Vastus leiad õppematerjalist: Sportimisvõimalused

Sportimisvõimalused (3)

Keskkool - Muu - Teadus tööde alused (tta)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on koolisport?
Milline on koolispordi tähtsus?
Millised on sporditegemise võimalused Kuressaare Gümnaasiumis?
Millised kuulsust kogunud sportlased on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis?
Kuidas hindad ja kirjeldad sportimise võimalusi Kuressaare Gümnaasiumis?
Miks valisid peale põhikooli just KG?
Millised olid KG eelised nende ees?
Kui siis milliste aladega?
Kuidas hindad üldisi sportimisvõimalusi KG s?
Kui tihti trenni tegid?
Kuidas suhtusid õpetajad Sinu sporditegevusse?
Millistel võistlustel esindasid KG d?
Kuidas jagati tunnustust kõrgete tulemuste eest?
Kaua oled tegelenud spordiga?
Millega ala alustasid?
Millal tundsid et mitmevõistlus on Sinu ala?
Millised iseloomuomadused on vajalikud kõrgele tasemele jõudmiseks?
Milline ala mitmevõistluses on sinu lemmik ja milline meeldib kõige vähem?
Millist saavutust pead oma senise karjääri jooksul säravaimaks?
Kuidas on Saaremaa päritolu mõjutanud Sinu sportlaskarjääri?
Millega soovid peale sportlaskarjääri lõppu tegeleda?

Kuressaare Gümnaasium
SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE
Uurimistöö
Koostaja : Mart Kolk
Klass: 10c
Juhendaja : Sirje Kereme
Kuressaare 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS 5
2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS 6
3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED 7
3.1. Marek Niit 7
3.2. Madis Kallas 7
3.3. Tiidrek Nurme 8
3.4. Raigo Saar 9
4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED 10
5. KÜSITLUS 11
5.1. Küsitluse kokkuvõte 11
6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA 13
6.1. Kool ja sport 13
6.2. Sina ja üldiselt sport 16
6.3. Sina ja KG 18
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD MATERJAL 23
Kirjalikud allikad 23
Internetiallikad 23
Suulised allikad 24

SISSEJUHATUS

Igal kevadel on sajad põhikoolilõpetajad valiku ees, kuidas jätkata oma haridusteed, milline kool oleks sobiv arvestades teadmiste tase ja õpilase vajadusi. Gümnaasiumihariduse omandamiseks Kuressaares on valida kahe kooli vahel – Saaremaa Ühisgümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. Kuna valikuvariante on vaid kaks, siis tuleb oma valikut hoolega kaaluda ja arvestada seejuures mõlema kooli plusside ja miinustega. Uurimistöö koostamisel lähtus autor faktist, et Kuressaare Gümnaasium pakub väga mitmekülgseid võimalusi sportimiseks ning just seetõttu on paljud otsustanud Kuressaare Gümnaasiumis õppimise kasuks.
Teema sai valitud ka seetõttu, et antud hetkel on Eesti tippsportlaste hulgas mitmed Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaed.
Antud töös on püstitatud järgmised probleemid:

Mis on koolisport?
Milline on koolispordi tähtsus?
Millised on sporditegemise võimalused Kuressaare Gümnaasiumis?
Millised kuulsust kogunud sportlased on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis?

Töö eesmärgiks on:

Välja selgitada sportimisvõimalused Kuressaare Gümnaasiumis
Uurida, kas Kuressaare Gümnaasiumis on piisavalt head sportimise võimalused heade tulemuste saavutamiseks ja sportlaskarjääri alustamiseks
Kas head sportimistingimused on koolivaliku puhul olulised?

Antud uuringus osalevad Kuressaare Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside õpilased ja Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane, nimekas mitmevõistleja Madis Kallas.
Töös on püstitatud hüpoteesid:

Ka Kuressaare Gümnaasiumist on võimalik jõuda maailma tippu
Head sportimisvõimalused on koolivaliku puhul olulised

Hüpoteesi tõestuseks intervjueeris autor vilistlast Madis Kallast.

