Erasmus Rotterdamist Allikas: Vikipeedia Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi, harimatuse, vägivalla ja silmakirjalikkuse vastu. Teosed eesti keeles · "Narruse kiitus" (kombesatiir)
*Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid.Ideaali saamiseks ei saa välistada pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalist mittehooliv poliitika on tuntud makjavellismi nime all. Erasmus Rotterdamist Oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas. Oli kriitiline vaimulike ja kirku, ka paavstide pahede vastu. Ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust
Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348 asutati Praha ülikool. 15. sajandi lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli. 5 Humanismi ideede leviku seisukohalt oli oluline saavutus trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel - 1456 trükkis sakslane Johan Gutenberg piibli. Seoses trükitud raamatute tulekuga kiirenes oluliselt infovahetus. Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget (1516 tõlkis Uue Testamendi uuesti kreeka Erasmus Rotterdamist keelest ladina keelde). Satiirilises teoses http://en.wikipedia.org/wiki/Erasmus "Narruse kiitus" (1511) naeruvääristas Erasmus vaimulike (aga ka rahva) ahnust ja rumalust. Ta uskus, et kirikut ja kogu ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt ümber korraldada.
Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille avaldas 1516 aastal. Teos räägib autori ideedest ühiskonnas. Mõnedki ideed on aidanud
riimiskeemiga filosoofiline üksikasjalikult, harilikult ühe keskse Erasmus teaduslik-filosoofilise luuletus. Autor: arutlus. Autor: rahulikult ja teemaga, lõpus on Rotterdamist traktaadi vahel. Näiteid: Petrarca Castilione objektiivselt püänt. Zanri looja: 1519,,Usalduslikud Petrarca ,,Kirjad" ning
Dante tippteost "Jumalikku komöödiat" on nimetatud väljapaistvaimaks itaalia kirjanduses. Jumalik komöödia-Poeemis "Jumalik komöödia" kirjeldab Dante kujutletavat reisi läbi põrgu- ja taevaringide, võrdleb oma varasurnud südamedaami Beatricet madonnaga. Dante "Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Erasmus Rotterdamist- Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. 1516. aastal avaldas tekstikriitilise kreekakeelse Uue Testamendi "Novum Instrumentum omne". See on vanim trükitud Uue Testamendi kreekakeelne väljaanne. Thomas More- 1478-1535 Oli teose ,,Utoopia" autor. Selle teosega tuli sõnavarra sõna utoopia. Õppis Oxfordi ülikoolis.
humanismi ideed üle kogu Euroopa Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati Lorenzo Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat kriitilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse Niccolo Marchiavelli (1469-1527) on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma ajastu silmapaistvam mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, hariduselt jurist, sai parlamendi liikmeks keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee
Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik. Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei idealiseerinud seda, vaid pidas paratamatuks. Vahendeid valimata saavutada eesmärk. 1440- Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Trükikunst hakkas kiiresti levima Euroopas. Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) doktor, oskas paljusi keeli. Kõige mõjukam töö ,,Narruse kiitus" naeruvääristas elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kriitiline vaimulike ja kiriku osas, aga tunnistas nende vajalikust. Piibel- ladina keelde. Thomas More (1478- 1535) jurist, parlamendi liige, peaminister Inglismaal. ,,Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos nägemusega ideaalsest ühiskonnast, mida mõjutas Platoni ideaalriik. Türanniasse suhtus kriitiliselt
Erasmus Rotterdamist (1466/1469 - 1536) Ta oli Madalmaade humanist. Kasvas orvuna üles augustiinlaste kloostris, astus mungaseisusesse, kuid hiljem vabanes mungaseisusest halva tervise ettekäändel. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis usuteadust. Tema silmapaistvad vaimsed võimed ja töökus tegid temast peagi tollase Euroopa ühe harituma mehe. 1506. aastal sai ta Torinos teoloogiadoktoriks. Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Sveitsis, eriti Baselis. Samuti reisis ta väga palju mööda tolle aegset Euroopat ning kirjutas tänu sellele reisikirju. Ta kirjutas palju ladina keelseid filosoofia-, teoloogia-, eetika- ja pedagoogikateoseid, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Eriti tähtis oli reformatsiooniajal tema Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge ladina keelde. Te...
