Elektroonika komponendid (1)

Kutsekool - Elektroonika - Elektriahelad ja elektroonika alused

1 Hindamata

TAKISTITE LIIGITUS
Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse:

Lineaarsed takistid – Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U,

Mittelineaarsed takistid – Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest:

Rakendatud pingest varistoridel
Temperatuurist termotakistitel
Valguskiirgusest fotottakistitel

Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid:

Püsitakistid – mille takistus on kindla suurusega

Muuttakistid – mille takistus on sujuvalt muudetav
Muutumise graafik võib olla:

Lineaarne

Mittelineaarne
Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused:

Kihttakistid – mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga

Masstakistid – mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist

Termotakistid – on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagutatud segu. Pooljuht materjalid, traattakistused aga enamasti konstaan või nikroon
TAKISTITE TUNNUSJOONED
Olenemata takistite liikide mitmekülgsusest on neil teatud kindlad tunnussuurused.
Tunnussuuruste ja kasutusalade järgi liigitatakse takistid:

Üldkasutatavad takistid

Täpistakistid

Pretsesiivsed takistid ehk ülitäpistakistid

Kõrgsagedus takistid – minimaalne omainduktiivsus

Ülikõrgsagedus takistid – minimaalne omainduktiivsus

Kõrgpine takistid – nende ehitus peab tagama töökindluse, mis ulatub kilovoltidesse

Kõrgoomilised takistid – nende takistused, ulatub gigaoomidesse

Nimitakistus Rn – need vastavad standardridadele E6, E12, E24
Takistushälve – näitab mitu protsenti võib takisti tegelik takistus erineda nimitakistusest.

TAKISTITE STANDARDRIDA
E 24 ± 5 %
E 12 ± 10 %
E 6 ± 20 %
1,0
1,0
1,0
1,1
1,2
1,2
1,3
1,5
1,5
1,5
1,6
1,8
1,8
2,0
2,2
2,2
2,2
2,4
2,7
2,7
3,0
3,3
3,3
3,3
3,6
3,9
3,9
4,3
4,7
4,7
4,7
5,1
5,6
5,6
6,2
6,8
6,8
6,8
7,5
8,2
8,2
9,1
E6, E12, E24 – on enimkasutatavad standartakistid
E48 ± 2%, E96 ± 1%, E192 ± 0,5% - on täpistakistid

Nimivõimsus Pn- on suurim võimsus millele vastavat soojust voltides takisti võimaline kestvalt hajutama. Takisti tüübid sõltuvad temperatuurist ilma üle kuumenemata.

Maksimaalselt lubatav pinge Umax – väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge mida takistus kestvalt talub ilma, et tekiks läbilöök

R=1MΩ
Pn=0,25W Umax=√pn∙R = √0,25 ∙ 106 = √25 ∙ 104 = 5 ∙ 102 = 500v

Takisti kõrgeim temperatuur Tmax – mille juures takisti võib veel püsivalt töötada.
Takisti temperatuuri tegur αmax – näitab takistuse suhtelist muutust 1°C kohta

t1 t2
Suhteline muutumine
R1
100 105
0,05
R2
1000 1010
0,01

Takisti omamüra tase Em - iseloomustab suhteline müra elektromotoorne jõud, mis on takistuses tekkiva müra suurus mikrovoltides. Takistusele takendatud alalispine ühe voldi kohta
Takistite kasutamisjuhised
Takistite tähistused

MΛT – 0,25 – 10 KΩ ± 5%
MΛT- materjali koostis
0,25 – võimsust
10 KΩ - oomilisttakistust
% - protsente
Protsentide tähtsus tähtedega
B
C
D
F
G
J
K
M
0,1
0,25
0,5
1
2
5
10
20
Takistite värvijoon näitab oomilist suurust ja protsendilist eksimust

Takistite värvikoodid

värvus
1 rõngas
2 rõngas
3 rõngas
4 rõngas
5 rõngas
6 rõngas
1 number
2 number
3 number
10n
± %
αr
Kuldne
5
Must
0
0
0
10
250
Pruun
1
1
1
10
1
100
Punane
2
2
2
10
2
50
Oranz
3
3
3
10
15
Kollane
4
4
4
10
25
Roheline
5
5
5
10
0,5
20
Sinine
6
6
6
10
10
Lilla
7
7
7
10
5
Hall
8
8
8
10
1
Valge
9
9
9
10
K91 – 0,910KΩ
91K – 91KΩ
R47J – 0,47Ω ±5 %
20R - 20Ω
68KK – 68KΩ ± 10%
MLT- MΛT – lakitud kuumakindel metallisulam takisti
MT- kuumakindel metallisulam tekisti XL=2πfL
MON – MOH – väikesetakistuslik metalloksiid takisti
MUN – MYH – kaitsmata ülikõrgsageduslik metallsulam takisti
MUUTTAKISTIS
Liigitatakse kasutusotstarbelt:

