ning enam ei taluta mõningaid lõhnu, ilmuvad ootamatud tahtmised teatud toitude järele ja vastupidi.
Kõik see on loomulik ning kannab nimetust rasedate varajane toksikoos . Need muutused võivad ilmuda kõik koos, võivad tekkida episoodiliselt või siis kogu raseduse ajal hoopiski puududa . Need ajutised nähtused kaovad pärast 12-13 nädalat.
Esimesel trimestril sageneb uriinieritus, seejärel normaliseerub, kolmandal aga sageneb taas kasvava emaka rõhumise tõttu põiele.
Sündmused:
5. nädala alguses pannakse alus südamele, samuti algab vereloome esmastes veresoontes — moodustuvad vere tüvirakud, milledest tulevikus arenevad kõik vere rakud. Hakkavad formeeruma sugunäärmed, ilmuvad esimesed sugurakud . Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale .
Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm.
18. — 60. ööpäevani pärast eostamist on loode äärmiselt tundlik igasuguste kahjulike faktorite suhtes.
Rasedus 10. nädalal
Naine on juba oma uue seisuga ning pideva iiveldusega harjuma hakanud.
Sündmused:
Veresooned on moodustunud. Südamelöökide sagedus on umbes 80 lööki minutis . Sõrmed ja varbad on juba eraldunud, ilmunud on keele maitsmisnäsa ning hammaste alged. Areneb edasi aju, fenomenaalse kiirusega: igal minutil toodetakse veerand miljonit uut neuronit. Formeerunud on juba süda. Poistel hakkavad munandid tootma testosterooni.
Laps võib juba liigutada, ning võib juba käega puudutada pead, nägu, suud ; ta avab ja sulgeb suud ning neelab.
Pikkus pealaest ristluudeni on umbes 31-42 mm, kaal 5 grammi ringis .
Rasedus 15. nädalal
Naise välimus pole enam see, mis oli raseduse 3.-4. nädalal. Ümaramaks muutunud kõht võib juba palja silmaga nähtav olla.
Hambaarsti juurde on aga tingimata vaja minna — võimalik, et naise hambad vajavad ravimist (näiteks plombeerimist) või lakiga katmist (raseduse ajal suureneb hammaste tundlikkus — organismi hormonaalne foon muutub ning hammaste seisukord halveneb), samuti ei tohi ära unustada rasedatele olevaid vitamiine.
Väikene ujub sees, rahulikult hõljudes lootevedeliku lainetel. Hinges peaks valitsema rahu ja tasakaal. Soovitatav on ujuma minna. See suurepärane keha treening ning lihaste ettevalmistus sünnituseks.
Sündmused:
2-3 kuuse loote arengus mängivad suurt osa hormoonid. Ema hormoonid (steroidsed) läbivad platsenta. Hiljem hakkab loode ise oma isiklikke hormoone välja töötama. Kuid nende osa on väikene, suurema osa hormoonidest kompenseerib vastsündinu endiselt ema omadest koos rinnapiimaga.
Loote suurus on 12 cm, kaal 110 g. Väliste elundite põhjal saab kindlaks teha lapse soo.
Ultrahelis võib praegu “ tervet ” last näha, hilisemal ajal saab teda vaid “ositi” vaadelda.
Rasedus 20.nädalal
Nahal võivad tekkida pigmendilaigud, mis pärast sünnitust kaovad. Nibudest võib erituda kollakas poolläbipaistev vedelik — ternespiim.
Võib ka olla rohke vooluse väljendumine tupest.
Tasub piirata lihtsuhkru tarbimist, kuna see meelitab ligi haigusttekitavaid mikroobe. Oluliselt vähendab tupe nakkuse riski jogurti kasutamine, mis sisaldab atsidofiili elusaid laktobatsille.
Tunduvalt on suurenenud võimalus ultrahelis teada saada lapse sugu.
Sündmused:
Pikkus pealaest ristluudeni — 14-16 cm. Kaal umbes 260 g. Sellel nädalal pakseneb lapse nahk — muutub neljakihiliseks. Samal ajal hakkavad rasvanäärmed välja töötama vahataolist sekreeti, mis hakkab kaitsma loote õrna nahka, mida pidevalt uhub lootevesi  — amniootiline vedelik. Hakkavad kasvama juuksed, kätele ja jalgadele ilmuvad küüned.
Nüüd võib arst lasta teil kuulata lapse südamelööke. Silmad on veel suletud, kuid loode orienteerub emakaõõnes üsna hästi. Näiteks võivad kaksikud leida teineteise näo ning hoida käest kinni. Südame kokkutõmmete sagedus raseduse teisel poolel on 130-150 minutis. Soolestikus hakkab moodustuma esiroe — mekoonium.
Rasedus 25.nädalal
Emakas jääb juba ruumi vähemaks ning lapsel ei ole enam nii palju liikumisruumi. Tal on juba ripsmed ning silmad peaksid kohe avanema, kui nad seda veel teinud ei ole. Beebil on arenenud maitsmismeel ning uuringud on kindlaks teinud, et nad juba eelistavad magusat . Umbes sellel ajal tekib lastel ka esimene maitsmiskogemus.