Iga illustratsiooni juurde on lisatud ka lühike jutuke, seostades pilti tekstiga. Töövihikus antud peatüki kohta illustreerivat materjali pole Illustratsioone Click to edit Master text styles Giuliano di Medici Second level Third level Fourth level Fifth level Raffael "Ateena kool" Erasmus Rotterdamist Simonetta Vespucci portree (Piero di Cosimo maal) Medicite villa Motiveerimine Tekst arusaadav ja huvitav, õpilasele kergesti mõistetav Õppematerjali kinnistamiseks peatüki lõpus küsimused Küsimused esitatud ka illustreeriva materjali kohta, seondades neid veel rohkem käsitletava teemaga Töövihiku ülesanded konkreetsed Samuti on õpilastele antud võimalus arutlemiseks ja oma arvamuse esitamiseks
Oskar Jonasson on kokku pannud huumoririkka action-filmi ,,Reykjavik-Rotterdam", kuhu on mahtunud ka keerulised inimsuhted ning petmised. Selle Islandi filmi peategelaseks on Kristofer, kellel on armastav abikaasa ja kaks hüperaktiivset poega. Tema elu oleks täiuslik, kui nende pere ei vaevleks rahamurede küüsis - isegi nende mööbel on sõpradelt saadud. Kui tema parim sõber, kes on ka Kristoferi naise eksabikaasa, teeb talle ettepaneku salaviina vedamiseks Rotterdamist Islandile, ei oota Kristofer kaua, et vastata ,,jah". Kuid tema sõbral ei ole peas puhtad mõtted kui ta saadab Kris'i ära, vaid ta teab, et on lõpuks leidnud võimaluse oma eksnaist tagasi saada ja oma parimat sõpra trellide taha vedada. Nüüd peab Kristofer päästma oma pere samal ajal, kui ta smugeldab salakaupa ühest riigist teise ning proovib kavaldada üle tema kallale ässitatud korravalvurid. ,,Reykjavik-Rotterdam" on hästi lavastatud film
2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli lugemine kodus;rahvuskirik allus riigipeale.
- arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus, ilmalikud linnapaleed, ühiskondlikud ja administratiivhooned), kujutav kunst (perspektiiv, mitmemõõtelisus, alasti inimkeha kujutamine), kirjandus (Shakespeare), rõivamood - teadus- maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil - poliitika - majandus- panganduse jõuline areng - palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused) - Da Vinci (kunst), Rotterdamist (humanist, ususallivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus (filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus) 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks
Fifth level Millega nad tegelesid? Erinevalt keskaja õpetlastest pühendusid nad mitte Jumalale vaid hoopis inimesele ja tema loomingule. Nende üheks eesmärgiks oli ladina ja kreeka keele parandamine. Nad tahtsid küündida keskaja stiilimeistrite tasemele. Üritati paranda ümberkirjutamise käigus tehtud vead. Erasmus Rotterdamist, nn humanistide vürst, andis välja kreekakeelse Uue Testamendi ja parandatud ladinakeelse tõlke, mis sai aluseks teistele tõlgetele. Kirjandus Ise olid nad kõige uhkemad oma saavutuste üle ladina keeles. Tänapäeval hinnatakse aga hoopis nende ilmaliku kirjanduse edendamist. Humanistid ja poliitika Humanistid olid vägagi aktiivsed ka poliitikas.
tänapäevani kehtivale kalendrile. · Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest. F. Petrarca pärast antiikaega esimene poeet. ''Africa'' G. Boccaccio ''Decameron'' L. Valla kriitiline suhtumine muistsetesse autoriteetidesse ''Constantinuse kinkeürik'' N. Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. ''Valitseja'' Toskaana murdest kujunes Itaalia keel. E. Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. ''Nurruse kiituis'' Thomas More Inglise humanist, hariduselt jurist, peaminister. ''Utoopia'' W. Shakespeare renessansskirjanduse suurkuju
ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani alue heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile. Giordano Bruno uskus Kopernikut ja väitis et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus vaid üks paljudest maailmadest
· Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata autoriteedi. · Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, kes oli hariduselt jurist. Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli ,,Utoopia". See oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonast.
