KAAGEVERE GÜMNAASIUM 7. klass Tõnu Tõukemõnu ENESEHINNANG JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja H.Gaza Sektor Kaagevere 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Enesehinnang ja käitumine 3-6 1.1. Enesehinnang 3-4 1.2. Käitumine 4-6 2. Enesehinnangu kujunemine 6-7 2.1. Peretüüp ja enesehinnang 6-7 3. Uuringud enesehinnangust 7-8 Kokkuvõte 9 Lisa 9 Kasutatud materjalid 10 2 SISSEJUHATUS Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas enesehinnang kujuneb ja kolmas peatükk erinevatest uurimustes...
Võta oma kavva aeroobne liikumine (kõndimine) vähemalt 20-45 minutit neli korda nädalas (Intervalltreening kasvatab rasva lagunemisvõmet, millest kiiretele inimestele võib olla abi.) ja jõutreening vähemalt kaks korda nädalas, nii et treeningpäevade vahele jääks üks vaba päev. Täienda oma kava heade venitusharjutustega. Kui oled jõudnud rasvkoe eemaldamise piirini, siis oleks vaja pikendada treeningu kestust ja/või koormust (kõndimiskiiruse lisamine, raskem kang). 6. Peale sportimise ja õige toitumise teosta praktikas teisedki uude ellu kuuluvad asjad: vesi, päike, karsklus, puhas õhk, puhkus ja Jumala usaldamine. 7. Ole kannatlik. Ülearune rasv ei kogunenud sinu organismi ühe öö jooksul, see ei kao sealt ära ka öö jooksul. Leia endale mõttekaaslasi. Olgu see sulle pigem eluviis kui vahend saavutada eesmärk kaalulangus. Adventist Review, Ernie Medina Jr
mitmed Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaed. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · Mis on koolisport? · Milline on koolispordi tähtsus? · Millised on sporditegemise võimalused Kuressaare Gümnaasiumis? · Millised kuulsust kogunud sportlased on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis? Töö eesmärgiks on: · Välja selgitada sportimisvõimalused Kuressaare Gümnaasiumis · Uurida, kas Kuressaare Gümnaasiumis on piisavalt head sportimise võimalused heade tulemuste saavutamiseks ja sportlaskarjääri alustamiseks · Kas head sportimistingimused on koolivaliku puhul olulised? 4 Antud uuringus osalevad Kuressaare Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside õpilased ja Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane, nimekas mitmevõistleja Madis Kallas. Töös on püstitatud hüpoteesid: · Ka Kuressaare Gümnaasiumist on võimalik jõuda maailma tippu
1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus ja koormus.....10 . 4.1 Õpilaste vaba aja tegevused peale kooli............................................................11 4.2 Spordialad, millega õpilased tegelevad..............................................................13 Kokkuvõte.....................................................
See keskus on ainus, kes kogub andmeid turistide õnnetuste kohta, mida saab kasutada turistide ohutuse uuringutes. Kui sihtkoht teab, mis õnnetused võivad turistidega (võibolla) juhtuda, oskab ta end nendeks ette valmistada ning võimaluse korral ka õnnetusi ära hoida. Antud keskuse 1996. aasta andmete põhjal saab väita, et rekreatsiooni ja sporditegevustega seotud õnnetused on turistide seas kõige sagedasemad (44%), mida on rohkem kui kohalike sportimise tagajärgi. Võimalik, et kaugematelt maadelt pärit turistid on rohkem vastuvõtlikumad õnnetustele, osaledes nendes tegevustes, võibolla nende teadmatuse tõttu nendest tegevustest või keskkonnast, kus need tegevused toimuvad. Vanuseliselt on keskuse andmete järgi kõige rohkem õnnetustesse sattunuid aastates 25-34, kes on just aktiivses elueas inimesed. Teisel kohal on 20-24 aastat vanad. Need kaks esimest gruppi moodustavadki tüüpilise seiklusturisti vanuselise profiili.