Reguleertakistiteks – mida kasutatakse helitugevuse reguleerimiseks

Seadmetakistus – kasutatakse laboris seadme parameetrite saamiseks
Muuttakistite parameetrid on samasugused nagu püsitakistitel:

Rn – nimitakistus ja ∆R ± %

Pn – nimivõimsus

Tmax – maksimum temperatuur

αR

kulumiskindlus
regulaartakisti kulumiskindlus vähemalt 20000. Seadmetakistitel mitte üle 1000. Regulaarkarakteristikud mis näitab takistuse suhtelist muutumist võlli pöördenurga suhtelisel muutumisel

Ri/Rn sõltub αi/αn
i - hetkesuhtelinenurk
n - lõppsuhtelinenurk
Ri - hetkesuhtelinetakistus
Rn – lõppsuhtelinetakistus
A – lineaarne (toitebloki väljundpinge sujuvaks reguleerimiseks)
A' – korrigeeritud lineaarne (toitebloki väljundpinge paremaks/pikkemaks, sujuvaks reguleerimiseks)
Б – loraritmiline [ automaatika skeemid , mis vajavad logaritmilist reguleerimist (soojus seadmed )]
В – eksponensiaalne ( sujuv helitugevuse reguleerimine)
ИЕ – Stereobalansi reguleerimine.
REGULEERTAKISTI REGULEERIMIS VIISID
Reostaadina ühendus kahes punktis. (Kui muuttakisti keerata vasakule, siis takistus väheneb, aga paremale suureneb)
Reostaadina ühendus kolmes punktis (Keerates paremale takistus väheneb, vasakule suureneb)
Potensiomeetrina ühenudus kolmes punktis (Kui liikuda alla, siis takistus suureneb, üles takistus väheneb)
Varistorid.
Varistor on mittelineaarne pooljuht takisti, mille takistus rakendatud pinge suurenemisel oluliselt väheneb. Varistori pinge-voolu tunnusjoon on nullpunkti suhtes sümeetriline mõlemast suunast. Mistõttu varistore saab kasutada alaldis kui ka vahelduvpinge lülituses.
Põhiparameetrid:

Voolu temperatuuri tegur väljendab varistori läbiva voolu suhtelist muutust ühe kelvi ni kohta püsival pingel. See tegur on enamikel varistoridel +0,7%/K

Mittelineaarsus tegur =RST/Rd on pinge voolu tunnusjoone valitud punktile vastava staatilise ja dünaamilise suhe. R – staatiline Rd – dünaamiline

Liigituspinge – see on alalispinge , mille puhul varistori läbib kindla suurusega vool nimetusega liigitusvool. Liigituspinget ei tule mõista tööpingena, sest tööpinge valitakse varistori lubatud hajuvõimsusest Pn ja suuremast lubatud impulspingest (Uimax)

Staatiline takistus RST= U/I

Dünaamiline takistus Rd=U/I (AC) – mida väiksem on dünaamiline takistus, seda parem on stabilitroni stabiliseerimis võime.
Varistor suure koormusega
Termotakistid.
Termotakisti on elektroonika komponent, mille takistus sõltub oluliselt ning mitte lineaarselt temperatuurist. See tähendab tal on suur temperatuuri tegur R. Kui temperatuuri tõusmisel takistus suureneb, nimetatakse termotakistit posistor -iks (+R), kui aga temperatuuri tõusmisel takistus väheneb nimetatakse termotakistit termistor -iks (-R).
Termistor CT3-17
Termistor CT1-17
Posistor CT6-3Б
Posistor CT6-1A
Põhiparameetrid:

Nimitakistus (teatud kindla temperatuuri juures) - termistori takistus vähima hajuvõimsuse puhul. Posistoride nimitakistust ei normita vaid antakse takistuskordsus Rmax /Rmin, kus R>0 on positiivne.