karavell – portugalaste poolt tehtud ookenisõiduks sobiv laev konkistadoor – hispaania ja portugali seiklejad kes aitasid koloniseerida ameerikat koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja euroopas Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
RENESSANSS, SUURED MAADEAVASTUSED, REFORMATSIOON ISIKUD: · ERASMUS ROTTERDAMIST - Kõige kuulsam humanist, tõlkis piibli uuesti ladina keelde, avaldas teose ''Narruse kiitus'' kus juhtis tähelepanu kiriku rumalustele. · U.ZWINGLI - Sveitsi reformatsiooni alustaja, ütles: usk peab olema lihtne ja mõistuspärane, palgasõdureid ei tohi võtta Sveitsist. · HENRY VIII - Inglismaa kuningas, kes algatas 1534 reformatsiooni oma isiklikel põhjustel (kuulutas end kiriku peaks lõi anglikaani kiriku).
Hierokles oli Antiik-Kreeka filosoof 2. sajandil, kes kuulus stoitsismi koolkonda (antiik filosoofia koolkond), mis oli kosmopoliitne. Stoitsistlikud teooriad nõuavad kõikidesse inimestesse, sh oma lähedastesse suhtumisel absoluutset võrdsust. Stoiku - stoitsismi pooldajad Joonis 1. Hierokles'e ringmudel Kosmopoliit - ''maailmakodanik'' rahvustundeta isik, kosmopolitismi pooldaja Kosmopoliitideks on end nimetanud: ─ Karl Marx (saksa filosoof) ─ Erasmus Rotterdamist (hollandi humanist ja teoloog) ─ Leonardo da Vinci (renessansiajastu mitmekülgseim geenius) ─ Linus Pauling (USA kvant- ja biokeemik) ─ Albert Einstein (saksa teadlane) ─ Charles Chaplin (tummfilmiajastu tuntuim näitleja) Läbi kosmopolitismi on sündinud järgnevad organisatsioonid: ─ Rahvasteliit ─ Maailmapank ─ Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ─ Maailma Terviseorganisatsioon Kosmopolitismi positiivsed küljed:
Kulla ja hõbeda väärtuse langemine. Ida-kaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas väärismetallide väljavedu. 22.Mis sundis Ida-Euroopas varakeskajal tugevdama pärisorjust? Põllumajanduse areng oli intensiivne, tööjõud oli hädavajalik Dante Alighieri – „jumalik komöödia“ Francesco Petrarca – esimene poeet, keda peale antiikaega avalikult pärjati Giovanni Bocaccio – „Decameron“ Niccolo Machiavelli – uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Erasmus Rotterdamist - oma ajastu silmapaistvaim mõtleja , „narruse kiitus“ Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja Thomas More – „utoopia“ William Shakespeare – inglise renesansskirjanduse suurkuju Miguel de Cervantes – „Don quihote“ Mikolaj Kopernik – heliotsentrilise maailmapildi alusepanija Giordano Bruno – väitis, et päikesesüsteem pole ainus , vaid üks paljudest Galileo Galilei – astronoom, leiutas teleskoobi Henrique Meresõitja – portugali prints
* Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. * Hilisteos "Neli apostlit":elusuuruses, detailirohkus, psühhologiseeritus, suursugune ilu. * kujutas julgelt alasti inimkeha tahvelmaalidel · Hans Holbein noorem. Graafikmaalikunstnik, vabanes ainsana 16 s meistreist hilisgootika mõjust. Saavutas kuulsuse 17aastasena. * Tahvelmaal "Meyer´i madonna" Baseliajast. * Portree Erasmus Rotterdamist. Puulõige. 16. saj. tuntuim teoloog ja filosoof, kes võitles katoliku kiriku kombelõtvuse vastu, kuid ei läinud kaasa reformatsiooniga. * Graafiline tippteos: Surmatantsule pühendatud seeria, monotoonne surmatants muutub dramaatiliseks aktsiooniks, kus kangelasena esineb Surm. * Elu lõpul Inglismaal, Henry VIII õukonnas, kus saavutab oma porteemaalidega tuntuse, neis valitsevad soojad toonid,
meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. · Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. Humanismi ideede leviku seisukohalt oli oluline saavutus trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel. Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget. Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi, siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises
Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. ,,Narruse kiitus" seal on ta kriitiline vaimulike ja kiriku pahede vastu. Thomas More Inglise humanist. ,,Utoopia" esimene osas kritiseeris toonase Inglismaa riigikorraldust. Teises osas on juttu Utoopia saarest, mille elanikud on rajanud ideaalse keskkonna.More oli elu lõpus hukatud Kuninga poolt. William Shakespeare oli Inglise renessanssikirjanduse suurkuju. Miguel de Cervantes oli Hispaania aadlik
Sajand. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Teoses kritiseerib inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. Marguerite de Navarre oli prantsuse silmapaistvaim novellist. Kirjutas Heptameroni. Arutleb armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste. Kirjutas palju reisikirju ja "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Sai teoloogiadoktoriks. Sõbrunes inglise humanistidega. Narruse kiitus pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab
Renessanss 1. Renessanss- taassünd, keskajale järgnev periood, mis võtab eeskuju antiigist. 2. perioodi iseloomustab: · Uus mõtteviis humanism, usk inimvõimetesse · Vaimne murrang · Trükikunsti areng · Maadeavastused (Ameerika) · leiutised · Oluline individuaalsus · Reformatsioon 3. Dante ,,Jumalik komöödia" · Käsitleb armastust kui usku, see on puhas hingeline tunne ja voorus, mis õilistab inimest, Dante põlgastas meelast lihtsat kirge. Platooniline armastus · Zanr- allegooriline poeem, värsivormis nägemus · Sisu- ,,Jumalik komöödia" 100 laulu on jaotatud 3 ossa. 1. ,,Põrgu" Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist PATUELU. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründa...
ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti. Kuigi Rotterdamist ei jäänud Teise maailmasõja ajal palju alles, lõi sadamalinn uuesti kiirelt õitsele ja seda tänu järk-järgulisele kaubandustõkete kaotamisele Euroopa Liidus.Rotterdami sadam asub 42 kilomeetrisel maaalal, kokku 12 426 hektaril. Uue põlvkonna ülisuured konteinerlaevad on kuni 400 meetrit pikad ja mahutavad 18 000 konteinerit. Nende hiiglaslike aluste vastuvõtmiseks on Rotterdam laiendamas oma süvasadama võimekust
VESPUCCI itaalia maadeuurija, kelle järgi sai nime Ameerika maailmajagu, WILLIAM JANSZOON esimene eurooplane, kes purjetas Austraaliasse, JAMES COOK maadeavastaja, kes uuris Vaikse ookeani rannikut, Põhja- Ameerikat jne, MIKOLAJ KOPERNIK pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile, GALILEO GALILEI leiutas termoskoobi ning geomeetrilise ja militaarse kompassi, MIGUEL DE CERVANTES Hispaania poeet, näite- ja romaanikirjanik, tuntuim teos ,,Don Quijote", ERASMUS ROTTERDAMIST varauusaja tähtsaim humanistlik õpetlane ja teoloogia doktor, MARY STUART traagilise elu tõttu tuntumaid Sotimaa monarhe, MARY TUDOR Prantsusmaa kuninganna, ELIZABETH II maailma ainus monarh, kes on samal ajal ka mitme iseseisva riigi pea, FELIPE II esimene Hispaania kuningas, HERTSOG ALBA - ????, NICCOLO MACHIAVELLI renessansiaegne itaalia filosoof ja teadlane,
Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaa...