1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS

Koolisport on suhteliselt lai mõiste ning sellele on raske ühest definitsiooni leida. Koolisport kui mõiste ühendab endas sporti harrastavad õpilased ja neid juhendavad õpetajad – treenerid. Koolispordi tähtsaimaks ülesandeks on huvi äratamine spordi vastu ja võimaliku ande avastamine varajases eas ning selle järjekindel arendamine. Sporditegevus koolis toimub klassivälisel ajal. See on huvitegevus , kus grupp inimesi tegeleb tehtud kindlal spordialal kvalifitseeritud treeneri juhendamisel. Treeninggrupid moodustatakse osalejate vanust ja taset arvestades ning põhimõttel, et kõik huvilised saaksid osa võtta. Osalemine spordiringides pakub noortele huvitavat ajaviidet, vaheldust ja arenemisvõimalust.
Koolispordi toetamiseks ja koordineerimiseks on Eestis loodud Eesti Koolispordi Liit. See ühing jagab koolidele toetusi spordiga tegelemiseks ning korraldab ka noortele üritusi ja võistlusi. Eesti Koolispordi Liidu poolt korraldatud võistlustel saavad osaled nii koolide võistkonnad kui ka õpilased individuaalselt.
Koolispordil on väga suur tähtsus, kuna see võimaldab noortel teha sporti ja hoida sel moel oma tervis korras. Samuti võib koolis alguse saanud spordi harrastamisest välja kujuneda tõeline sportlaskarjäär. Paljude tuntud atleetide spordikarjäär on saanud alguse just koolis toimunud spordiringidest. Samuti aitab spordi tegemine hoida noored tegevuses nii, et nad ei pea jõlkuma tänavatel ega sooritama korrarikkumisi. Järelikult aitab sport vähendada ka kuritegevust ja mõnes mõttes lahendada sotsiaalprobleeme. Kuressaare Gümnaasiumis on arendanud oma sportlasteed näiteks sellised kuulsad sportlased nagu Marek Niit, Madis Kallas ja Tiidrek Nurme.

2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS

Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall , võrkpall, saalihoki , jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal , see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli , võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega.
Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate ujumisstiilide kohta ja ka osaleda ujumistreeningutel.
Koolis on jõusaal, kus on erinevate seadmete abil võimalik teha harjutusi ja hoida ennast vormis.
Ka väljaspool siseruume on mitmekülgsed võimalused spordiga tegelemiseks. Kooli käsutuses on kunstmuruga kaetud jalgpallistaadion, samuti spordiväljak, mis on osaliselt kaetud asfaldiga. Seal asub väliskorvpalliväljak ja muruplats, kus saab harrastada näiteks kergejõustikku.
Tervisesportlaste jaoks on kooli vahetus läheduses olemas tervisepark, kus saab tegeleda tervisliku liikumisega ja talvel ka suusatamisega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Kuressaare Gümnaasiumis on üpris head võimalused erinevate spordialade harrastamiseks .

3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED

3.1. Marek Niit

Kindlasti võib lugeda Kuressaare Gümnaasiumi üheks kuulsaimaks vilistlaseks Marek Niitu. Kuigi Marek käis Kuressaare Gümnaasiumis vaid põhikooliaja, võib teda kindlasti vilistlaseks nimetada. Nimelt lahkus Marek Niit peale põhikooli lõppu spordikooli.
Marek Niit on sündinud 9. augustil 1987. aastal (Vikipeedia 2007). Antud ajahetkel võib teda nimetada Eesti üheks esisprinteriks. Marek on korduvalt uuendanud Eesti meeste 200 meetri jooksu rekordit. Nüüd on rekordinumbrid 20,69 (Kivi 2007). Samuti on ta jooksund välja väga hea 100 meetri distantsi tulemuse, mis jääb veel natuke alla Eesti rekordile (Järvela 2007).
Marek Niidu seni säravaimaiks tulemuseks võib lugeda juunioride MM – võistlustel saavutatud maailmameistri tiitlit (Meie Maa 2007). Selle tulemusega on ta läbi aegade neljas Euroopa sportlane, kes taolise tulemuseni jõudnud.
Samuti on Marek pälvinud palju tunnustavaid meeneid ja auhindu. Muuhulgas on ta kahel viimasel aastal valitud Saaremaa aasta meessportlaseks (Kivi 2007). Ühesõnaga - Marek Niitu võime auga nimetada Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaseks.