Liigutusvilumuste omandamise staadiumid – ettekujutus, oskus, vilumus, variatiivne vilumus. Õpetamise meetodid- kordus-, osa- ja tervikmeetod. Tehnika vigade tekkimise põhjused ja nende kõrvaldamine. 1.3. Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid (2 tundi) Vastupidavus, jõud ja kiirus. Põhimõisted, arendamise üldised põhimõtted ja nn. rusikareeglid. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (4 tundi) 2.1. Motivatsioon spordis (2 tundi) Motivatsiooni olemus, sportimise motiivid. Mis motiveerib lapsi ja täiskasvanuid spordiga tegelema? Sisemine motivatsioon: spordi tegemise nauding. Väline motivatsioon: sõltuvus tunnustusest ja premeerimisest. Kompetentsuse tunde vajadus. Isiksuse mõju motivatsioonile. Saavutusvajadus. Treeneri võimalused motivatsiooni tõsta ja alal hoida. 2.2. Treener kui grupi liider (2 tundi) Suhtlemise põhialused: eduka suhtlemise eeldused, efektiivne kritiseerimine, innustamine. Juhtimise stiilid
· Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud. · Kreeklaste usund oli polüteistlik. · Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks. Kreekas kujunes välja orjapidamine, aga orjadeks võisid olla ainult barbarid. · Kreekast on pärit sportimise, sh ka olümpiamängude traditsioon. · Sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kultuuris arenes tööjaotus. · Teatrikunst kasvas välja Dionysuse pidustustest. · Kreeka kunst arenes välja umbes 600 aeKr. · Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid.
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega...
tingitud südame õõnte suurenemisest; südameklappide muutumine (deformeerumine) tegemist võib olla ka nn funktsionaalsete kahinatega, mille puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt: südamesagedus x löögimaht. 72. Minutimahtu saab suurendada normaalse koormusega sportimise ja mõõduka füüsilise töötamise teel. 73. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia (nimetage vähemalt 3 substraati) kreatiinfosfaat, adenosiintrifosfaat(ATP), rasvad, piimhape, glükoos. 74. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: kiirendab erutuse toimet, löögimaht suureneb. 75. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: erutuse tekke aeglustamine, diastol pikeneb. 76
seonduvaid nakkushaigusi. Oluline on duss kohe pärast võistlust või treeningut. Siinkohal peaks kindlasti meeles pidama, et ei tohi jagada teistega oma rätikut või teisi tualett-tarbeid. Uuringud on näidanud, et nakkushaiguste levik jagades neid tarbeid on kõige suurem. Samuti ei tohiks jagada oma veepudelit. Viiruseid ja bakteriaalseid infektsioone saab väga kergelt kasutades teiste veepudelit. Erilist tähelepanu peaks pöörama haavadele ja marrastustele, mis võivad sportimise käigus tekkida. Need peaks kindlasti üle vaatama kas arst või treener. Hoida tuleks neid puhtana ja kaetult vastavalt nõuetele. Ohutusreegleid peaks järgima kõikjal, ka sportides. Igal spordialal on omad reeglid ja kui nendega tegeletakse, peaks ennem tutvuma reeglitega. Näiteks kuulitõuke alal, enne tõuget tuleks veenduda, et tõukesektoris ei ole kedagi. 400 m jooksus peaks jooksma omal rajal, et mitte seada ohtu teisi ja ennast jne
Olen Võru Spordikooli Võrkpalliosakonna tütarlaste treener, Võru VK/SK võrkpallinaiskonna peatreener, Eesti Võrkpalli Liidu Treenerite Kogu juhatuse esimees, V astme võrkpalli- treener. Suuremad saavutused kutsetöös? Minu õpilased on kümme ja enam korda tulnud Eesti noortemeistriteks, olen olnud Eesti koondiste treener. Paljud õpilased riigi koondistes, kaks Euroopa juunioride meistrit. Muu eelmises punktis. Mis on meelde jäänud sportimise ajast, treeningu- ja võistluskaaslastest ja huvitavamatest spordiüritustest? Noore inimese idealism, toredad treeningukaaslased, rasked treeningud. Mida positiivset ja negatiivset sport Teile andnud on? Positiivne on lugematud spordi- ja muidututtavad, väga erinevad õpilased, nendega koostöö. Negatiivset peaaegu polegi, võibolla, et saavutussport ja treeneriametit pidav inimene kulub kiiremini. Millised on Teie soovitused noortele sportlastele?