Vähim hajuvõimsus Pmin on võimsus, millele vastav vool soojendab termistori niivõrd vähe, et tema takistus ei muutu üle ühe protsendi ümbrustemperatuuril 20C

Suurim hajuvõimsus Pmax – see on võimsus, millele vastav vool kuumutab termotakisti kõrgeima lubatava temperatuurini tmax kui termotakisti asub 20C keskonnas.

Soojuslik ajakonstant (tau) - see on aeg sekundites, mille vältel 120C juures hoitud termotakisti viiduna 20C temperatuuriga keskonda jahtub sedavõrd, et tema temperatuur langeb e korda (63 K võrra).

Takisti temperatuuri tegur R – see on termotakisti takistuse suhteline muutus protsentides. Temperatuuri muutuse 1K kohta temperatuuril 20C.
Transistor soojeneb skeemis kui radikas ei suuda ära jahutada transistorit on ohu vältimiseks, et trans läbi ei läheks on radika külge paigaldatud termistor mis aga asub skeemis Rpj jadaühenduses. Radika soojenemisel väheneb termistori takistus mille tõttu väheneb baasipinge ja kollektorivool.
Kui aga panna R1 jadamisi posistor ja termistor asendada kindla suurusega püsitakistiga siis posistori puhul transistori soojenemine toob kaasa posistori takistuse suurenemise mille tõttu pääseb baasi väiksem voolutugevus . Mille tulemusena väheneb kollektorivool.
Fototakistid
Fototakistiks nimetatakse pooljuhtelementi mille takistus väheneb nähtava valguse või infrapuna valguse mõjul. Takistuse muutus põhineb fotoefektil st. elektronide siirdumist kiirguse mõjul juhtivustsooni. Kui fototakisti ühendada jadamisei koormustakistusega ja rakendada sellele ühendusele elektromotoorjõud, siis sõltub koormustakistil tekkiv voolulang fototalisti valgustundliku pinna valgustus tiheduses. Nähtavale valgusele tundlikuks fototakistiks on tablet kujuline valgustundlik element, kaaliumsulfiidist. Infrapunasele tundlikuks fototakistiks on plastplaadil pliisulfiidi kith.
Põhiparameetrid:

Pimetakistus Rp – fototakisti takistus täielikus pimeduses 20C juures

Takistuskordsus Rp/Rv – see on pimetakistuse suhe fototakisti takistusse juhul, kui selle valgustundliku pinna valgustustihedus on 200 lx ja valgusallika temperatuur on 2850K (heleduse näitaja)

Pimevool Ip – on valgustamata fototakisti takistus suurimal lubatud pingel läbiv vool

Valgusvool Iv – see on vool, mis läbib fototakistit suurima lubatud pinge korral valgustihedusel 200lx.

Fotovool If=Iv-Ip – voolude vahe

Ajakonstant T (tau) - aeg mille jooksul 200 lx valgustustiheduse sisse või välja lülitamisel valgusvool vastavalt suureneb või väheneb 63% võrra.

Eritundlikus – väljendab fotofoolu suhet fototakistile langeva valgusvoo ja temale rakendatud pinge korrutise. IR-il väljendab fotovoolu suhet langeva kiirgus energia ja pinge korrutise.
Kui fototakistile langeb valgus siis tema takistus oluliselt väheneb ja vool suureneb oluliselt ja takisit Rk pingelang suureneb
Kondensaatorid
Püsikondensaator seadekondensaator Häälestus kondensaator
Elektrolüütkondensaator varikap
Kondensaatorid jagunevad:

Püsikondensaatorid

Muutkondensaatorid
Püsikondensaatorid liigitataks: dielektriku materjali järgi: paber-,plast-, keraamika -, vilgukivi-, klaas-, teflon- ja elektrolüütkondensaatorid
Muutkundensaatorid liigitatakse: 1. Häälestus e. Pöördkondensaatorid 2. Seade kondensaatorid e. Trimmerid
Häälestuskondensaatoreid kasutatakse võnkeringide sageduste vahetamiseks
Seadekondensaatorid kasutatakse elektronide omahäälestus tehases või laboratooriumis.
Eriliigi moodustavad mittelineaarsed e. Varikap. Nende mahtuvus sõltub pinge samuti temperatuuri ja magnetvälja tugevusest.
Eriliigi moodustavad ka mahtuvus dioodid nimetusega varikapid mille mahtuvus sõltub rakendatud pingest ja mõnevõrra ka temperatuurist.
Kondensaatori parameetrid e. Tunnussuurused

Nimimahtuvus Cn ja nimimahtuvuse hälve ΔCn. Kondensaatorite nimimahtuvused on standard ridade E192(±0,5%), E96(±1%), E48(±2%), E24(±5%), E12(±10%), E6(±20%)

Nimipinge Un on suurim alalispinge millega kondensaator võib kestvalt töötada.