3.2. Madis Kallas

Mitte vähemtuntud sportlane Eesti rahva ja meie, saarlaste jaoks olev Madis Kallas on samuti Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane. Madis asus Kuressaare
Gümnaasiumis õppima pärast Kihelkonna Põhikooli lõpetamist. Kuressaare Gümnaasiumi lõpetas ta 1999. aastal.
Madis Kallas on sündinud 22. aprillil 1981. aastal (Vikipeedia 2007). Madis tegeleb kergejõustikuga ning tema niiöelda leivaalaks on mitmevõistlus. Sel alal on ta saavutanud mõndagi nii Eesti kui ka maailma tasemel. Nimelt on Madis võistelnud paljudel maailmatasemelistel võistlustel ja saavutanud seal ka häid kohti. Ka Eestis on ta tulnud näiteks Eesti meistriks ja valitud kolmel aastal Saaremaa aasta meessportlaseks (Vikipeedia 2007).
Madisest lähemalt on võimalik lugeda temaga sooritatud intervjuus .

3.3. Tiidrek Nurme

Paljudele võibolla tundmatu nimi, kuid tegelikult on tegemist Eesti tasemel väga kõva tegijaga. Ka Tiidrek on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis. Ta ei ole küll seda kooli lõpetanud, kuid arvan, et ta on sportlane, keda tuleks antud teema puhul esile tõsta.
Tiidrek Nurme on sündinud 18. novembril 1986. aastal. Ta tegeleb keskmaa jooksudega, põhiliselt 1500 ja 3000m distantsil . Tiidreku nimel on paljud Saaremaa rekordid . Samuti on ta ületanud Eesti tippmarke. Tiidrek on oma aladel vaieldamatu Eesti tipp. Ta on esindanud Eestit ka erinevatel välismaistel võistlustel. Tiidreku potentsiaali on märganud ka Eesti läbi aegade ühe kuulsama ja edukama maratonijooksja Pavel Loskutovi treener , kes treenib nüüdsest Tiidrekut.

3.4. Raigo Saar

Raigo lõpetas Kuressaare Gümnaasiumi 2002. aastal. Tema puhul saab lugeda märkimisväärseks väga paljude KG rekordite omamine. Rekordid on sooritatud kergejõustikualadel ja on väga kõrgest klassist. Ka Raigo on Eesti tasemel võistlustel vana tegija . Ta on ka Eestit erinevatel võistlustel esindanud. Samuti on Raigo saavutanud häid tulemusi erinevatel aladel, näiteks tuli ta 2002. aastal Eesti juunioride meistriks mitmevõistluses (Tustit:19).

4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED

Kindlasti võib hetkel nimetada Kuressaare Gümnaasiumi nimekaimaks sportlaseks kergejõustiklast Sander Suurhansu. Sander tegeleb nimelt odaviskega ning on oma leivaalaga saavutanud nii mõndagi. Esimesed võidud saavutas Sander Saaremaa tasemel tehes tuule alla kohalikele odaviskajatele. Võisteldes ka Eesti tasemelistel võistlustel on Sander saavutanud häid kohti. Tema parimaks saavutuseks saab vaieldamatult lugeda 1. kohta Saarte Mängudel, kus ta saavutas niiöelda kaks ühes, võites kulla ja visates Saaremaa rekordi (Kivi 2007).
Ei saa öelda, et jõutõstja Rait Sagor oleks saavutanud kehvema tulemuse kui Sander. Nimelt tuli Rait noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel maailmameistriks (Kivi 2007). Samuti ei ole talle vastest Eesti tasemel, kus ta on purustanud ka Eesti rekordeid.
Samuti võib nimekaks sportlaseks lugeda purjetajat Aksel Artust. Aksel sõidab hetkel Zoom8 klassi ja on saavutanud nii selles klassis kui ka madalamates klassides häid tulemusi. Näiteks tuli ta hiljuti Itaalias Zoom8 klassi Euroopa meistrivõistlustel üheksandale kohale ( Vinni 2008).
Veel väärivad mainimist näiteks purjetaja John Kaju , kes on Eestis omavanuste seas tugev tegija ja käib alatihti võistlemas välismaal. Ka kergejõustiklased Tõnis Lukk ja Villu Vahter , kes valitsevad Saaremaal ja saavutavad häid tulemusi ka Vabariiklikul tasemel.
Üleüldse on Kuressaare Gümnaasiumis hulgaliselt edukaid sportlasi, keda kõiki ei jõua ette lugeda. Siin on häid korvpallureid, jalgpallureid, võrkpallureid, jõutõstjaid, ujujaid, tennisiste, kergejõustiklasi ja ka lihtsalt tervisesportlasi.