Naise kõhul, puusadel ja rindadele võib tekkida punaseid rebendeid - rasedus triibud . See on tingitud kollageeni vähesusest sinu sidekoes . Söö kallerduvaid toitusid näiteks sült, tarretis . Kreemitamine rebendeid ära ei kaota. Kanna spetsiaalsete tugedega pesu, mis võib peatada rebendite suurenemise. Peale sünnitust muutuvad rebendid valgeteks vähemärgatavateks triipudeks. Sinu silmad võivad muutuda tundlikuks ja kuivadeks. Kasutada silmatilkasid kuivuse vähendamiseks. Põie ja kõhukinnisus probleemid peaks selles raseduse järgus unustatud olema (tavaliselt on nad rohkem päevakorral esimesel kolmel kuul), kuid naine võib tunda kõrvetisi. Vältida tuleb rasvaseid ja praetud toite. Süüa tuleb korraga vähe aga tihti. Samuti aitab peotäis tooreid või röstitud kaerahelbeid hästi kõrvetiste vastu.
Rasedus 30. nädalal
Laps:
Beebi pea katavad nüüd juukseid. Kopsud on välja arenenud ning praegu sündides saaks laps ise hingamisega hakkama. Võib kuulata loote südamelooke.
Kui seni oli beebi aju sileda pinnaga, siis nüüd ilmuvad aju pinnale iseloomulikud käärud. Hakkab moodustuma rohkem ajurakke. Beebi muutub ümaramaks ning nahk ei ole enam kortsuline. Laps keerab end varsti pea alaspidi.
Ema:
Braxton-Hicks`i kokkutõmbed ehk kontraktsioonid tugevnevad ning kui naine neid enne ei tundnud, siis nüüd juba küll.
Ringiliikumine muutub vaevalisemaks ning Sa väsid kiiremini. Abi võib olla puhkamisest, magamisest või hoopis kergest trennist ( ujumine , jalutamine, võimlemine). Leia endale sobivaim variant.
Rasedus 35. nädalal
Nabanöör on umbes 50 cm pikk ja tema läbimõõt on 2-3 cm.Nabanöör on väga libe nii, et ta moodustab harva tihedaid sõlmi või pigistab last. Nabanööris on üks veen , mis toob verd ja kaks arterit, mis viivad verd tagasi platsentasse. Lapsele kantakse üle ema antikehad leetrite, punetiste, mumpsi, sarlakite ja tuulerõugete vastu, mis annavad kaitse esimeseks kuueks kuuks kuni areneb lõplikult välja lapse enda immuunsüsteem. Loomulikult on kaitse suurem kui naine last imetab . Laps valmistab end ette sünnituseks, ta laskub madalamale väikesesse vaagnasse.
 Võrreldes eelmise kuuga on kaalu tõus 1-1,5 kg. Urineerimissagedus suureneb juba teist korda raseduse jooksul, sest emakas surub põit vastu vaagnaseinu ja nii väheneb põie maht.
Rasedus 40. nädalal
Laps on "täiskasvanud". Lapse sünnikaal võib olla 2500-4000 grammi ja sünnipikkus on tavaliselt 47-53 cm. Ainult 5% lastest sünnivad  kuupäeval, mille arst on määranud sünnituse tähtajaks.
Ülekantuks hakatakse rasedust pidama alles 41+5 nädalast. Kui beebi ei ole veel sündinud nädal peale tähtaega võidakse kasutada erinevaid meetodeid sünnitustegevuse esilekutsumiseks.
Üheksa lühikest kuud ja ime on sündinud - ühest mikroskoopilisest rakust on arenenud tuhande biljoni rakuline inimene.
Kokkuvõte
Kokkuvõteks võib öelda nii palju, et emad on kõige austatumad inimesed, kes suudavad meid kanda 9 kuud, neil on valus ning raske, kuid me oleme seda väärt. Võib tekkida komplikatsioone, kuid kui me konsulteerime arstidega, oleme me siiski arvatavasti heades kätes. Teada võiks ka seda, et rasedatele on kõiksugu häid asju välja möelud: vitamiinid , rasedate trennid, koolitused ning perekoolid kus vanemad räägivad kõikidest asjadest.
Minu jaoks oli väga uus ja huvitav lugedes artikkleid, et raseduse ajal ei ole soovitatav juukseid värvida, peab tõdema et see on lausa kahjulik. Juuksevärv imendub juuksejuurtele ning sealt edasi imendub see organismi. Millest ma kuulsin esimest korda, ning olin üpriski üllatusena.
Kuid mul tekkis ka küsimus, et kuidas saab mina nabanöör ümber lapse kaela, kui see on nii libe ja seal ei ole paks ega suur, lihtsalt libe nöör, ning kuidas see saab minna väikse loote kaela ümber? Üritasin seda otsida ja otsida ning ei leidnud, kuid arvan, et selle tagajärjel võib see juhtuda kui loode on algusest vales asendis või siis keerab ennast valesse asendisse, et nabanöör ümber kaela läheb.
Referaati ei tahtnud ma panna nurisünnitustest pikemalt ning loote katkestamisest, kuna see on väga kole teema minu jaoks, ning parem vaadata rasedust hea külje alt kui igal pool on jutud, kui raske on sünnitus ja kui vastik see on, aga lõppude lõpuks on rasedus ja sünnitus väärt seda, kuna kui me ei tahaks olla rasedad ning sünnitada siis ei oleks meil järelkasvu ning meil ei oleks last.
Kasutatud kirjandus