Kõrgpinge kondensaatoridele antakse mõnikord ka proovi pinge Up suurus. Proovi pinge on suurim pinge mida kondensaator teatud lühikest aega talub. Proovi pinge on 1,5 - 3 korda kõrgem nimipingest kuid madalam läbilöögi pingest.

Mahtuvuse temperatuuri tegur αc näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutusel ühe kelmi võrra.

Isolatsiooni takistus Ris - väljendab dielektriku kvaliteeti ja määrab kondensaatori lekke voolu suuruse.

Erimahtuvus on kondensaatori mahtuvus tema mahuühiku kohta. Erimahtuvus on kõige suurem elektrlüütkondensaatoridel ja kõige väiksem õhkdielektrikutel näiteks pöördkondensaatoridel.

Oma induktiivsus on väikese mõõtelistel kondensaatoridel mõni nH ja suurema mõõtelistel uH.

Tagatud tööiga on kõrgeima lubatud temperatuuri korral elektrolüüt kondensaatoridel 1000 – 5000 tundi enamikel teisel vähemalt 5000 tundi. Säilivus elektrolüüt kondensaatoridel 2 – 5 aastat teistel 12 aastat.

Kao nurga tangens sigma tanδ iseloomustab kondensaatoril tekkivat energia kadu ja aktiiv energia kadu ja see on võrdne. Pk=Qr* tanδ. Pk – aktiiv energia; Qr – reaktiiv energia tekib lekke voolude tõttu.
Kasutamisjuhised
Kondensaatori alandatud pinge ei tohi üheskis tööreziimis ületada nimipinget. Efektiivväärtus peab olema palju väiksem nimipingest (vähemalt 15 korda). Lubatud vahelduvpinge protsent on seda väiksem, mida kõrgem on vahelduvpinge sagedus, mida suurem on kondensaatori mahtuvus ja mida kürgem on nimipinge. Kui rakendatakse pulseerpinge siis ei tohi alalispinge ületada nimipinget. Kondensaator tuleb valida arvutustes saadud tulemuste järgi. Oluline on, et tegelik pinge kondensaatorit ei ületaks kondensaatorile lubatud pinget või kasutusada kondensaatorite rööpühendust ja siis mahtuvused liituvad. Jadaühenduse puhul kui mõlemad mahtuvused on võrdsed on kogu mahtuvus pool ühe kondensaatori mahtuvusest. Arvestada tuleb jadaühenduse puhul seda, et pinge jaguneb vastavalt kondensaatori mahtuvusele mitte nimipingele. Võnkeringide puhul tuleb arvutada temperatuuri tegur.
XL peab olema suurem kui XC
Kondensaatoril ei tohi tekkida induktiivsust kõrgsagedus ahelates.
Võib kasutada kondensaatorid mille nimipinge on kõrgem rakendatud pingest. Alaldi silufiltrisse tuleb valida elektrolüütkondensaatorid mille nimipinge ületab alaldi väljundpinget 25%, sest peale sisselülitamist rakendub normaalsest kürgem pinge.
Liik
Ris
G
Tanδ
*103
tmax
oC
Kasutusala
Paberkondensaator
2...10*1
10...50
60...100
Alalis ,-liit,- impulss ja madalsagedusvooluahelad
Plastkondensaator
10...100
1...15
50...70
Sama, ka kõrgsagedus ahelad (v.a. võnkeringid)
Keraamikakondensaator
5...10
1...2
85...150
Kõrgsagedusahelad võnkeringid
Vilkkondensaator
10...50
0,5...1
70...100
Alalis,-pulseeriv,-impulss ja kõrgsagedusahelad
Klaaskondensaator
10...150
1...10
70...155
Sama
Elektrolüütkondensaator
_*2
100...390
60...85
Alalis ja liitvooluahelad
JADAÜHENDUS:
Kondensaatorite jadaühendusel liituvad mahtuvuste pöördväärtused. Kogusummas tuleb mahtuvus väiksem ,kui üksikutel kondensaatoritel.
1/C=1/C1+1/C2+1/C3+....1/Cn
Elektrlüütkondensaatoreid ühendatakse jadamisi peamiselt kahel põhjusel , et talutavat toitepinget suurendada (jadaühendusel pinged ju liituvad) või siis mittepolaarse kondensaatorivalmistamiseks. Mõlemal juhul liituvad mahtuvuste pöördväärtused.
PARALLEELÜHENDUS:
Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Elekrolüütkondensaatorite ühendamisel tuleb jälgida, et ühendatakse kokku pluss ja miinuspooled omavahel.
C=C1+C2+C3+....Cn
Poolid.
Pool koosneb mähisest ja pooli alusest jämeda traadi puhul, kui keerdude arv on väike võib alus puududa. Keerdude vähendamiseks kasutatakse magnetpooli südamike, need koondavad magnetvälja pooli sisse mille tõttu suurenebki pooli induktiivsus, väliste elektri ja magnetväljade vahendamiseks, poolid sageli varjestatakse, selleks kaetakse poolid varju topsiga. Elektrivälja varjestamiseks vask või aluminium topsi. Magnetvälja varjestamiseks peab olema rauast või ferriidist topsid.
Mähis võib olla ühe kihiline või mitme kihiline, vajaduse korral tehakse sammumähis kus keerdude vahel on traadi läbimõõdust suurem vahe. Otstarbelt võib poolid liigitada

Võnkeringpoolid

Filtripoolid

Trosselid e. paispoolid
Poolide tunnussuurused.

Induktiivsus L – võrdeline mähise krrdude arvu ruuduga solitudes mähise ja pooli südamiku kujust , nende mõõtmetest ja südamiku materjalist.

Hüvetegur-Q=ωL/Rk 100-600- keraamilise algusega südamiku poolidega 100-400-ferriitsüdamikuga kuni 10mH 60-180-mitme kihilstel 20-30-sõltub oluliselt pooli kujust st. pikkuse ja läbimõõdusuhtest ja on suurim kui suhe on 0,4-0,6

Omamahtuvuse suuruse määrab pooli keerdude vaheline hajumahtuvus, sellele lisandub pooli läheduses olevate metal esemete suhtes tekkiv mahtuvus

Induktiivsuse temperatuuri tegur αL-näitab induktiivsuse suhteline muutust temperatuuri muutuse 1K kohta. Kõrgematel sagedustel kasutatakse südamikes ferriiti.
Poolide sidestused.
Magnetvoo kaudu toimub poolide paigutamisega üksteise lähedale. Sidestust iseloomustab sidestus tugevus.

Kui kõrvuti seisvaid poole lähedada siis sidestus tugevneb

Ühisele teljel poolidel sidestus on seda tugevam mida nad lähemal asuvad üksteisele. Üksteise peal olevate sidestus on veelgi tugevam.

Kui pooli keerud paiknevad teise pooli keerdude vahedel siis on sidestus maksimaalne. Sellisel juhul K=0,8…0,95