5. KÜSITLUS

Antud küsitluses osalesid Kuressaare Gümnaasiumi 10.–12. klasside õpilased. Küsitlus viidi läbi õpilaste seas pisteliselt ja suulises vormis. Küsimused vastajatele olid järgmised:

Kas sind huvitab sport?

Kas oled teadlik sportimisvõimalustest meie koolis?

Kas osaled ka ise kooli sporditegevuses?

Kuidas hindad ja kirjeldad sportimise võimalusi Kuressaare Gümnaasiumis?

Kas sind rahuldab treenerite – õpetajate töö?

Kas sinu arvates Kuressaare Gümnaasium sporti toetav ja soosiv kool? Põhjenda?

Miks otsustasid valida Kuressaare Gümnaasiumi ja kas sinu valikut mõjutasid ka kooli head sportimisvõimalused?

Nimeta Kuressaare Gümnaasiumi edukaid sportlasi (ka vilistlased)

5.1. Küsitluse kokkuvõte

Suurem osa vastanutest olid spordihuvilised ja piisavalt teadlikud sportimisvõimalustest meie koolis. Selgus, et tegeletaks väga erinevate spordialadega, kuid kõige populaarsemateks osutusid kergejõustik ja pallimängud. Seda eelkõige seetõttu, et hinnati head treeneritööd ja alade harrastamiseks loodud häid tingimusi (täismõõtmetes saal, terviserajad, võimalus kasutada Kuressaare Spordihoonet).
Vastajad leidsid üksmeelselt, et Kuressaare Gümnaasiumis toetatakse igati sporditegemist ning otsitakse võimalusi veelgi paremate tingimuste loomiseks. Kool ei
tee õpilastele võistlustel osalemiseks takistusi ja suhtub mõistvalt kaasnevatesse probleemidesse.
Küsitlusest selgus ka, et head sportimisvõimalused olid kooli valiku puhul küllaltki olulised. Tähtsaks peeti siinkohal mitmekülgseid sportimisvõimalusi, näiteks ujula ja tervisepargi olemasolu.
Kõige rohkem teati vastajate hulgas praegusi Kuressaare Gümnaasiumi edukaid sportlasi: odaviskaja Sander Suurhans, jõutõstja Rait Sagor, kergejõustiklased Tõnis Lukk ja Villu Vahter ja purjetaja Aksel Artus. Mainitud oli veel korvpallureid, võrkpallureid ja ujujaid. Kuna väga vähe teati Kuressaare Gümnaasiumi lõpetanud sportlastest, siis otsustasin oma töös neist lähemalt rääkida.
Kokkuvõtteks võib öelda , et Kuressaare Gümnaasiumis on suhteliselt kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused erinevate spordialadega tegelemiseks ja koolivaliku puhul eeliseks .

6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA

6.1. Kool ja sport

Miks valisid peale põhikooli just KG?
Oli valida kas SÜG või KG. KG – s olid paremad sportimisvõimalused ja see sai otsustavaks . Häid tingimusi kiitis ka selles koolis õppiv vanem vend.

Kas oli ka muid valikuid (näiteks mõni spordikool)?
Mõtlesin Spordigümnaasiumi peale ja käisin ka katsetel ja sain sisse ka. Kuid miskit mulle seal ei meeldinud ja ma siiski otsustasin mitte minna.

Millised olid KG eelised nende ees?
Võrreldes SÜG-iga oli KG suur kool, suur saal, ujula ja mõnevõrra lihtsam õppimise kohalt. Spordigümnaasiumiga võrreldes see, et ta asus Saaremaal.

Kas olid seotud ka KG sporditegevusega ja kui, siis milliste aladega?
Ikka. Näiteks käisin kõigil kergejõustiku võistlustel. Samas olin ka paaril korral KG korvpalli võistkonnas. Osalesin ka klassidevahelisel kossuvõistlustel.

Kuidas hindad üldisi sportimisvõimalusi KG – s?
Väga headeks. Kuna kõik oli olemas. Ujula, saal, metsajooksu rajad .

Kas Sa tegelesid gümnaasiumi ajal peale kergejõustiku veel mõne teise spordialaga?
Ei tegelenud . Vaid võistlustel sai vahest mängitud kossu (n: KG eest, klasside vahelistel võistlustel, Kihelkonna valla eest,). Ettevalmistusperioodil sai tegeletud nii jalgpalli, ujumise, võrkpalli kui ka suusatamisega.

Kui tihti trenni tegid?
Iga päev kell 5 õhtul. Pühapäeviti sai käidud üle nädala ujumas. Laupäev oli üldiselt vaba.

Mõjutas sport ka Sinu õppetööd?
Ei mõjutanud, kõik mis vaja, sai tehtud. Juba 10. klassis oli plaanis minna TPÜ-sse kehakultuuri õppima, seega panin varakult rõhku nendele ainetele, mis oli vaja sisseastumiseks.

Kuidas suhtusid õpetajad Sinu sporditegevusse?
Suht normaalselt. Kuid eks oli vahest ka erandeid, kuid mind see ei häirinud. Olin kogu aeg kindel, et lähen ülikooli edasi ja ka lõpetan selle, kuid selles mõned õpetajad pidevalt kahtlesid. See tekitas vaid lisa motivatsiooni ja nüüd võin südamerahuga öelda, et sport ei seganud magistrikraadi saamast.

Kindlasti puutusid kokku paljude treeneritega (õpetajatega), keda pead neist olulisemaiks? Miks?
KG ajal puutusin kokku väga vähe teiste treeneritega peale Andres Laide, kes oli siis minu treener. Ja arvan, et tema oli ka olulisem. Ta oli ka ise kunagi kümnevõistleja olnud ja oskas selle võlu ja olemuse ka minule selgeks teha.
Kuid õpetajatest on eredamalt meeles matemaatika õpetaja Reet Sepp , kuna olin oma arust põhikoolis mates päris hea, siis tema esimestes tundides sain aru, et mul on veel palju õppida. Ja nii see läks kõik 3 aastat. Ainus matemaatikaga seotud lihtne asi oli gümnaasiumis riiklik eksam , mis oli tema tundide kõrval tõeline puhkus. Ja eksam oli oluliselt lihtsam, kui tema kontrolltööd. Nii et raske õppustel, lihtne lahingus.

Millistel võistlustel esindasid KG – d? Millisel tasemel (maakond, vabariiklik, jne)?
Kergejõustikus esindasin kooli maakonna ja riiklikul tasemel. Eesti MV, koolidevahelistel võistlustel. Korvpallis esindasin maakonna tasandil.

On mõni tolleaegne saavutus Sulle eriliselt tähtis?
Ikka on tähtsad parimad tulemused. Esimesed medalid Eest MV. Eriliselt tähtis oli ka hõbemedal kõrgushüppes Luksemburgis toimunud Euroopa klubide II liiga karikavõistlustel.

Kas ja kuidas jagati tunnustust kõrgete tulemuste eest?
Olenes võistlusest. Peale Luksemburgi võistlust käisime maavanema vastuvõtul. KG lõpetamisel mainiti ka, et olin tubli sportlane. Kui parimad sportlased said samal ajal graveeringuga kella, siis olin natuke pettunud .

6.2. Sina ja üldiselt sport

Kaua oled tegelenud spordiga?
Nii kaua kui end mäletan. Kuid professionaalsel tasemel kümnevõistlusega olen tegelenud aastast 1996, seega 12 aastat. Sellest ajast olen täitnud ka igapäevaselt treeningpäevikut, kus kirjas mida, kui palju ja kuidas olen teinud jne.

Millega (ala) alustasid?
Põhikoolis tegelesin kõigega ja ka käisin nendel võistlustel kus kool käis- kergejõustik, võrkpall, korvpall, jalgpall, suusatamine . Kuid ikka tõsisel tasemel alustasin kohe kergejõustikuga.

Oled Sa oma spordiala valikuga rahul?
Olen küll. Ei kujuta end ette midagi muud tegemas.

Millal tundsid, et mitmevõistlus on Sinu ala?
Keskkooli 10. klassis olin kindel, et hakkan mitmevõistlejaks. Palju alad meeldisid ja ühestki ei tahtnud loobuda .

Millised iseloomuomadused on vajalikud kõrgele tasemele jõudmiseks?
Sihikindlus. Vaja teha pidevalt ja palju trenni. Loobuda igasugustest kõrvalistest ahvatlustest, samal ajal, kui just sõbrad nendele sind kutsuvad .
Pead olema ka natuke nahaalne , muidu spordis edu ei saavuta. Vaimselt pead olema tugev. Kuid kõige olulisem on suur tahe - kui midagi väga tahta ja selle nimel kõvasti tööd teha tuleb ka resultaat.

Milline ala mitmevõistluses on sinu lemmik ja milline meeldib kõige vähem?
Lemmik on kõrgushüpe ja kõige vähem meeldib 400m jooks .

Millist saavutust pead oma senise karjääri jooksul säravaimaks?
2004. ja 2005. aasta Superliiga võidud. Ja lisaks 4. koht Universiaadilt Türgis 2005.

Kas ja kuidas on Saaremaa päritolu mõjutanud Sinu sportlaskarjääri?
Ei usu, et on väga mõjutanud. Võibolla vaid see, et olen maal käinud põhikoolis ja liikunud selletõttu rohkem kui linnalapsed. Sest arvan ka, et maalapsed on mõnevõrra tugevamad kui linnalapsed.

Millega soovid peale sportlaskarjääri lõppu tegeleda?
Ei tea. Treeneri ega kehalise kasvatuse õpetaja amet eriti veel ei köida, kuid võibolla täiesti midagi erinevat spordist (äri, poliitika), et siis aastaid hiljem spordi juurde tagasi tulla.

6.3. Sina ja KG

KG-s jäin inglise keeles spikerdamisega vahele, see on mul endiselt väga hästi meeles. Õpetaja oli Merike Kiviloo ja mind visati selle eest kohe II grupist V keelegruppi. See oli heaks õppetunniks. Spikerdada ei tasu, võibolla vaid siis, kui oskad mitte vahele jääda. Teistes ainetes ma keelatud abi kasutama ei pidanud, hinded küll midagi super ei olnud, kuid ikka oma peaga saavutatud.
Osalesin KG ajal ühe korra maakondlikul olümpiaadil ja olen selle üle siiani väga uhke. See oli geograafia olümpiaad.
Rebaste ristimisele ma 10. klassis ei jõudnud, kuna tegin samal ajal Kuressaare staadionil oma elu esimest kümnevõistlust. Nii, et rebaseks mind ei ristitud, kuid kümnevõistluse lõpetasin korralikult ära ja peale seda võisin ma ennast juba tõeliseks kümnevõistlejaks pidada.
KG – s olles käisime laagris vaid kooli vaheaegadel , seetõttu kooli asju see ei seganud. Talvel käisime Tallinnas laagris ja suvel Käärikul.
Olen võistelnud 12 euroopa riigis. Laagrites olen käinud viimased kümme aastat, igal aastal u 1-2 kuud ( Hispaania , Kanaari saared, Egiptus).
Olen jätnud vigastuse tõttu vahele 2 hooaega . Seoses spordiga on mulle tehtud 4 operatsioon .
Treenin alates 2005. aasta suvest koos Kristjan Rahnuga. Erki Noolega eriti head suhted ei ole, kuid ei tunne sellest ka puudust.
Olen 3 korda valitud Saaremaa aasta sportlaseks 2002, 2004, 2005. Olen mitmekordne eesti noorte ja täiskasvanute meister. Saaremaa rekordid kümnevõistluses ja 110m tõkke jooksus kuuluvad minule. Lisaks veel siserekordid seitsmevõistluses ja 60m tõkkejooksus.
Lemmikvõistlus on Reval Cup, kus tahan kindlasti iga aastal osaleda. Kokku olen osalenud Reval Cupil 6 korda.
Olen olnud korduvalt stardis viimase 10 aasta kõigi maailma parimate kümnevõistlejatega (Seberle, Nool , Dvorak , Magnusson, Clay, Karpov, Buseman, Smith, Krautsanka, Niklaus, Lobodin, Pogorelov, Drozdov) Need mehed on võitnud enamus medaleid viimaselt paarilt olümpialt, maailma meistrivõistlustelt ja euroopa meistrivõistlustelt nii sees kui väljas.
Olen andnud nii uriini-, kui veredopingu proove. Kõik on olnud puhas ja võin öelda, et midagi keelatut ei ole kunagi võtnud. Kuid käies tihti laagrites ja võistlustel ning suheldes paljude sportlastega ma tean, kui palju võetakse dopingut. Mõned jäävad vahele, paljud ei jää. Enamus asju mis dopinguna kasutatakse kaovad organismist teatud ajaga (1 nädal kuni 1 kuu), sel ajal ei tohi lihtsalt kontrolli sattuda.
Olen korjanud kõik oma võistlusnumbrid alates 1996. aastast kokku ja pannud kausta, kuhu lisan info selle võistluse kohta koos sellel võistlusel tehtud pildiga. Kokku on umbes 100 numbrit.
Olen kogunud kokku kõik ajalehe ja ajakirjade artiklid, mis minust on kirjutatud või kus mind on mainitud alates 1996. aastast.
Ei ole kunagi proovinud suitsu ja purjus olnud. Alkoholi tarbin vaid nii palju, et korra aastas võibolla joon klaasi veini, kuid viimased aastad ei ole ka seda ette tulnud.
Jälgin ka igapäevaselt toitumist. Kuna toit peab sisaldama kõike vajalikku ja seda tuleb süüa kindlal ajal. Kuid toitumine ei ole väga range, kuna kaaluga probleeme ei ole.

KOKKUVÕTE

Uurimistöö teemal „Sportimisvõimalused Kuressaare Gümnaasiumis ja nende mõju õpilaste tulemustele” käsitles järgmisi probleeme:

Mis on koolisport?

Milline on koolispordi tähtsus?

Millised on sporditegemise võimalused Kuressaare Gümnaasiumis?

Millised kuulsust kogunud sportlased on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis?
Töö eesmärkideks oli:

Välja selgitada sportimisvõimalused Kuressaare Gümnaasiumis.

Uurida, kas Kuressaare Gümnaasiumis on piisavalt head sportimisvõimalused?

Kas head sportimistingimused on koolivaliku puhul eeliseks?
Püstitati järgmised hüpoteesid:

Ka Kuressaare Gümnaasiumist on võimalik jõuda maailma tippu.

Head sportimisvõimalused on koolivaliku puhul olulised.
Töö käigus viidi läbi küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi gümnaasiumi osa õpilaste hulgas ja intervjueeriti Kuressaare Gümnaasiumi vilistlast Madis Kallast.
Uuringu tulemusena selgus, et Kuressaare Gümnaasiumis on head tingimused erinevate spordialade harrastamiseks. Kool omab vastavat materjal–tehnilist baasi ja toetab laiapõhjalist sporditegevust.
Uuring näitas, et nii kooli vilistlaste kui ka praeguste õpilaste hulgas on edukaid sportlasi (maakonna-, vabariigi-, maailma tasemel), siit järeldus – sportimisvõimalused Kuressaare Gümnaasiumis on piisavad selleks, et saavutada häid tulemusi. Seega leidis kinnitust ka hüpotees, et Kuressaare Gümnaasiumist on võimalik jõuda tippu.
Küsitlus näitas, et sportimisvõimaluste mitmekesisus sai paljudele õpilastele koolivaliku puhul oluliseks. Sellega leidis kinnitust ka uurimistöö teine hüpotees.
Antud teema pakkus autorile huvi, kuna tema asus Kuressaare Gümnaasiumisse õppima heade sportimisvõimaluste tõttu.

KASUTATUD MATERJAL

Kirjalikud allikad

1. Kuressaare Gümnaasiumi kroonika – 25 aasta sporditööd.
2. Tustit, E. Tempus fugit. Saarte trükikoda, 2003

Internetiallikad

1. Järvela, Marek Niit eelistab 100 meetri rekordile 200 meetri oma [WWW] http://www.sloleht.ee/ index. aspx ?id=233661&d=20070611&a=1 (11.06.07).
2. Kivi, Marek niit jooksis siiski rekordi [WWW] http://www.meiemaa.ee/ index.php?content=artiklid&sub=1&artid=17665& term =marek%20niit (07.07.07).
3. Kivi, Sander Suurhans võitis rekorditega [WWW] http://www.meiemaa.ee/ index.php?content=artiklid&sub=4&artid=18297&term=Rhodos (07.07.07).
4. Kivi, Rait Sagor tuli maailmameistriks [WWW] http://www.meiemaa.ee/ index.php?content=artiklid&sub=1&artid=19303 (08.09.07).
5. Meie Maa, Marek Niit on maailmameister [WWW] http://www.meiemaa.ee/ index.php?content=artiklid&sub=1&artid=14036&term=marek%20niit (19.08.06).
6. Pruul, Erki Noole eeskuju innustas vanglast pääsema [WWW] http://www.epl.ee/ ?artikkel=296601 (18.07.05).
7. Vikipeedia, Madis Kallas [WWW] http://et.wikipedia.org/ wiki/Madis_Kallas (18.12.07).
8. Vikipeedia, Marek Niit [WWW] http://et.wikipedia.org/ wiki/Marek_Niit (26.06.07).
9. Vinni, Aksel Artus lõpetas EM-i üheksandana [WWW] http://www.omasaar.ee/ index.php?content=artiklid&sub=15&artid=6384 (20.03.08).