vaheline rivaalitsemine ei kadunud. Itaalia oli laastatud. Renessanss ja humanism Itaalias kujunes uus maailmavaade, Jumala asemel keskmes inimene. Renessanss (pr renaissance - taassünd) Humanism (ld humanus inimlik) Tähtsaim keskus Itaalias Firenze. Hakati hindama inimese keha ja hinge, inimene on Jumala tippsaavutus. Trükikunsti kasutusele võtmine 1440. Saksa trükimeister Johann Gutenberg. Itaaliast jõudis humanism mujale Euroopasse uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma aja silmapaistvaim mõtleja. Mõjukaim töö "Narruse kiitus". Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli Erasmuse mõttekaaslane. Tuntuim töö "Utoopia", kus kritiseeris ühiskonda. Renessansskirjanduse suurkuju William Shakespeare (1564-1616) toetus oma näidendites mütoloogiale ja antiikajaloole, nt "Suveöö unenägu". Teaduses pandi kahtluse alla keskajal kehtinud arusaamad. Galileo Galilei (1564-1642) avastas, et Maa liigub ümber Päikese ja ümber oma telje.
õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. * Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. * Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" 3.Kapitalismi kujunemise põhjused, olemus ja uued ühiskonnakihid. Algkapital tuli kaubandusest Idamaadega ja kulus ettevõtlusele või pandi panka. Eesmärgiks kasumi teenimine. Esimesed pangad Itaalias juutide poolt. Tekib 2 uut ühiskonnakihti: 1) Kapitalist (omanik, eesmärgiks kasum) 2) Palgatöölised e ploretaarlased (müüvad oma tööjõudu) oskused, teadmised, tahe teha
euroopasse. 2.ikonoklastid-e.ikoonipurustajad, keiser Leon 3(keelas ära ikoonide kummardamise) ja tema pooldajad, Ikonoduulid-ikoonide austajad Pilet 3 1.Renessans ja humanism. Levik euroopas 16. saj. Uus maailmavaade, ühiskond edukas, edusammud loodusteaduses, jumala asemel tähtis inimene, eeskujud antiikajast, ka kolmas seisus e. Kaupmehed rikastusid, humanism e. Ilmalik haritus, vastandus teoloogiale.Vabaneti usulisest maailmavaatest.LEVIK EUROOPAS-prantslane Erasmus Rotterdamist, ,,Narruse kiitus"(naeruvääristas teoloogiat), inglane Thomas More, Erasmuse sõber, teos ,,Utoopia"(ühiskonnakriitiline ja julge nägemus ideaalsest maailmast, kritiseeris ebavõrdsust) 2.Karl Suur(768-814) Isa Pippin Lühike, Frankide võimu haripunkt, Karl Suur laiendas riiki igas suunas, vallutas suure osa Lääne Euroopast(Pürenee ps, Itaalias langobardide kuningriik, Põhja Saksamaa), Rooma paavst kroonis ta keisriks, sest ta tahtis, et Karl Suur taastaks Lääne-Rooma keisrivõimu.
ja nauditavat elulaadi Itaalia humanism Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia hunamistlik õpetlane. Kuulsust tõi talle Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi paljastamine Niccolo Machiavelli (1469- 1527) uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Teos "Valitseja" Renessansi ja humanismi levik Euroopas Oldi kriitilised inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes Huvi antiikautorite vastu ja vaba ning kriitiline mõte Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. Kõige mõjukam töö "Narruse kiitus" William Shakespeare (1564- 1616) näidendite aines antiikajaloost ja mütoloogiast ("Suveöö unenägu"), renessansi aegsest Itaaliast ("Romeo ja Julia") ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost ("Hamlet") Uus maailmapilt Kriitilinesuhtumine autoriteetidesse Suur osa haritlasi uskus, et Maa on kerakujuline Maakera on maailmakeskpunkt, mille ümber