Juhul kui pool paikneb kinnise magenti sees ja teine ilma südamikuta on tema kõrval siis sidestus nende vahel on väga nõrk sest magnetvoo on koondunud kinnise magnet südamiku sisse. Kui mõlemad poolid paiknevad kinnise ummis südamiku sees on sidestus väga tugev ja sidestus tegur K läheneb ühele.
Poolide varjestamine
Varjestustops valmistatakse alumiiniumist või vasest need varjestuvad hästi elektrivälja aga ei varjesta magnetvälja.
Magnetvälja varjestamiseks tuleb kasutada elektronterasest. Alumiiniumist või vasest varju seinapaksus valitakse sõltuvalt pooli töö sagedusest järgmise tabeli alusel.
Töösagedus f, Mhz
Cu varje paksus mm
Al varje paksus mm
0,1
1
1,3
1
0,3
0,4
10
0,1
0,13
100
0,03
0,04
Transformaatorid ja trosselid
Toite trahvod – kasutatakse vajalike elektripingete saamiseks vahelduvpinge võrgust 230V
Sobitus trahvod on ettenähtud signaali allika väljund takistuse sobitamiseks koormusega või sisendi sobitmaiseks signaali allika sisetakistusega.
Juhul kui võimendi väljund sobidakse koormusega näiteks kõlaridega on trahvo nimetuseks väljund trahvo.
Impuls trahvod on ettenähtud ajaliste lühikeste impulsside pinge muutmiseks ja kujundamiseks
Kui pinget on vaja transformeerida väikeses ulatuses näiteks kuni 1,5 korda kasutatakse mõnikord autotrahvot mis koosneb ainult ühest mähisest ja seetõttu on energia allikas ehk sisend kalvaaniliselt ühendatud väljundiga mida tuleb ilmtingimata teada ohtuse seisukohalt.
Paispoolid ehk drosserid liigitakse:
Silupoolid mis koos kondensaatoridega moodustavad silufiltri on ettenähtud alaldatud voolu pulsatsiooni silumiseks.
Madal ja kõrgsageduslikud paispoolid mille ülesandeks on induktiiv takistuse XL tekitamine madalasageduslikes või kõrgsageduslikes vahelduvvoolu ringides.
Trahvode tunnussuurused:
Tühijooksul töötab nagu ühe suure induktiivtakistina.
U1= Suurim primaar pinge
I1= Suurim primaar vool
P1= Suurim primaar võimsus
U2= Suurim sekundaar pinge
I2= Suurim sekundaat vool
P2= Suurim sekundaar võimsus
U3= Suurim sekundaar pinge
I3= Suurim sekundaat vool
P3= Suurim sekundaar võimsus
Alati peab täidetud see juhus :
P1≥P2+P3
Kadut arvutatakse järgmise valemiga
η=P2+P3/P1
SF 1,0…1,2√P1
Kuna pooli induktiivsus sõltub sellest
kiiresti suudab pool umber magnetiseeruda.
Selleks kasutakse erinevaid metalle. Kuna trahvo
südamikud on tehtud õhukestest plekidest kokku panduna
Siis jaotuvad plekimargid järgmiselt
Э41
Э42
Э310
Э320
Э330
Э340
Э350
Trosserid:
Trossel on ettenähtud induktiivtakistuse tekitamiseks
Vahelduvvoolu või impuls voolu ringides.
Kasutatakse koos kondensaatoridega pulseeriva või
Impuls pinge lainelisese (pulsatsiooni)
silumiseks.
Mähise põhiparameetrid
Mähise induktiivsus
Lubatud voolu suurus
Töösagedus sõltub trosseli kasutus otstarbest ja südamiku materjalist
Mähise traadid
-lakkisolatsiooniga traat (lakimõõdud on 0,05-2,44mm). Kõrgelt töödeldud 105°C õli emailist isolatsiooniga nõrk side vasktraadiga
-ükskorda kihti
-kakskorda kihti (max temperatuur 120°C) läbimõõduga 0,06-2,4 mm.
Mähise kihtide vaheline isolatsioon .
Läbilöögi vältimiseks eraldatakse mähise kihid üksteisest peenikeste mähise traatide puhul kasutatakse kihtide vahel õhukest kondensaator paberit, jämedamate puhul kasutatakse tugevamat materjali näiteks lakkriiet, kõrgemate puhul deflonkilet.
Elektromagnetrelee
Põhiparameetrid

Rakendus vool Irak on võhim vool mille toimel relee rakendub kontaktid sulguvad lahutuvad või ümberlülituvad.
Töövool Itöö on mähist läbiv vool mille korral relee püsib kindlalt rakenduna.

Itöö>Irak tavaliselt 10-15% suurem

Ennistus vool IEN on rakendatud relee mähist läbiva voolu vähendamisel selline suurus mille puhul relee ennistub see tähendab ankur eemaldub südamikust ja kontaktid võtavad esialgse asendi mis vastab voolu puudumisel läbi mähise.
Rakendus kestus It rak on ajavahemik mähise pingestamisest relee kontaktide rakendumiseni.
Mähise traadi takistus
Mähise keerdude arv ja traadi läbimõõt
Kontaktide süsteem
Kontaktide maksimaalselt lubatud pinge ja vool