Suulised allikad

1. Endel Tustit – Kuressaare Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja
2. Madis Kallas – mitmevõistleja ja Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane
24

.DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MartK Õppematerjali autor

SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE

uurimistöö

Sarnased õppematerjalid

doc

Kümnevõistlus

Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabeli

Kehaline kasvatus

doc

Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele

Laiali jagati 25 küsitlust ja sama palju saadi ka tagasi. (Lisa 1) 2.1 Kõige olulisem ujumise kui spordiala juures Joonis 2. Kõige olulisem ujumise kui spordiala juures Joonisel 2 on näha, et suurem osa (46 %) vastanuist pidas oluliseks füüsilist vormi. See on ka loogiline, sest sportlik kehaehitus on väljapaistev ja käega katsutav. Samuti on oluline ka 7 tervis (37 %), sest sport aitab tugevdada immuunsussüsteemi. Vähem on neid, kes peavad oluliseks tulemusi võistlustel ja trennis (15 %). Kaks protsenti küsitletuist pidas oluliseks ujumist kui mõnusat ajaviidet. 2.2 Ujumise mõjutused tervislikule ja kehalisele arengule Küsitletud on jäänud ujumisega rahule ja selle spordialaga tegelemisel on tulnud ainult positiivseid kommentaare. Ujujad kiitsid ujumise tervistavat toimet kehale ja immuunsussüsteemile

Ujumine

doc

Uurimustöö: Tapa Günmaasiumi ajalugu

1960. 1961. õppeaastast hakati kooli nimetama Tapa 1. Keskkooliks ja 1963. aasta kevadel alustati uue koolimaja ehitust. Kõige pikema aja on kooli juhtinud Harry Salmisto: ta alustas veel Kooli tänava majas 1959. aastal ning töötas direktorina 1987. aastani. 1987. aastast juhib Tapa Gümnaasiumi Elmu Koppelmann. Noore direktori visa tegutsemise tulemusena rajati uus soojustrass ning aastaid külmaga maadelnud Tapa kool on praegu vist küll maakonna joojemaid koole. Huvialad ja sport 80 aasta jooksul on Tapa Gümnaasiumis tegeldud palude spordialadega. Populaarsed on olnud kergejõustik, korvpall, laskmine, käsipall, suusatamine jt. 1960-ndatel aastatel tegutses Tapa linna Laste- ja Noorte Spordikool. Põhialadeks olid suusatamine kergejõustik ja korvpall. Tugev oli tüdrukute korvpallinaiskond. Henn Sepa juhendamisel saavutati vabariigis palju auhinnalisi kohti. Võimlemisega tegeleti Eike Sepa juhendamisel. Laskesport oli koolis üks eldukamaid ja kuulsust toonud

Ajalugu

odt

Suitsetamine

Kuressaare Gümnaasium SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSI

Teadus tööde alused (tta)

odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................

Informaatika

docx

EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU

Valga Gümnaasium Tim Klampe 11 b klass EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Uurimistöö Juhendaja õpetaja Riho Meri Valga 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest, kus eestlased on edu saavutanud. Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani.Uurin kui head saavutused eestlased on teinud erinevatel kergejõustiku aladel.Eesmärgiks on uurida millised on parimad saavutused, kelle poolt ning millal ja kus need on tehtud. Uurimistöö on valminud põhiliselt interneti allikate alusel.Osa materjali on lisatud ka enda teadmiste põhjal.Uurimistöö on jaotatud osadeks alade kaupa, et oleks arusaadav ja lihtne leida vajalik teema ülesse. Tänan abi eest oma juh

Sport

xls

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. Muidu on ikka meda

Kehaline kasvatus

rtf

KEHAKEEL uurimistöö

Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud...................................................................................................5 1.1.3 Kultuurilised.............................................................................................................5 1.1.4 Psühholoogilised...........................

Teadus tööde alused (tta)

Rohkem sarnaseid