Vasakule Paremale
Loote areng #1 Loote areng #2 Loote areng #3 Loote areng #4 Loote areng #5 Loote areng #6 Loote areng #7 Loote areng #8 Loote areng #9 Loote areng #10 Loote areng #11 Loote areng #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor prlsalum2e Õppematerjali autor
loote areng

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rasedus ja sünnitus
13
doc

Rasedus ja sünnitus

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine

Suhtlemisõpetus
Iseseisev töö--Loote areng
9
doc

Iseseisev töö: ”Loote areng”

Tartu KHK Iseseisev töö: "Loote areng" 2009 SISUKORD: TEEMA LK Sissejuhatus 3 Mis toimub enne loote arengu algust 4-5 Rasedus nädalate kaupa 6-7 Millest tuleks raseduse ajal hoiduda 8 Kasutatud kirjandus 9 lk 2 Sissejuhatus Valisin teema ,,Loote areng", sest see teema näis teistest teemadest minu jaoks kõige etem, kuna rühmatööd mulle eriti teha ei meeldiks, sest siis oleks kindal see et keegi peab olema rühmas ikka see kes võtab suurema vastutuse enda kanda ja mõni rühmaliige on kindlasti

Bioloogia
Viljastumise käik
2
txt

Viljastumise käik

Prast nelja pooldumistsklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. Emakavline rasedus Mnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk vljaspool emakat. Seda nimetatakse emakavliseks raseduseks. Emakavline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht vib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk vib juda (enam-vhem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavlise raseduse korral tavalised tsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul vib emakavline rasedus katkeda, tuues kaasa tsise verekaotuse. Seega vib emakavline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavlist rasedust ei ole vimalik lpuni kanda ja loode on mratud hukkumisele. Tavaliselt ptakse emakavlise raseduse korral ema elu pstmiseks teha abort. Prast munajuhast vljumist

Perekonna õpetus
Loote areng - referaat
10
docx

Loote areng - referaat

Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 ­ 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi saab liigitada kolmeks etapiks: 1. Viljastumine ehk spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees ehk loote areng 3. Postembrüogenees ehk lootejärgne areng. Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse naine rasedaks juba enne, kui ta tegelikult rasestub. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. Esimene kuu Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub sügoot. See jaguneb hoolega ning muutub rakukobaraks, mis langeb mööda

Inimeseõpetus
Raseduse kulg-loote areng-sünnitus
28
odt

Raseduse kulg, loote areng, sünnitus

Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4.1 Esimene trimester.............................................................................. 4.2 Teine trimester................................................................................... 4.3 Kolmas trimester................................................................................ 5. Sünnitamine...........................................................................

Bioloogia
Loote areng-kogu rasedusperiood
15
docx

Loote areng, kogu rasedusperiood

Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Selle aja vältel, mida nimetatakse looteliseks perioodiks, kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema. 0 - 8 nädalat - embrüonaalne periood 8 ­ 40 nädalat ­ looteline periood Loote areng Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse Sind rasedaks juba enne, kui tegelikult rasestud. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. Esimene rasedusnädal Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub tsügoot. See jaguneb ning muutub lootemunaks, mis langeb mööda

Perekonnaõpetus
Raseduse referaat
7
doc

Raseduse referaat

Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge ­ kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see

Inimese õpetus
Rasedus
9
doc

Rasedus

....................lk. 2.Viljastumine..............................................................................lk. 3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk. 4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk. 5.Raseduse kestvus........................................................................lk. 6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk. 7.Lapse areng..................................................................................lk. 8.Lapse asend emakas.....................................................................lk. Sissejuhatus Rasedus on protsess, mille käigus naine kannab oma kehas üht või mitut elusat järglast. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun