y``(- 2) = 12 4 16 > 0 punktis x = - 2 on lokaalne miinimum. 5. y (0) = 16 , y (2) = 24 822 + 16 = 16 32 + 16 = 0, y (- 2) = 0, seega lokaalne maksimum on punktis (0; 16), üks lokaalne miinimum on (2; 0), teine lokaalne miinimum on ( - 2; 0). 8 Ülesanne 4.15. Prognoositakse, et teatud tõenäosusega on lähima kuu aja jooksul on oodata aktsia hinna muutumist järgmise seaduspärasuse järgi: p(t) = - 0,0035t3 + 0,18t2 2,5t + 152, kus t on päevade arv alates praegusest. a) mitme päevapärast on kasulik aktsiaid osta ja mitme päeva pärast on kasulik neid müüa? b) Kui suurt tulu saadakse, kui ostmiseks sobival ajal ostetakse 1000 aktsiat, mis müümiseks sobival ajal maha müüakse. Ülesanne 4.16. Prognoos näitab, et kauba A pakutav kogus q muutub lähima 3 kuu jooksul järgmiselt: q(t) = 0,04t3 7 t2 + 200t + 15 000, kus t on päevade arv alates tänasest
Kreeka Referaat Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Loodus....................................................................................................................................4 Kliima.................................................................................................................................5 Temperatuur................................................................................................................... 6 Vihmasadu-õhuniiskus .................................................................................................. 6 ..........................................................................................................
Albu Põhikool Pythagorase teoreem Koostas:Merilin Talimaa Juhendaja: Ivi Madison Albu 2011 Pythagorase teoreem SISSEJUHATUS Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``palju teadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas``. Raskused...
uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe. Hüpoteesi seadmine nõuab laia silmaringi ja probleemi põhjalikku tundmist. Heaks hüpoteesiks tuleb pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi.
· Regulaarne ja seaduspärane võimu vahetumine · Kodanike tahte võimudele edastamine · Rahva usalduse indikaator riigivõimule · Hariv funktsioon · Demokraatlikud valimised on tähtsad, sest inimsed näitavad usaldust sellega Vabade valimiste põhimõtted · Vabad oma veendumuste järgi saad valida · Üldised · Ühetaolised kõik hääled on võrdsed · Otsesed · Hääletamine on salajane 1. valimised tagavad võimu regulaarse seaduspärasuse vahetuse 2. valimised, mis toimuvad teatud aja vahemiku järel on, korralised 3. valimiste kaudu kodanikud valivad esindajad , kes arutavad valijate soove ja võtavad vastu seadusi 4. valimised näitavad, kui suur on rahva toetus riigivõimule 5. kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust rahva usaldust riigile 6. valimised harivad kodanikke poliitiliselt, sest nad saavad poliitilist teavet 7
Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti." Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagu...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
vaatamata iseloomustas neid üks ühine põhijoon. Tähelepanelik eluvaatleja Lev Tolstoi võttis selle kokku oma romaani ,,Anna Karenina" tegelase Konstatin Levini sõnadesse, mida V. I. Lenin pidas vaadeldava ajajärgu kõige tabavamaks iseloomustuseks: nüüd on kõik ,,pea peale pöördunud" ja ,,alles kujunemas". ,,Pea peale oöördunud" oli kogu senine elukorraldus, varises aastasadu püsinud ja valitsevatele klassidele igavesena tundunud feodaalpärisorjuslik kord. Ajalooprotsessi seaduspärasuse raudse jõuga astus ellu, ,,oli kujunemas" uus, kondanlik kord, rikas uutest, veel teravamatest vastuoludest. Fedoaalkorra rüpes kujunema hakanud kapitalistlikud suhted ei saanud endale Venemaal vaba arenemisteed. Seepärast kujunes ühiskondlike formatsioonide vahetus pikaajaliseks ja valuliseks protsessiks. Pärisorjuse kaotamine peaasjalikult ainult aadliklassis huve arvestava reformi teel 1861. aastal ei lahendanud maaküsimust. Venemaa demokraatliku
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
veidi väiksem. Väljundpinge efektiivväärtuseks on sel juhul 270/2 = 192 V ning 137 keskväärtuseks 171 V. Võrdluseks olgu öeldud, et võrgu faasipinge amplituudväärtus on 311 V. Järelikult pole niisugusest sagedusmuundurist toidetav mootor nimisagedusel enam täielikult koormatav, sest toitepinge vähenemise tõttu arendab mootor ka väiksemat momenti. Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel seaduspärasuse U/f = const. korral osutub, et mootor säilitab nimitalitlusele vastava ülekoormatavuse kuni sageduseni 45 Hz. Suurematel sagedustel hakkab mootori koormatavus toiteallika väljundpinge piiratuse tõttu vähenema. Ue UPLM Uk 270 V t Joonis 4.38
tasakaaluasendist - nn hälbest. Harmooniline liikumine (siinusvõnked) tekib siis, kui direktsioonijõud on võrdeline hälbega. See ongi harmooniliste võngete võrrand. · Võnkuva keha energia (tuletusega). Et võnkuv keha on liikumises, saame arvutada tema kiiruse ja kiirenduse, diferentseerides võnkumiste võrrandit aja järgi. Nii saame: Näeme, et kiirus ja kiirendus muutuvad sama seaduspärasuse järgi, ennetades hälvet faasis vastavalt veerand perioodi ( ) ning poole perioodi ( ) võrra. Seega on võnkuva keha kiirus maksimaalne hetkel, kui hälve on null, kiirendus aga maksimaalse hälbe momendil. Keha energia leiame kineetilise ja potentsiaalse energia summana. Meie näites on potentsiaalseks energiaks elastsusjõu energia ning ; on faas Arvestades, et , saame Võnkuva keha energia on võrdeline 1
Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv suurus 15. Töö ja kin energia. dA=Mdt, Jõu poolt sooritatud töö mõõdab kineetilise energia muutust. 16. Harmooniline võnkumine. x=Asin(wt+fiinull), w=2piiϑ. X(teine tuletis)+w(ruut)x=0 ostrill Harmooniline võnkumine on võnkumine, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi (mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil). x = A sin(ωt+φ0), kus x-hälve tasakaaluasendist, A-võnkeamplituud, ωt-võnkumise faas, φ0-algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2π. 17. Pendlid. Vedru, mat ja füs. Valemid iga asja kohta. Vedrupendel Vedrupendli periood T sõltub pendlikeha massist m ja vedru jäikusest k. Mat
3. Võnkumised a. Harmooniline võnkumine b. Vedrupendel. Matemaatiline ja füüsikaline pendel c. Harmoonilise võnkumise energia d. Samas sihis toimuvate võnkumiste liitmine e. Tuiklemine f. Ristuvates sihtides toimuvate võnkumiste liitmine g. Sumbuvad võnkumised h. Sundvõnkumine. Resonants i. Sundvõnkumise faas A) Harmooniline võnkumine Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Teisisõnu veel: harmooniline võnkumine on võnkumine hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole suunatud jõu mõju B) Vedrupendel. Matemaatiline ja füüsikaline pendel C) Harmoonilise võnkumise energia D) Samas sihis toimuvate võnkumiste liitmine Võnkuvale kehale võib samaaegselt mõjuda mitu tasakaaluasendi poole viivat jõudu. Neid võib liita ja vaadelda võnkumist ikkagi ühe jõu põhjustatud liikumisena
rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Kord, kui Archimedes vett täis vanni ronis ja vesi üle vanniääre tõusis, taipas ta, et vannist välja voolava vee hulk on võrdne tema keha ruumalaga. Ta hüüdis: Heureka- ma olen leidnud! See avastus aitas Archimedesel mõista, kuidas kehad ujuvad. Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid
= ⃗r x ⃗p , ω =I ⃗ Impulsimoment näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv suurus 15.Harmooniline võnkumine., ω=2 π/T ´x +ω2x=0 harmooniline ostsillaator Harmooniline võnkumine on võnkumine, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi (saab kirjeldada sin-funktsiooni või cos- f-i abil). x = A sin(ωt+ϕ0), kus x-hälve tasakaaluasendist, A-võnkeamplituud, ωt- võnkumise faas, φ0-algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2π. 16.Pendlid. Vedrupendel Vedrupendli periood T sõltub pendlikeha massist m ja vedru jäikusest k. Mat. pendel – idealiseeritud süsteem, kus kaalutu ja venimatu niidi otsa on riputatud ainepunkt(pendli võnkeamplituudi muutmisel jääb pendli
Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Iseloomulikud omadused *Väike tihedus->koosnevad peamiselt gaasidest *Suhteliselt suured *Kiire pöörlemisperiood Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto on piklikum võrreldes teiste suurte planeetidega. Ta on palju väiksem kui ülejäänud suured planeedid. Millised on planeetide orbiidid?Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi. Miks on Kuul näha vaid üht külge? Me näeme koguaeg Kuu ühte külge, sest Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiiresti kui ta tiirleb ümber Maa. Kirjelda asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirlebMarsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Kirjelda komeetide liikumist. Ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapäraest liikuva uduliguna. Komeedid tiirelevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
alguses. Galileo alustas sellesama ideega, kuid pidi selle peagi kõrvale heitma. 1604. aastal mõtles ta välja viisi, kuidas kiirenduse korral reaalset kiirsut mõõta. Sel eesmärgil laskis ta paigalseisval kuulil väga ettevaatlikult kaldpinnalt (vähem kui 2kraadi) alla veereda ja märkis kuuli asukohad võrdsete ajavahemike järel üles, mõõtes aega poolesekundiliste taktide kaupa. Vahemaid mõõdeti millimeetrites, mille põhjal Galiloe leidis seaduspärasuse, et üksteisele järgnevad laskumiskiirused järgivad paarituid numbreid 1, 3, 5, 7, ... ja vahemaade summa lähtepunktist mõõtes vastab numbrile 1, 4, 9, 16, ..., mis andis talle vaba langemise seaduse: et teede pikkused algpunktist mõõdetuna võrduvad vahemaa läbimiseks kulunud aja ruuduga. Pärast seda edeneb Galileo töö kiiresti ilma täiendavate eksperimentideta, sest kui matemaatika on juba kord seotud reaalsete mõõtmistega, võib teda ka usldada. Kõik
näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid juurdlema inimese käitumise üle ja selle üle, mis on tõde, õiglus, mehisus, hüve ja pahe. Sokrates ei ole midagi kirjutanud, kuid tema ideed on meieni jõudnud Platoni ja teiste tema õpilaste teoste kaudu. Teater
(määratud pikkade luude pikkuste põhjal). 6.3. Vanus määratud epifüüside lõikumise järgi. Üks võimalus mitte-täiskasvanute vanuse määramiseks on vaadelda luustike kasvutsoone nn epifüüse. Tegmist on eeskätt pikkade luude (aga ka vaagna ja abaluu) otsmiste või servmiste piirkondadega, milles asuv kasvuosa on mittetäiskasvanud inimesel veel luu keskmise osa külge kinnitumata. Epifüüside kinnitumine luu põhiosa külge toimub teatava seaduspärasuse alusel ning ka selle alusel on loodud metoodika skelettide vanuse määramiseks. Epifüüside kokkukasvamise alusel on mõttekas analüüsida eeskätt teismelisi indiviide (nooremate jaoks on parem meetod hammaste lõikumine ja pikkade luude pikkused). Vanust epifüüside kokkukasvamise alusel saab määrata alla 25 aastastel. Selleks vanuseks kasvavad epifüüsid reeglina kinni, kuid aasta paar veel on kasvamise jooned näha. 7
!! · Mediaan jaotab normaaljaotuse tagurpidi U kaheks osaks. Artitmeetiline keskmine on samas kohas kus mediaan kuna äärmused on normaaljaotusel võrdsed. Mood on samuti keskel ehk seal kus mediaan ja aritmeetiline keskmine kuna kõige suurem sagedus on seal (tipp). Aritmeetiline keskmine = Mood = Mediaan. · Normaaljaotuse puhul on tegu sümeetriaga. NÄHTUSTEVAHELISED SEOSED · Seoste analüüsil baseerub ökonomeetria (majanduse mõõtmine). · Seaduspärasuse jaoks peab seos esinema püsivalt ja korduvalt. · Põhjuslik ehk kausaalne seos. Põhjusnähtus peab esile kutsuma tagajärgnähtuse. PT Põhjuslik tagajärgseos. Põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks ühtaegu piisav ja tarvilik. Mõju seos üldises mõistes. Mõju on mõlemasuunaline! Põhjuslik seos on alati mingi suunaga, sama ei kehti seoste kohta üldiselt. · Statistiline seos ehk stohhastiline korrelatiivne, mittetäielik seos. Statistilise
Pluuto on piklikum võrreldes teiste suurte planeetidega. Tema orbiit on tugevasti kaldu ning sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi. Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi
võimalus. Teine käsitlus – organisatsioon ja inimene arvestavad vastastikku üksteise huve ja tegutsevad harmooniliselt. Inimesele on organisatsioon tema eesmärkide saavutmise vahend ja vastupidi. Vastastikune sotsiaalse toimimise käigus saab kumbki pool vastastikku kasu oma panuse eest. Legitiimsus – organisatsiooni mõistes on legitiimsus osapoolte vaheline sekkumine, milleks peaks olema üksmeel, et organisatsiooni suhetes on võim tasakaalus. Sekkumise seaduspärasuse piirid on erinevate rühmade vahel erinevad. Nt juhid pooldavad sekkumist kõige enam, alluvad aga kõige vähem. Kõige enam pooldatakse organisatsiooni mõju tööalasesse käitumisse – nõuda töökohta korras, pidada kinni töötajast. Sekkumist loetakse õigustatuks, kui tegevus toimub tööl, on seotud inimese ametiga. Vastasel juhul muutub legitiimsus ebaselgeks ja organisatsioon ei tohi sekkuda töövälisel ajal ja mõjutada inimese tegevust – nt
Positivistide arvates oli positiivsesse staadiumi jõudnud matemaatike, osalt ka astronoomia, füüsika ja mõned teised loodusteadused. Kõige kaugemal sellest staadiumist oli sotsioloogia. Selle mõiste võttis kasutusele samuti Comte märkimaks teadust ühiskonnas. Positivism aitas välja kujundada realismi kunstis ja kirjanduses. 19. sajandi kuulsaim bioloog oli Karl Erns von Baer kelle juhtimisel toimusid mitmed geograafilised uurimisreisid . Ta avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse: põhjapoolkeral kulutavad jõed rohkem paremat kallast , mille tõttu see on järsem kui vasak , lõunapoolkeral aga vastupidi. Põhjuseks oli maakera pöörlemisel tekkiv jõud. Baer avastas 1826. aastal imetajate munaraku . Ta uuris pikka aega loomariigi arengut, rajades võrdleva embrüoloogia. Saksa keemik Justus von Liebig uuris taimede ja mulla keemilist koostist ning tegi kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforisisaldusest. 1840. aastal avaldatud
C. Sources of information on specific subjects. Engineering, 137 (1934), 8586) ning sõnastas informatsiooni hajumise seaduse (Law of Scattering, Law of Scatter, Bradford's Distribution), Bradfordi seadus. Alfred James Lotka (18801949) rakendas statistilisi meetodeid, et mõõta teadlaste produktiivsust (Lotka, A.J. 1926. The frequency distribution of scientific productivity. Journal of Washington Academy of Science 16, 317 323 ). Ta analüüsis bibliograafiaid ja leidis seaduspärasuse, et keskmiselt 61% kõigist autoritest on andnud bibliograafiasse ühe artikli. Statistilisi meetodeid rakendati ka selleks, et mõõta sõnade sagedust tekstides. Harvard lingvistikaprofessori George Kingsley Zipf (19021950) nime on saanud nn Zipf'i seadus. Tegemist on esinemissageduse analüüsiga. George K. Zipf'i seadus ütleb, et sõna esinemissagedus mingis tekstis on seoses selle sõna esinemiste arvuga (Zipf, G.K. Selected Studies of the Principle of Relative Frequencies of
Majandusteaduses on neid formuleeritud suhteliselt vähe. Üheks näiteks on kaubandusteaduse kolm seadust (Schenk, 1991). Kas juhtimisteaduses mõni teooria võib pretendeerida seaduse staatusele, on eraldi küsimus (Vadi, 2004: 78). Üldistusastmest lähtudes kuulub teadusse seaduse järel teooria oma rangemas tähenduses. Nimelt teooria, mis on uurimisobjekti mingeid aspekte või osi käsitlevate teadusuuringute tulemus. Sellises käsitluses on teooria teaduse tuum, st olemuslik, üldistav seaduspärasuse formuleering, mis peab paika igas aegruumis. Järelikult ei saa samastada mõisteid juhtimisteooria, -kontseptsioonid, -koolkond jne., kuigi seda on tehtud. (Macharzina, 1995) Arvukate teooriate olemasolust ajendatuna on kujunenud väljend juhtimise teooriapadrik (management theory jungle), mille võttis kasutusele 1961. a. Harold Koontz, tähistamaks Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria
Esimene samm seisneb muutujate kindlaksmääramises ja nende defineerimises. Muutuja (näiteks hind või kogus) on mõõt, millel võib olla erinevaid võimalikke väärtusi. Teine samm seisneb oletuste (eelduste) tegemises tingimuste kohta, milles antud teooria kehtib. Kõige tähtsamad on ceteris paribuse eeldus (st muude tingimuste samaks jäämist) ja ratsionaalse käitumise oletus. Kolmandaks sammuks on hüpoteesi e prognoosi formuleerimine Hüpotees on teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta; need on kontrollimata, oletatavad teadmised. Hüpoteesil on tavaliselt järgmine kuju: kui on A, siis on ka B (ceteris paribus). Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm, mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine Ta ei pruugi viidata tulevikule ja tema puhul peavad olema ära näidatud kõik tingimused, mille korral teda eeldatakse kehtivat. Prognoosi ei tohi samastada ennustusega, so tuleviku kohta käiva tingimusteta väitega. Viimane samm
2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrdlemisi nõrgalt kinni. Metallidel on iseloomulik elektrone loovutada. Kristallvõred – iseloomustab aatomite paiknemist kindla seaduspärasuse kohaselt. Allotroopia – sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Allotroobid erinevad üksteisest struktuuri ja omaduste poolest. Polümorfism – metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Isomorfism – erinevate metallide kristallivõrede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomi raadiused. 3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused.
staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Ek= mv2/2, E=Ek+Ep, isoleeritud ja ainult pot jõud, Summa Ei=consT 17, Harmooniline võnkumine x=r*cos x, ᵨ=w*t, ω=2 π/T x=r*cos(wt+ Fi0) Hälve ja faas ´x +ω2x=0 harmooniline ostsillaator Harmooniline võnkumine on võnkumine, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi (saab kirjeldada sin-funktsiooni või cos-f-i abil). x = A sin(ωt+ϕ0), kus x-hälve tasakaaluasendist, A-võnkeamplituud, ωt- võnkumise faas, φ0-algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2π. 18, Pendlid M= I*E, kus m on jõumoment, I on inertsmoment ja E on nurkkiirendus Vedrupendel Vedrupendli periood T sõltub pendlikeha massist m ja vedru jäikusest k. Mat. pendel – idealiseeritud süsteem, kus kaalutu ja venimatu niidi otsa on
Eteeni juhtimisel broomivette kaob viimase värvus. Seda tunnust kasutatakse alkeenide kindlakstegemisel (valastumine). 2) Hüdrogeenimisel (liitmisel vesinikuga) moodustuvad alkaanid: CH2 = CH2 + H2 CH3 CH3 3) Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid (HCl, HBr, HJ, HF): CH2 = CH2 + HCl CH3 CH2Cl (kloroetaan e. etüülkloriid) NB! Markornikov avastas esmakordselt seaduspärasuse, et vesinikhalogeniidid reageerimisel alkeeniga liitub vesinik selle süsiniku aatomiga, mis on enam hüdrogeenitud, halogeen aga selle süsiniku aatomiga, mis on vähem hüdrogeenitud. 4) Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad, moodustades alkohole: CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH (etanool) 5) Kõrgel rõhul ja temperatuuril või katalüsaatorite manulusel alkeenid polümeeruvad: Eteeni polümeerimisel tekib polüetüleen e. polüteen:
Eteeni juhtimisel broomivette kaob viimase värvus. Seda tunnust kasutatakse alkeenide kindlakstegemisel (valastumine). 2) Hüdrogeenimisel (liitmisel vesinikuga) moodustuvad alkaanid: CH2 = CH2 + H2 CH3 CH3 3) Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid (HCl, HBr, HJ, HF): CH2 = CH2 + HCl CH3 CH2Cl (kloroetaan e. etüülkloriid) NB! Markornikov avastas esmakordselt seaduspärasuse, et vesinikhalogeniidid reageerimisel alkeeniga liitub vesinik selle süsiniku aatomiga, mis on enam hüdrogeenitud, halogeen aga selle süsiniku aatomiga, mis on vähem hüdrogeenitud. 4) Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad, moodustades alkohole: CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH (etanool) 5) Kõrgel rõhul ja temperatuuril või katalüsaatorite manulusel alkeenid polümeeruvad: Eteeni polümeerimisel tekib polüetüleen e. polüteen:
Hegel 1770-1831 Ta uskus, et kõik varasemad olid vaid eri teemad ühe suure filosoofia ajaloos, mille tema oli nüüd saavutanud. Ta oli süsteemilooja, kes viis kõik ühtede ja samade kategooriate alla. Kogu tema hiigelperioodi filosoofia on ühe ja sama teema korduv üksikasjalik kirjeldmine. Ta oli üks saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kellele loengutele oli tohutu tung. Ajalugu on põhiolemuselt seaduspärane ja selle seaduspärasuse paljastamine on tema ülesanne. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistuspärane. Tema filosoofia olemus on tugevalt religioosne. Hegel liigub uuelaadse ühtsuse poole. Maailmaajalugu väljendav teoloogia on Hegeli areng millegi parema suunas. Ta on idealist – ta kirjeldab vaimset reaalsust. Maailmaajalugu on vaimu, teadvuse areng ja teadvust ei saagi käsitleda kuidagi teisiti kui suhtes ajalooga. Õigus, moraal ja riik ja ainult need on positiivne reaalsus
28. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 29. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad. Need on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 30. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib perikeeli, näib Päike tema taevs liikuvat vastassuunas (läänest itta). 31. Iseloomustage Veenuse liikumist.