Aitab kehakaalu langetamine. Kehaline aktiivsus ja artroos. Sobivad spordialad artroosiga patsientidele. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, see toob kaasa elastsuse languse, liigesepilu kitseneb, luudeotsed võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese instabiilsus. Liigeses tekib üleliikuvus ja tulemus on liigese deformatsioon.O ja X jalad. Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada ,dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi. Vastupidavusaladest on soovitavad jooksmine, käimine, suusatamine, ujumine. Ohtlikud on tennis, tõstmine, jalgpall, hüpped, ballett, poks Olulisemad südame-veresoonkonna (S/V) süsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Südame kuulatlus 3. Elektrokardiogramm 4. EKG-koormustest 5. Ehhokardiograafia6
Seal on rikkalikult ajaloo- ja kultuurimälestisi. Cayo Coco Asub Havannast umbes 400km kaugusel. Kuigi koht asub saarel, saab sinna 8 sõita ka autoga mööda kitsast tammi. Kui minna hotelli Melia Cayo Coco All Inclusive (umbes 100.-USD/ööpäev), saate suurepärase teeninduse. Selle hinna sees on rikkalik söök erinevates restoranides, samuti kõik alkohoolsed joogid. Suurepärased on ka sportimise võimalused - tennis, erinevad veespordialad, k.a. sukeldumise algkursus. 9 5. HAVANNA HOTELLID Hotel Nacional Hinnad umbes 97 - 450.-USD. Ükski teine hotell Kuubas ei ole nii ilus kui see koloniaalstiilis ehitis. Hotell on ehitatud 1930 aastatel ja on kaksik Breakers hotellile Palm Beach'is, Floridas. Hotelli terassil võib näha paabulinde, õhtuti mängivad muusikud
Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel. Lasteasutuse ja lapsevanemate koostöös toetatakse igakülgselt lapse arengut see on meeskonnatöö. 2. LAPSE TERVISE HOIDMINE JA EDENDAMINE NING LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMINE Pedagoogid tagavad laste eakohase psühhomotoorse arengu, füüsilise ja vaimse tervise tugevdamise, huvi äratamise aktiivse liikumise ja sportimise vastu, teadmiste ja oskuste omandamise ohutust liikumisest ja liikumise ohutusest. Lapse aktiivne liikumist soodustav tervislik arengukeskkond kujundatakse kodu ja lasteaia koostöös. 3. LAPSE INDIVIDUAALSUSE JA TEMA ARENGUPOTENTSIAALI ARVESTAMINE Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest ning teevad valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ,,TÖÖTAJA MOTIVATSIOONI TOETAMINE" Iseseisev töö Õppejõud: M 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA...............................................................
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. ...
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
Regulaarne treening suurendab ka keha painduvust-Kui inimene on painduv, siis on tema lihased ja kõõlused vastupidavamad ning ülevenitusi ja rebendeid tekib vähem. Painduvust suurendab võimlemine. Samuti parandab painduvust idamaiste võitluskunstidega tegelemine – karate, judo jne. Head on ka ballett, jooga, iluvõimlemine. Regulaarne sportimine teeb head mõistusele, kuna aju vajab oma tegevuseks suurel hulgal hapnikku, mida inimene saab just füüsilisel koormusel- Sportimise tulemusel hakkab keha tootma ühte keemilist ainet, endorfiini, mis muudab inimese rahulikuks ja õnnelikuks. Kui oled ärritatud, siis võivad head teha harjutused, mis nõuavad sügavat hingamist – näiteks jooksmine. Ületreenimine- Ülemäärase treeningu tulemusena hakkab organism kasutama varusid, mida ei jätku ka lõputult. Organism vajab energiat kõikide funktsioonide täitmiseks. Liigne treenimine ja dieedipidamine viitab tihti toitumishäirele, mis võib areneda anoreksiaks. PS