inimene ise ja tema maine elu. Antud õpiku 32.õppetükk sisaldab võrdlemisi palju just selliseid pikki lauseid. Lihtsa keele reeglites on aga kirjas, et pikemate lausetega teksti on raskem mõista. Näide 4. (1) Mille poolest erines humanistlik ellusuhtumine varasemast ellusuhtumisest? [õpik lk 19] (2) Kuidas on Raffaeli maal ,,Ateena kool" seotud renessansiga? [õpik lk 19] (3) Millisele järeldusele jõudis Eramsus Rotterdamist piiblit uurides? [õpik lk 19] (4) Mille poolest erines saksa humanism itaalia omast? Mis võib olla selle erinevuse põhjuseks? [töövihik lk 9] (5) Milles väljendus antiigi taassünd ehk _______? [töövihik lk 8] a. Mille vastu hakati huvi tundma? b. Mida hakati uurima? c. Millest võeti eeskuju? Õppematerjali kinnistamiseks ja läbimõtlemiseks on õpiku peatüki lõpus ning ka töövihikus loogilised, õppetükiga seonduvad küsimused
ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" Mida uut võrreldes keskajaga? VB hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut, võis kritiseerida, keskajal oli pööratud tähelepanu ainult hingele ja et kõik materiaalne on patune. Eluolu: Tulid kasutusele klaasaknad, hakati kasutama korralikke ahje ja korstnaid, kasutati kahvlit ja käterätikut, tulid käitumisõpikud, hakati kasutama käekella
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
8. Luther, Eramus, More. - M. Luther kinnitas 1517. aastal Wittenbergi peakirikuuksele oma 95 vaidlusteesi, kus nõudis katoliku kiriku poolt nõutavate maksude tühistamist ning sellega algas ka reformatsioon. Reformatsioon tähendab usupuhastusliikumist (katoliku kiriku vastane). Lutheri suurim teene on Piibli tõlkimine saksa keelde, mis pani aluse ühtsele saksa kirjakeelele ja soodustas rahva haridustaseme üldist tõusu. Kuulsaim humanist oli Erasmus Rotterdamist. Tema kuulsaim satiir on ,,Narruse kiitus", milleks on ainet andnud hiliskeskaja narrikirjandus. Eramus ei läinud Lutheri ideedega kaasa, kuna talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja nn jumaliku ettemääratuse tees, mida protestandid ühena oma peatõdedest rõhutasid. T. More oli humanist, parlamendiliige, jurist. Tema peateose nimi on ,,Utoopia". Euroopa Liitu on võrreldud otsekui heaolulise
Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante Eelrenessanss- seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu. Oli antiikkultuuri suur austaja. Renessanssile on iseloomulik: tõuseb antiikfilosoofia vastu huvi. Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust. Kaasneb humanism- inimkeskne filosoofia. Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist Erasmus Rotterdamist. Teda nimetati humanistide kuningaks. Oli vaimulil. Kirjutas ,,Narruse kiitus". UUSAEG Seda mõjutas teaduse revolutsioon. Galileo Galilei- päike on universumi keskpunkt. Newton- filosoof. Oli füüsik, matemaatik. Uusaja õpetused: 1)empirism- kogemus. Tunnetuse aluseks on kogemus. J. Locke- inimene on sündides puhas leht. Empirismi rajaja. F.Bacon- empirismi esindaja. Oli inglise ülemkoja spiiker. Temal oli 4 iidolit: sooiidol, koopaiidol, turuiidol, teatri-iidol. T
religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · antiikkultuuri taasavastamine; väärtustamine · alguse Itaaliast 14. saj; Euroopas 15. 16. saj humanism (lad. k inimlik) renessansiajastu mõttelaad. · usuti inimvõimetesse, hinnati isikupärasust · ideaaliks mitmekülgne, õnnelik inimene · eeskuju antiikautoritelt (filosoofia, kunst) humaniste: · Macchiavelli: ,,Valitseja" (,,Vürst"); valitseja peab olema tugev; · Erasmus Rotterdamist: alus piiblikriitikale; ,,Narruse kiitus"; · Thomas More: ,,Utoopia" · Kopernik, Galilei Maadeavastused: · kuni 15. saj kaubaretked, vallutused; kartaago meresõitja Hanno; Aleksander Suur; viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal
kunstiajaloolased on väitnud, et ta hävitas oma ande hästi kiiresti ja palju maalides. Juudit Holovernese peaga, Aadam ja Eeva, Veenus. Tegi palju portreesid. · Grünewald(1470tel- pärast 1525)- Kuulsaim teos on Isenheim'i altar. · Hans Holbein noorem(1497-1543)- peamiselt portretist. Mõnda aega viibis inglise õukonnas, kus tegi pilte kuningast Henry VIII, ka aadlite perekonnaliikmetest. Erasmus Rotterdamist, 2 mehe portree? · Tuntumad kunstnikud olid veel Altdorfer, Baldung- Grien ja Burgmain. · Prantsuse maal: Tegemist oli peamiselt miniatuurmaaliga, st raamatumaal. Fouquet - Chievalier palveraamat, prk Glouet, isa Frank Glouet Francois I portree, poeg Francois Glouet Charles IX naise kuninganna Elizabethi portree. · Manerism: Osa kunstiajaloolasi käsitlevad seda omaette kunstivooluna, osad hilisrenessansina, osad baroki I staadiumina
Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimlikud patud ja nõrkused; eraelulised seigad - armuiha, armukadedus, abielurikkumine, petmine. Ülistab mõistust, õigustab armastuse loomulikkust. Martin Luther - 1517 lõi Wittenbergi peakiriku uksele oma 95 teesi -> reformatsioon -> protestantlik kirik. Kirjandus muutus emakeelseks (esimesena Saksamaal), soodustas laiade rahvahulkade haridustaseme üldist tõusu; pandi alus kirjakeelele. Erasmus Rotterdamist - Euroopa kuulsaim humanist, katoliku kiriku kriitik, aga ei liitunud protestantidega. See näitab, et humanism ja reformatsioon olid siiski erinevad. "Narruse kiitus" - maailmakuulus satiir, kirjutatud 1510, kui ta oli T. More'il külas Inglismaal ("Kõnekäänud" - esseekogu, inspireeritud antiigi mõtteteradest "Usalduslikud kõnealused" - satiiriliste dialoogide tsükkel) Satiir oli enam kui kaasaja pahede piitsutus. E pilab loodust, elutarkust,
tööd arvuti poolt juhitav süsteem „konteinerkraana-AGV-virnastamise kraana”. Kui traditsioonilise tehnoloogia kasutamisel on konteinerlaeva lossimisel korraga ametis 5-8 inimest, siis uue süsteemi puhul vajatakse ainult kolme töötajat – konteinerkraana juhti, töötajat laeval, kes abistab kraanajuhti ja arvuti taga töötavat inimest. Euroopa suurim sadam Rotterdam on laienemas, kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti. Kuigi Rotterdamist ei jäänud Teise maailmasõja ajal palju alles, lõi sadamalinn uuesti kiirelt õitsele ja seda tänu järk- järgulisele kaubandustõkete kaotamisele Euroopa Liidus. Uue põlvkonna ülisuured konteinerlaevad on kuni 400 meetrit pikad ja mahutavad 18 000 konteinerit. Nende hiiglaslike aluste vastuvõtmiseks on Rotterdam laiendamas oma süvasadama võimekust. "Uus sadamaarendus tõmbab ligi investeeringuid ettevõtetelt üle kogu maailma,
ka sissetoodud luksuskaupadel.16 saj olid linnad Euroopat läbivate kaubateede sõlmpunktid.Kaubanduse kasv lõi rahvusvahelist turgu teenindavad tegevusharud nagu pangandus ja kindlustus.Majanduslik kasv sõltus keskajal väljakujunenud ühiskondlikest struktuuridest,tegemist oli käsitööliste ühiskonnaga.Linnades asuvad tööstusettevõtted olid ebasoodsas olukorras, sest seal ei jätkunud küttepuid, ning linnaelanike vihastas see, et nad reostasid linna joogivett. 8) Kes oli Erasmus Rotterdamist?-(lk 195) Vastus:Ta oli õpilane,filoloog,poliitikateadlane,kirjanik ja ettevõtja.16 sajandil oli ta üks mitmepalgelisemaid intellektuaale, ning esimene mees, kes kirjatööga rikkaks sai.Ta ei peljanud kirjutada ka kergemas laadis ning rikkaks sai ta eelkõige oma kõnekäändude,satiiride ja kirjade avaldamisega. 9) Milline oli Hispaania ja Portugali impeeriumide kokkupõrge?-(lk 200) Vastus:Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma
"Don Quijote"- humoristlik romaan, 18.s mõisteti seda kui lõbusat ja vaimukat komöödiat. Tglt aga: inimkonna lakkamatu traagiline ja vastuoluline teekond ideaalide ja tegelikkuse vahel. Kelmiromaan- XVIs keskel Hisp. Euroopa vanim "Tormese Lazarillo elukäik, tema õnnelikud ja õnnetud juhtumised" (1554), ilmus anonüümselt. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest ning see kujutab enamasti ajaloolist kaasaega; minajutustus. Esseistika. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) kirj palju reisikirju; ,,Narruse kiitus" inspiratsioon hiliskeskaja laialt levinud narrikirjandusest; 1516 avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke, kritiseerib militarismi ja türanniat; Usalduslikud kõnelused (1519). Thomas More (1478 1535) Sündis Londonis, õppis Oxfordis; kuulsaim teos lad.k "Utoopia", kirjutatud reisimälestuste vormis; Utoopia saar, ük rajaneb demokraatial, mille liikmed on võrdsed. François Rabelais (u. 1494 1553) peateos "Gargantua ja
Võiks väita, et see ülikool oli toonases Euroopas ilmselt juba teada-tuntud uue, humanistliku ajavaimuga ülikool, kuis muidu võis William Shakespeare rõhutada oma ,,Hamletis", et kirglik tõeotsija ja kahtleja Hamlet ja tema sõbrad õppisid Wittenbergis (kusjuures Poloniuse poeg, võimule kuulekas Laertes õppis Pariisis ülikoolis). Oluline isik renessansiaegse humanismi ning usupuhastuse kontekstis oli Desiderius Erasmus ehk Erasmus Rotterdamist (1466 1536). Tema katoliku kirikut kritiseerivad ja uut tõelist kristlikku teoloogia kuulutavad kirjatööd avaldasid kaasaegseile teoloogidele, nii Lutheri ja tema mõttekaaslaste arengule kui ka Liivimaa esimesele luterlikule jutlustaja Andreas Knonpkenile ülitugevat mõju (Arbusow 1921: 168). Erasmuse ,,käsituse järgi on kristlus põhimõtteliselt lihtne õpetus (philosophia Christi), mis inimeselt nõuab personaalseid
Antiik kirjandus 12.01.12 Kultuur on termin mida kasutatakse paljude erinevate omavahel seostatud nähtuste iseloomustamiseks. Siiski kasutatakse seda sõna peamiselt 3s tähenduses: 1. "Kaunid kunstid" (kino, kirjandus jne ) 2. Inimtegevus üldse (maaharimine, toidu valmistamine, sotsaalsed suhted jne) 3. Mõnd üksikut sotsiaal gruppi iseloomustavad hoiakud (tavad, kombed jne) Sõna kultuur võeti sellistes tähendustes kasutusele 18-19 saj. Eelistatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. · Kõrgkultuur: elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt, erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvastiku indendeedi ja rahvusliku kristiisi? Kandja. · Massikultuur on laia tarvekunst, mida luuakse rahapärast, ning see töttu püüab vastutulla võimalikult laia publiku maitsele ja oodustele, ma...
kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma võimeid sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama ka arhitektina, maalikunstnikuna või skulptorina. Humanistid: Erasmus Rotterdamist, F. Nietzsche, Maslow, Leonardo da Vinci 22. Mille poolest on klassitsismi põhimõtete sõnastamisel oluline Nicolas Boileau- Despréaux? Võttis kokku prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused. Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid
b. Tagajärjed: · Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks. · Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised. 4. Renessansi ja humanismi levik Euroopas a. Erinevused Itaaliaga võrreldes: · Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul. · Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. · Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. b. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus": · Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. · Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. c. Thomas More'i "Utoopia": · Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust. · Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine.
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