Herkoniit ja herkon relee
Magnetiga tõmbuvad klemmid kokku ja kui magnet eemaldada klemmid avanevad.
Herkoniit
Ferromagnetilisest magnet materjalist kontaktid kontakteeruvad ja paiknevad vineetilises klaasis mis on täidetud enert gaasiga kontaktide sädelemise vähendamiseks. Kontakt pinnad on kullatud või hõbetatud ja asuvad teineteisest um (mikromeetri) kaugusel. Kontakte lülitatakse magnetväljaga. Herkonil on väike kontakti takistus u. 0,1oomi ja nende rakendumis ja ennistumis kestus on keskmiselt 3 korda väiksem kui elektromagnetreleedel, kulumiskindlus kuni 400 korda suurem. Herkonide puuduseks on väike lülitav võimsus kontaktidele. Kontaktide läheduse tõttu madal läbilöögi pinge. Kontaktide sulgumisel ja lahtumisel vibreerivad nad mõne mkrosekundi vahel.
Lülitid ja tumblerid
Lüliti П2К
Lüliti П2К on mõeldud alalis – ja vahelduvvooluahelate ümberlülitamiseks elektroonika -, mõõte jm. nõrkvoolu aparaatides. Nad on kasutatavad nii trüki kui ka rippmontaazi korral.
Põhiparameetrid

kontaktidele lubatav max alalispinge ja alalisvool .

kontaktidele lubatav vahelduvpinge ja vahelduvvool .

Suurim lubatav alalisvool pingel 250V on 0,1A, alalispingel 12V on lubatud 1A. Vahelduvpingel 250V on lubatud 0,2A, vahelduvpingel 12V on lubatud 1,5A.
Spetsiaalsel võrgu toite lülitidel mis võib olla ka eraldi lülitina П2К konstruktsiooni kohaselt on vahelduvpinge 250V kohal lubatud vool 2A ja 250V alalispinge puhul 1A.
Tumbler lüliti põhiparameetrid

max lubatav alalis pinge ja vahelduvpinge

max lültatav alalisvool ja vahelduvvool.
Galett lülitite tähistused
ПГГ
ПГК
11 positsioon ja 1 suund
11П1Н
11П2Н
11П3Н
5П2Н
5П4Н
5П8Н
3П3Н
3П6Н
3П12Н
2П4Н
2П8Н
2П16Н
Sulavkaitsmed
In (A)
Is (A)
Cu traadi läbimõõt (mm)
0,15
0,3
0,015
0,25
0,5
0,022
0,5
1
0,039
1
2
0,073
2
4
0,14
3
6
0,18
4
8
0,22
5
10
0,25

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 70 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

coolpoy12 Õppematerjali autor

takistite liigitus varistorid fototakistid kondensaatorid poolid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Elektroonika komponendid

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2

Elektroonika

138

pdf

Elektrotehnika alused

G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga

Mehhatroonika

doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika

pdf

Mittelineaarsed alalisvooluahelad

2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidig

Elektrotehnika

108

pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

kataloogist. Suuremagabariidilistel kondensaatoritel kantakse põhiparameetrid kondensaatorile. Näiteks 100UF/100V. Kui ühiku märk puudub, on mahtuvuse ühikuks mikrofarad ja pinge ühikuks volt. Näiteks 2,2/100=2,2uF/100V. Väikesegabariidilistel kondensaatoritel ühiku puudumine annab mahtuvuse pikofaradites. Kasutatakse ka lühendatud tähistust, näiteks u22=0,22uF või 2n2=2,2nF. ELEKTROONIKA KOMPONENDID lk. 11 Kasutatakse samuti ka kolmenumbrilist tähistust, kus kaks esimest numbrit on mahtuvus pikofaradites, kolmas number kordaja aste ja lisatav täht määrab tolerantsi allpooltoodud süsteemi kohaselt: F G J K M Q T Y S X ± ± ± ± ± +30 +50 +100 +50 +80 1,0 2,0 5 10 20 -10 -10 -10 -20 -20 Näiteks 473K=47*1000=47000 pF ±10%

Elektroonika

docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?  diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);  triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);  pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).  Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerge

Elektriahelad ja elektroonika alused

docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaal

Elektriahelad ja elektroonika alused

docx

Elektroonika alused Konspekt

Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui materjal, üks liik materjali millel on mingid omadused Nendest materjalist valmistatud elektroonika seadised ehk pooljuht seadised. Pooljuhtide omapära on selles, et need on poolikud juhid. Pool juhtide eritakistus jääb dielektrikute ja täisjuhtide eritakistuse vahelee. Germaanium (temperatuuri kartlik , pinge kartlik ja suht kallis) ja räni(paremate näitajatega) on pooljuhtide ,,emad". Räni maakoores on 27% räni, sulamise temp. 1415kraadi. Kõik ained mille väliskihis on 4 elektroni on pooljuhid.

Elektroonika alused

Rohkem sarnaseid