koha. Andres Raja püstitas odaviskes isikliku rekordi. «Olen õnnelik, et see võistlus ükskord ometi läbi sai,» sõnas Raja pärast 1500 meetri jooksu lõppu. «Enne rajale minekut tundsin nii suurt väsimust, et mõtlesin joosta kas või viie minutiga ning lasta end seejärel ära kanda. MM võrdub kahe Eestis tehtava kümnevõistlusega.» Raja möönis, et MM tähendab siiski hoopis teistsugust võistlust, kui ta seni kogenud. Pikk ja kurnav jõuproov röövis lõpuks isegi sportimise soovi. «Nüüd on isu jälle tagasi,» kinnitas ta veerand tundi pärast võistluse lõppu. «Hea tunne oli tabloole ilmunud numbreid vaadata. Pealegi jäi ju seekord vaid kuus punkti 7800st puudu nii ei saa ju seda jätta.» Oma rekordist jäi Rajal vajaka 40 punkti, ent kahel üksikalal 400 meetri jooksus ja odaviskes püstitas ta isikliku tippmargi. Veel avapäeva järel püsis Raja oma parima kümnevõistluse graafikus, kuid
Tal on veel üks tütar ja kaks lapselast , kesnad elavad Aravetelt 70 km kaugusel. 1 ELUVIIS ( FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE) Reet on üksikinimene ja elab koos koeraga kolmetoalises keskküttega korteris , teisel korrusel. Töökoht asub kolme kilomeetri kaugusel, tööl käib ta rattaga.Aktiivsena vananemine tähendab pikemat tööelu, paremaid töötingimusi, aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus osalemist ja iseseisvust igapäevaelus (www.sm.ee). Tervisliku toitumise ja mõõduka sportimise näol olemas tohutute vahendite valik oma tervisliku seisundi ja füüsilise vormi parandamiseks. Me kõik teame juba noorest east alates, et me kunagi vananemine ..Kuid vähe on neid, kes tegelikult end selleks ette valmistavad nii füüsiliselt kui psüühiliselt .Minu uuritav vanur on üks vähestest. Inimese elukvaliteedi mõjutavad kolm valdkonna. Esimene neist füüsiline seisund ( endaga seotud asjaolud), psüühiline loomus ( hea
Spordiklubis on võimalik tegeleda erinevate rühmatreeningutega ning treenida jõusaalis treeneri juhendusel. Korraldame ka kliendipäevasid korra kuus, kus klubiliikmetele on erisoodustused ning treeningkavades on spetsiaalsed muudatused nagu teema trennid. Ilusaim salong eelised on asukoht asume Harjumaal, Tallinna linnas, kesklinnast 12 km, mustamäelt 6 km ja lasnamäelt 17 km kaugusel. Lähikonnas on ka toidupood, paari kilomeetri kaugusel ka ujula ning kool. Meil on head sportimise ja lõõgastumise võimalused. Parim koht lõõgastuda, tegemist leidub nii väikestele kui suurtele. Lisaks on meil olemas ka tasuta parkimisvõimalus. Hinna püüame hoida konkurentsi võimelise. Püsiklientidele ja peredele, teeme hinnasoodustusi. Ettebroneerimisel alati soodsamad hinnad. 2. ÄRIVALDKONNA MÄÄRATLUS Ilusalong kuulub teeninduse ärivaldkonda. Teenindus kuulub majandussektorisse ja täpsemalt tertsiaalsesse sektorisse
Igal nädalapäeval on kindel tervise teema, mis viiakse läbi lastelaulude kaudu: Esmaspäev- ,,Sööme terveks!'' Arutletakse lastega kõigepealt nädala teemal- muusika ja laulmise vajalikkusest ning ka tervislikkusest. Seejärel arutletakse, millised toidud on tervislikud ning tehakse teemakohaseid mänge. Lauldakse erinevaid lastelaule, mis on seostatud tervisliku toitumise teemaga. Teisipäev- ,,Liigume terveks!'' Arutletakse lastega liikumise ja sportimise vajalikkusest ja tervislikkusest. Mängitakse lastelauludest koostatud liikumismänge ja liikumisega seonduvaid tegevusi. Kolmapäev- ,,Puhas on tervem!'' Arutletakse lastega, miks ja kuidas peab puhtust hoidma. Toimuvad erinevad lastelaulumängud ning puhtusega seotud tegevused. Neljapäev- ,,Õues on mõnus!'' Arutletakse lastega, miks peaks rohkem õues käima ja mida seal teha saab ning milline mõju on toas televiisori või arvuti taga logelemisel. Toimuvad
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja ...
(7) Läbi korvpallurite spordipsühholoogia ajaloo, on mängijatel võimalik õppida, kuidas tegeleda oma frustratsiooniga väljakul ja mitte lasta häirida ennast ega tiimi oma ebaõnnestumistest. (7) 19 Kokkuvõte Spordipsühholoogia on teadus, mis toetub teadmistele psühholoogia valdkonnas. See on õpetus sellest, kuidas psühholoogilised faktorid mõjutavad sinu tulemusi spordis. Enne sportimise algust treenerid märkavad tihtipeale, et nende atleedile tekib külm higi, lähevad närvilisemaks, tuleb stress. Paljud ei tea, kuidas sellist pinget ja stressi maandada. Just sellepärast ongi tõusnud treenerite huvi spordipsühholoogia ja selle õppimise vastu. Just treener ongi see, kes võistlussituatsioonis ja ärevushetkedel peab ja püüab maandada sportlase pinget, et ta suudaks säilitada rahu ning saavutada oma tipptulemus. Kõige peamised vaimsed omadused, mis on
kohaks internetti ja veerand sai infot sõpradelt. Infoallikatena mainisid ajalehti/ajakirju 17% ja televisiooni/raadiot 15% küsitletutst. Vaid kümnendik vastanutest oli saanud energiajookide kohta infot vanematelt ja 3% vastanute teadmised pärinesid muudest allikatest. (Joonis 11) Joonis 1. Vanuseline koosseis 18 Joonis 2. Sooline koosseis Joonis 3. Sportimise osakaal 19 Joonis 4. Kas tarbid energiajooke? Joonis 5. Erinevate energiajookide populaarsus 20 Joonis 6. Kas oled tarbinud energiajooki alkoholiga? Joonis 7. Kas oled teadlik energiajookide kahjulikkusest? 21 Joonis 8. Mida tunned pärast energiajoogi tarbimist? Joonis 9. Energiajookide tarbimise sagedus 22 Joonis 10. Arvamus energiajookide mõjust
htm ) 2 Eesti keeles: Niitudel 3 Eesti keeles: Elama vihmavee torni all R o g n e r - B a d B l u m a u , H o t e l l j a S p a ( 1 9 9 3- 1 9 9 7 ) R.-B.B. on üks suurimatest Hundertwasseri projektidest. Hundertwasser plaanis arhitektuuri kokku viia looduse harmooniaga. Erinevad arhitektuurilised vormid olid sellised, mida varem ei olnud nähtud, midagi täiesti uudset. Hotell ja spa avati mais, aastal 1997. Hoone sisaldab 600 voodit, vabaõhu basseini, konverentsiruume ja sportimise võimalusi. ,, Rogner- Bad Blumau" on auhinnatud ka mitmete turismivaldkonna auhindadega. (http://www.hundertwasser.at/english/thermendorf.htm ) H u n d e r t w a s s e r h a u s , V i i n ( 1 9 7 7 - 1 9 8 6) Hundertwasser Haus Wien milline rõõmus ja positiivne maja! Selle värvilise elumaja katusel ja rõdudel kasvavad puud ning seintel ronivad lopsakad vääntaimed. Sisehoovi kiigates ilmub nähtavale tihe puudevõpsik. See oli Hundertwasseri idee, lasta loodusel kasvada vabalt
See annaks hea võimaluse lisateenusteks nagu näiteks toiduallergiate puhul. 11 2. TEGEVUSPLAAN 2.1 Ettevõtte käivitamine Ettevõtte käivitamine toimub 3-s etapis. 1. etapp on ettevalmistus, mille käigus viiakse läbi turu-uuringud ja koostatakse äriplaan. Registreeritakse ettevõte ning koostatakse rahataotlused. Sisustuse poole pealt on vaja lastele sobivat mööblit ning õuealale lastele sobivad peenramaa ja sportimise võimalused. Vajalik on ruumid teha lastepärasemaks värvilahenduste ja seinamaalingutega. 2. etapp on turule sisenemine. Nüüd sõlmitakse töötajatega lepingud. Alustatakse turundustegevust, tehakse aktiivselt müügi-ja reklaamitööd. Alustatakse teenuse pakkumisega: koostatakse laste nimekirjad, täpsustatakse lapse vastuvõtu tingimusi ja iga lapse rilisi vajadusi jne. 3. etapp on arendamine
Maailmameeistrivõistlustel etapil C2, ja veel üks oluline võit oli 2006 aastal. OM-i eelvalikturniiril kus,eesti koondis oli A ala gruppis 2. Mina olen 3 kordne eesti meister jäähokist . 2001 aastal mängisin Türgi klubi Polis Akademisi eest Continental Cup’i alagrupiturniiril. Kus ja kellena te töötate ja kellena te olete töötanud ? Töötan praegu betoni tehases Alistron OÜ Mis on teile meelde jäänud oma sportimise ajast, treeningu – ja võistluskaaslastest, tolleaegsetest parematest sportlastest, spordijuhtidest, huvitavamatest spordisündmustest jms ? Meelde on jäänud sõbralikkus ja see, et kõik olid üksteise vastu ausad ja vastutulelikud. Mida on sportimine teile andnud: plussid ja miinused ? Milline on teie tervislik seisund praegu ? Kas te tegelete ka praegu spordiga ? Millised on teie soovitused noortele ?
6. Püstiasendis tehtava töö korral peab ajutise istumise jaoks olema kõrge iste või seisutugi. 7. Tagada kontoris puhkepauside tegemine vastavalt nõuetele (10% kuvariga töötamise ajast), igas tunnis lahkuda vähemalt 5-7-ks minutiks arvutitöökohalt. Puhkepause soovitavalt kasutada mittevisuaalse töö tegemiseks. 8. Vältimaks sundasenditest ja korduvliigutustest põhjustatud võimalikke tervisehäireid on soovitatav töötajate füüsilise aktiivsuse tõstmine sportimise näol. 9. Silmade ja nägemise kontroll tuleb teha vastavalt töötervishoiuarsti või silmaarsti otsusele, eriti neil, kes üle poole oma tööajast kasutavad arvutit. 10. Klientidega töötavatele töötajatele soovitav gripi vastane vaktsineerimine. 11. Töötada välja ohtude vähendamise tegevuskava, mille näite leiate analüüsi lõpust (lisa C). Eelkõige tuleb tegeleda nende ohtudega, mille riskitase on kõige kõrgem (hinnang V, IV, III)
näljata ja ka piirata ennast toidust, võrdsetes kogustes. [11,12]. 4.1. Füüsikaline koormus Füüsikalised harjutused toetavad tervist, kaitsevad haiguste eest, tõstavad elujõudu, toob rahuldustunde ja mõnu saavutatud tulemuste eest ja ka aeglustavad vananemist. Füüsikalised koormused ei tohi olla üleliigsed. Ei ole vaja ennast ära kurnama igapäevaste jõu treeningutega. Kõige parem oleks teha trenni instruktoriga, kes seletaks mis täpselt on teil vaja. Sportimise ajal suureneb süsivesinike ainevahetus ja suurened rasvade kasutamine [11]. Väga tähtis on see, mis te sööte spordi tegemise ajal. Ei tohi unustada, et organism ei kannata välja eksperimente. Ei tohi ülesööma, kuid sama meie organism ei tohi tunda toitainete defitsiiti, kaasaarvatud vedelikku puudujääki [11]. • Vesi – enne, kui ka pärast treeningut on vaja täiendada vedeliku kaotuse organismis. Parem on tarbida vett, järkjärgult väikestes kogustes trenni ajal [12].
(elamistingimused ja tööhõive ning majanduslik seisund, sportimis- ja muud vaba aja veetmise võimalused; haridusvõimalused; arstiabivõimalused, sealhulgas ravi- ja võõrutuskuurid; suhted perekonnaga ja lähedaste isikutega); *koostöö eraõiguslike isikutega ja vabatahtlikega (turvakodud, huvialaringid, tööhõive- ja sotsiaalabiasutused, kirikud jm), kellelt võiks saada vajalikke ressursse või muud abi hariduse- ja tööhõive probleemide lahendamiseks, sportimise ja muude vaba aja veetmise võimaluste leidmiseks, samuti arstiabi, olmeabi jt osas. 44.Notari ametitoimingud ja funktsioonid. Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Tõestamise tulemusena annab notar tehingutele suurema õiguskindluse ning avaliku usaldusväärsuse, eesmärgiga vähendada võimalike vaidluste teket
Hiljemalt kuu viimaseks päevaks. Kui palgapäev langeb mõnele nädalavahetusele või riigipühale,siis tuleb palk üle kanda enne nädalavahetust/riigipüha. Arvelduskontonumbrit ei soovitata lepingusse kirja panna, vaid annab individuaalselt raamatupidamisega tegelevale isikule. Palka võib maksta ka sularahana kassa kaudu. 8) Muud hüved, kui neid on- telefoni kasutamisvõimalus, auto kasutamisvõimalus, sportimise võimalused 9) Tööaeg- mis kellast mis kellani (töötegemise aeg 8h- riiklik töötegemise norm ning 40h nädalas, 5 päeva nädalas). Tööaja algus peab olema lepingus kirjas. Lõunaaeg ehk puhkeaeg on ette nähtud 30 minutit kuni 1h. Lõuna on isiklik aeg. 10) Töötegemise koht- asutuse/aadressi täpsusega. Lubatud on panna lepingusse Eesti, kes töötavad Eesti piires 11) Puhkus- puhkus on iga aastane korraline puhkus, puhkus 28 kalendripäeva on
kehalise aktiivsuse soodsast toimest tervisele; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivseks. 3. Sotsiaal- majanduslikud rahvuslikud ja kultuurilised eripärad; elukoht; lapsevanemate elukutse ja haridustase; perekonna sissetulek ja sporditarvete soetamise võimalikkus; 4. Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit perekondlikud harjumused; sotsiaalne, perekonna ja lähedaste tugi; sportimise kättesaadavus ja meeldivus; kliima, aastaaeg, nädalapäev; teiste kehalist liikumist 7 mittenõudvate tegevuste ja huvialade olemasolu. 5.varasema liikumise kogemus: teadmine, et liikumise-sportimisega tullakse edukalt toime ja et see tegevus on mõnus.21. Kehaline aktiivsus ja vaimne tervis: Eeldatakse, et kehaline tegevus soodustab vaimset talitlust. Treeningu mõju
nendele ka teiste osalejate hindamisel. Sportlased osalevad sportlikes tegevustes vabatahtliku nôusoleku alusel järgida reegleid. Ilma sellise vabatahtliku nôusolekuta mitte ainult määravate vaid ka eetiliste ja moraalsete reeglite täitmise suhtes ei oleks sport vôimalik. Iga sportlane peab eeldama, et tema kaaslane vôi vastane järgib rregleid samamoodi nagu tema isegi. Selline vastastikune usaldus ja vastutus teebki sportimise nauditavaks ja ausaks. Sellised môisted nagu "usaldus" ja "ausus" iseloomustavad neid kirjutamata regleid, mis annab spordireeglitele sotsiaalse nôusoleku iseloomu. Kui osavôtjad rikuvad sellist nôusolekut, on sport kui sotsiaalne süsteem rikutud. Sportlasele tähendab see seda, et ta järgib üldiseid eetilisi ja moraalseid reegleid mitte aga seda, mis on talle endale vajalik.
Üldiselt laheneb küsimus iseenda ebaõiglasest kohtlemisest lähtuvalt määratlusest, mis käis vabatahtlikult ebaõigluse osaliseks saamise kohta. On ju selge, et mõlemad on halvad: nii see, kui ollakse ebaõiglaselt koheldud, kui ka ebaõiglaselt toimimine. Esimene tähendab vähema ja teine rohkema saamist, kui vahepealne on -- see on aga sama, mis tervis arstimise juures ja tugev keha sportimise juures. Ebaõiglaselt toimimine on aga siiski halvem, sest see seostub pahega ja on laiduväärt -- pahega, mis on eesmärgiks, olles üldine või sellele lähedane, sest mitte iga vabatahtlikult toimepandud ebaõiglus ei seostu pahega. Pahe ja ebaõiglus puudub selle juures, keda koheldakse ebaõiglaselt. Iseenesest on siis ebaõiglase kohtlemise osaliseks saamine vähem kõlvatu, kuid miski
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia............................