Süntagmaatika: märk suhtes kontekstiga. Metonüümia. Paradigmaatika: märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Metafoor. (5.loeng slaidid 7-11) 13)Semiosfäär (Lotman)- Suurimaks funktsionaalseks tervikuks, mis kujundab semioosi aega ja ruumi, on semiosfäär kui "kultuuri arengu tulemus ja tingimus" (Lotman 1990, Universe of the Mind). Kultuuri arenemisest rääkides oli Lotmanile oluline rõhutada võimalike arenguteede paljusust ning arengusuuna juhuslikkuse ja seaduspärasuse, lineaarsuse ja plahvatuslikkuse dünaamikat. Semiosfäär: Piiritletus; Semiootiline ebaühtlus; Tuum ja perifeeria; Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas; Terviklikkus, hierarhilisus; Semiosfäär kui tervik on homomorfne teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur). Semiosfääri struktuurne ülesehitus: Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste
Neptuun ja Pluuto. (3) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (3) Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed
5.Võnkumised 1.4.2.Tangensiaalpinge ja nihkemoodul 1.5.1.Harmoonilised võnkumised Eraldame deformeeritavast materjalis mõttelise kuubi ning käsitleme Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, mis on nihkedeformatsiooni, kui vastastahkude sumbumatu ja milles võnkuv suurus muutub suhtelist nihet y , mis võrdub nihkenurga ajas sinusoidaalse (harmoonilise) tangensiga... seaduspärasuse järgi. harmooniline võnkumine on võnkumine Nihkedeformatsiooni puhul on tegemist hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole tangensiaalpingega t, mis on võrdne tahu suunatud jõu mõjul. puutuja sihilise jõuga f, pindalaühiku kohta, Suurust x, mis mõõdab kõrvalekaldumist tasakaaluasendist või nullväärtusest, nimetatakse deformeerunud kehas. Isotroopse materjali,
kontuurid, tervikobjektid vastandina juhuslike elementide konglomeraadile. Tajuva organismi oluliseks omaduseks on kontrastitundlikkus. Ere valgus võib põhjustada illusiooni toimuva lähedusest. Inimese värvitundlikkus sõltub valgustatusest. Esineb inimesi, kellel värvusnägemist tagavate repseptorite (kolvikeste) süsteem töötab nõrgalt või mittetasakaalustatult, mistõttu nad eristavad värvusi halvasti. Selle seaduspärasuse avastas inglise füüsik Dalton ning seda nähtust nim tem anime järgi daltonismiks. Nähtust, kus inimene ei näe hämaras nim kanapimeduseks. Aistingute seaduspärasuse tundmine aitab kaasa (väär)toimingute ja inimeste poolt antud kirjelduste hindamisele ja mõistmisele ning vastavate tagamaade selgitamisele. Taju üldmõiste Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tugineb aistinguile, sõltub
Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. http://www.kool.ee/argo/fyys/astronoomia.doc
2.keem.reakts.kiirusHomogeense reaktsiooni kiirus -molekule on ruumalaühikus e.mida suurem -on aine kiiruse seaduse parameetrid -katseandmetest k1>k2, siis on -võimalik läbi viia jadareaktsioonid Olgu antud FAO, CAO, k, E, Cpi, HR-Praktikas esineb on kiirus, millega keemiline ühend kaotab oma molaarne kontsentratsioon C. Järeldust, et vähim ruutude meetodil?-Vähimruutude meetodi küllalt -hea saagisega YB. Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite identsuse (ühendi hulga muutus ühes ruumalaühikus reaktsioonikiirus on võrdeline reageerivate ainete puhul parameetrite -väärtused leitakse nii, et mudeli aeg: kui ruumaeg ... pidevas reaktoris -või reaalaeg t algväärtused v0,...
Ge tootmise teeb kalliks tema kontsentreerimine. Võrreldes räniga on Ge keelutsooni laius väiksem. Sellest tulenevalt tekib Ge-s omajuhtivus madalamal temperatuuril ja ka max töötemperatuur on madalam. Laengukandjate liikuvused on aga suuremad. Seetõttu töötavad Ge seadised kõrgematel sagedustel. 2.3.3 AIIIBV tüüpi ühendid. Need on III rühma elementide (B, Al, Ga, In) ja V rühma elementide (N, P, As, Sb, Bi) ühendid. Keelutsooni laius muutub kindla seaduspärasuse järgi: Element N P As Sb B ~10 5,9 3,0 2,6 Al ~5 2,4 2,16 1,6 Ga 3,34 2,25 1,45 0,79 In 1,98 1,34 0,46 0,17 Enimkasutatav on GaAs, üldse 2. kohal pärast Si. Keelutsooni laius (1,45 eV) on suurem kui Si-s ja seega ka max töötemperatuur kõrgem (kuni 450 OC). Elektronide liikuvus (0,95 m2/V s) on aga tunduvalt suurem kui ränis
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad jne. Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik (30%, ca 370 milj. ha). Metsa osatähtsus on riigiti väga kõikuv (1%-74%). Kõige suurem on metsaressurss Põhjamaades (Rootsis, Soomes 75%) ja väiksem Maltal 1,1% Islandil 1,4%, Iirimaal 6,6%, Taanis 10% ja mägipiirkondades. Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus, kindlates keskkonnatingimustes (erinevad ökoloogilised tegurid) ning tänapäeval käsitletakse metsa, kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee..........................................
Ta on mõistatuslik. Sarnaselt Sokratesega tahtis ka tema olla eelkõigeõpetaja. Rajas Akadeemia. Tema filosoofia lähtekohad on ülevad. Ta on teadlik enda aja poliitilisest ja inimlikust allakäigust. Ta tahab inimesi sellest välja aidata. Mis on hüve? Mis on õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne. Platon pooldab Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi ei toimi keegi tahtlikult vääralt. Pürgimus korra ja seaduspärasuse poole. Platoni õpetus ideaalsest riigist on utoopiline. Tema seisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks. Platoni ideeõpetus Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega. Asjadele tuleb läheneda vaid ainult mõtlemise abil. Protagorase relativism Protagorase kuulsa õpetuse järgi on inimene kõigi asjade mõõt. Relativistlik seisukoht seob teadmise teadja endaga. Igaüks vaatab asju lähtuvalt oma seisukohast, kõik teadmised on subjektiivsed
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja org...
Kromosoomid koosnevad geenidest, ja me pärime kaks koopiat igast geenist, ühe koopia kummaltki vanemalt. Geenid funktsioneerivad nagu instruktsioonide süsteem, kontrollides meie kasvu ning seda, kuidas meie keha töötab. Samal ajal põhjustavad geenid meile iseloomulikke tunnuseid, nagu silmade värv, veregrupp ja pikkus. Meil kõigil on kaks koopiat enamikest geenidest, ühe koopia oleme pärinud emalt ja teise koopia isalt. Päritud geenid avalduvad kindla seaduspärasuse järgi põlvkonniti. Nii võivad lastes avalduda mitte ainult ema-isa, vaid ka vanavanemate tunnused. Igaüks meist on mitte üksnes unikaalne iseseisev isiksus, vaid ka lüli põlvkondade lõpmatus ahelas. Tihtipeale alahinnatakse pärilikkuse mõju oma elule – vanemate iseärasusi ning kalduvusi, vanaemade ja vanaisade iseloomulikke jooni. Eelmistelt põlvkondadelt saadakse ning antakse edasi lastele mitte ainult silmade ja juuste värv, kehaehitus ning
1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur ...
*1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurimises
tsirkulaarne lineaarne Sarnasused ajaloos pole paremaid ega halvemaid aegu, ebakõlad ja ebaõnnestumised viivad arengut edasi KUNSTI KÄSITLUS *Ühine kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. AJALUGU -- Mõtles välja ajaloo kulgemise seaduspärasuse. Iga liigutus on ajaloo protsessi üks osa. Vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Jõutakse ajani, mil vaim on enesest teadlikuks saanud. Hegel peab silmas vaimu all mitte iga indiviidi vaimu eraldi, vaid iga indiviidi vaimsusest tekkivat kollektiivset vaimu. konservatiivne -- õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline -- miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. HEGEL KUNSTIST
häirituste mõjul. Ta püüab säilitada oma pöölemistelge. Kasutatakse nt lennunduses. · Pöördliikumise globaalsed efektid (K.E.v. Baer, vektorkorrutis, Coriolise kiirendus, Maa pöörlemise nurkkiirus, Foucault' pendel, passaathoovused, El Niño, Ekmani hoovus, geostroofiline tuul, tsüklon, antitsüklon, Cromwelli ekvatoriaalne vastuhoovus). o Karl Ernst von Baer avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse põhjapoolkera jõed uhuvad rohken paremat, lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Ekvaatoril efekt puudub. Seda põhjustab Coriolise jõud. o Vektorkorrutis kahe vektori a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit c, mille pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpküliku pindalaga. Suund on määratud parema käe reegliga. o Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral liikumist kiiruse suunast paremale,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