Neid, kes teevad sporti selleks, et kogeda rõõmu, naudingut ja meisterlikkuse realiseerub ilma tunnet, nimetatakse sisemiselt motiveeritud indiviidideks. Nad väärtustavad välise sundimiseta liikumise naudingut iseenesest, nautides nii sportimise keemilisi ja füsioloogilisi mõjusid organismile kui ka isikliku saavutuse positiivset kogemust, kompetentsu- se tunnet, tajutud kontrolli, enesekindlust ja positiivset enese eest hoolitsemist. Sisemiselt motiveeritud sportlased loobuvad spordist väiksema tõenäosusega kui väliselt motiveeritud. Sisemiselt motiveeritud sportlased kogevad rohkem posi- Väline motivatsioon
Gümnaasium: 16-18a Filosoofia, retoorika, gümnastika Vana-Kreeka kehakultuur: gümnastika erinevate kehalisete harjutuste sooritamine/ harjutamine. Sõjalis- rakenduslikud harjutused, tantsud, mängud(liikumis- ja pallimängud) agonistika võistlemine erinevatel aladel Harjutamis- ja võistluspaigad Vanas-Kreekas: palestra algselt maadlusväljak, hiljem sportimise koht. Mitteavalik. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena. staadion pikkusühik, mis on andnud nime spordidistantsidele (staadionijooks) ning lõpuks ka spordiväljakule, kus korraldati võistlusi jooksus ja teistel aladel. gümnaasium avalik kehaliste harjutuste sooritamise paik. Gümnaasiumi juurde kuulus
Ehitusobjekti puhul tuleb eristada 4 taset: projekt, ruumid, elemendid, komponendid 1) Projekt kui tervik. Mitte alati ei mõisteta õieti. Näit. silla funktsioon ei pruugi olla kanda liiklust, vaid vähendada liiklust teatud linnaosas, või anda tööd ehituses jne. Erinevatele funktsioonidele on aga erinevad alternatiivid. 2) Ruumid. Koolimajas ruumid jagunevad klassiruumideks, teenistujate ruumideks, mängu(puhke)ruumideks, sportimise ruumideks, jne. Mänguruumi funktsioonideks on "auru väljalaskmine" õpilastest, värske õhu andmine, õpetajate puhkamine jne. Igal funktsioonil on oma alternatiivid 3) Elemendid. Näit. elemendi vahesein funktsiooni ei saa määrata kui piirata ruumi. See oleneb ehitisest kui tervikust ja on täiesti erinev vanglas ja avalikus käimlas 4) Komponendid. Näit. element aken koosneb komponentidest: raam, leng, aknalaud, hinged, poldid ja kruvid .Igal on oma
üheaegselt tagama ökoloogiliste, majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise. Metsa kasutamise viisid on: 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse) 2. Maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse) 3. Inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse) 4. Inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine (rekreatsioon e. virgestus) 5. Puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine (kõrvalkasutus) 6. Teadus- ja õppetöö 7. Puidu saamine 8. Jahindus 9. Riigikaitse Hoiumetsa kasutamise lubatud viisid on: 1. Looduse kaitse 2. Keskkonnakaitse 3. Teadus- ja õppetöö 4
Mõnikord kindlustatakse töötajaid ametialase (arstid, notarid, audiitorid jt) või üldise (ehitajad, autojuhid jt) tsiviilvastutuse eest, millega korvatakse isiku- ja varakahjud kolmandatele isikutele, st neile, kellele või-dakse kahju tekitada. Soodustusi võib jagada, olenevalt nende võimaldamise ajast kas töötamise ajal kättesaadavateks või tulevikku suunatuteks. Esi-meste hulgas on levinud toitlustamine, sportimise ja aktiivse puh-kuse võimaldamine, lastetoetused jt. Tulevikku suunatud soodus-tuste hulgas on levinud erinevad kindlustusliigid, koolitus- ja õpingutoetused, elamuasemelaen jt. Ametiauto kasutamise võimalus on vähem kui 10%-l töötajatest. Tervisesoodustusena hüvitatakse kõige enam vaktsineerimis- ja tervisekontrolli- kulusid. Levinud on ka prillide ostukulude hüvitamine. Osa ette-
oskab selgitada vaagnavigastuste korral kasutatavate ravimite kasutamise põhimõtteid. Üldine sissejuhatus Vaagnavigastused tekivad enamasti suure jõu toimel (liiklusõnnetused, kukkumine kõrgusest, liiklusõnnetuse korral üle katuse rullumisest ja muljumistrauma). Umbes 30–40%-l hulgitraumaga patsientidest on ka vaagnavigastus. Vaagnavigastuste hulka kuuluvad vaagnaringi luude ja sidemetega seotud vigastused ning puusaliigesevigastused. Veel võib peamiselt noortel sportimise juures tekkida lihaserebestusi lihaste kinnituskohtades vaagnale. Vaagnaluumurrud võivad nendega kaasneva suure verekaotuse tõttu (kuni 5 l) põhjustada otsest ohtu elule. Kõige sagedasemad verejooksu allikad on presakraalne ja prevesikaalne veenipõimik, suuremad vaagna veresooned ja suured luumurrupinnad. Sagedased on kaasnevad kusepõie- ja kusitivigastused, samuti plexus lumbosacralis’e vigastused (komplekssed vaagnavigastused).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
