Varauusaeg Kordamisküsimused (0)

1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule.
*Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said.
*Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse.
*Mehaanilised kellad - paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse.
*Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad.
*Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest.
2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad.
Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese
väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana , teaduslik anatoomia.
* M. Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Ka G.Bruno oli selles kindel. Hakati tegema katseid. Raamatute kaudu levis teadus ja haridus .
* Poeet Dante Alighieri, esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega – „ Jumalik komöödia“. F. Petrarca – antiikaja esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati.
* G.Boccaccio – kuulsaim teos „ Decameron “, mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes.
*W.Shakespeare – ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. – „ Hamlet “, „Romeo ja Julia “.
* Niccolo Machiavelli – „Valitseja“. Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid . Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika.
* Inglise humanist Thomas More – „Utoopia“. Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms.
* Erasmus Rotterdamist – „ Narruse kiitus“, naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella – „Päikeselinn“
3.Kapitalismi kujunemise põhjused, olemus ja uued ühiskonnakihid.
Algkapital tuli kaubandusest Idamaadega ja kulus ettevõtlusele või pandi panka. Eesmärgiks kasumi teenimine.
Esimesed pangad Itaalias juutide poolt. Tekib 2 uut ühiskonnakihti:

Kapitalist (omanik, eesmärgiks kasum)

Palgatöölised e ploretaarlased (müüvad oma tööjõudu) oskused, teadmised, tahe teha tööd, võime töötada.
4.Muutused rahvastiku struktuuris.
Alates 15.sajandist kasvas rahvaarv pidevalt.
Euroopa inimeste arv 1340 61miljonit
1400 45 miljonit
1500 69 miljonit
1600 89 miljonit
• Talupojad ja põllumajandus. Ristisõdade ajal vabastati talupojad pärisorjusest (rüütlid vajasid varustuse jaoks raha ja lasid talupoegadel end vabaks osta). Teorent asendati raharendiga. Need muutused tõid kaasa põllumajanduse arengu, sest talupoegadel tekkis motivatsioon toota turu jaoks. Põllumajandus ei vajanud enam nii palju tööjõudu ning osa talupoegi rändas linna. Loomakasvatuse laienemine tagas ka põldude suurema viljakuse.
• Linlased. Linnaelanike arv kasvas. Seda nii loomuliku iibe, aga enamasti maalt linna rändavate ja tööd otsivate talupoegade tõttu. Tarastamise tõttu oli eriti massiline vaesunud talupoegade ränne linnadesse Inglismaal. 16.sajandi lõpul elas sellistes Euroopa suurlinnades nagu Pariis, London, Rooma , Amsterdam , Antverpen ja Napoli üle 100 000 inimese.
5.Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed.
Eeldused (soodustavad tegurid):
1) Euroopas tunti kompassi
2) Euroopas oli valmis saanud uus laev karavell, millega oli võimalik kaugemale reisida
3) Euroopas oli meresõidu kogemustega ja sõitmishimulisi mehi
Põhjused (miks?):
1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli
2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi
3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid
Positiivsed tulemused -Avardas inimeste silmaringi, muutus majanduskorraldus, eurooplased õppisid tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi mitmeid kultuure ( kartul ,tomat,mais,tubakas)
Negatiivne tulemus -Uue haiguse kaasatoomine, süüfilis
Eurooplased said uusi kultuure, väärismetalle, rikkusi. Orjapidamise algus.
Indiaanlaste jaoks- Kultuuri hävitamine, surm, orjastamine , nende asualade tõrjumine
Neegrite jaoks- Orjastamine, orjakaubandus (miks?sest see oli odav tööjõud, indiaanlased ei kohanenud tööga)
Maadeavastused täitsid oma eesmärgi saadi uusi valdusi, rikkusi, sai minna Indiasse.
6.Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed.
REFORMATSIOON – ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil
Eeldused:
• Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane
• Lääne – Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt
• Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik
• Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse
• Patukustutuskirjade – indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva.
Põhjused:
• Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku
• Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud
• Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu
Reformatsiooni tulemused ehk tagajärjed:
1) Ristiusu lõhenemine
2) Euroopa usuline lõhenemine
3) 1555 – Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem.
7. Luterlus , kalvinism, anglikaani kirik : põhimõtted, levik, mõju ühiskonna arengule.
16. sajandi usupuhastusliikumine tõi endaga kaasa küll laiaulatuslikud kirikureformid, kuid paraku killustas õhtumaise kiriku. Usupuhastuslik kirik jagunes peagi kolmeks peasuunaks: luterlikuks, reformeeritud ehk kalvinistlikuks ja anglikaani kirikuks.
8. Karavell- Kesk ja varauusaegne pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas .
Astrolaab- tähekõrgusmõõtur.
Must surm- katkuepideemia 14.sajandil.
Kapitalism - eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus.
Kapitalist- kapitali omanik, kelle eesmärgiks oli kasum.
Ploretaarlased- ehk palgatöölised, es müüsid oma tööjõudu. (oskused, teadmised, võime teha tööd, tahe teha tööd)
Tarastamine-talupojad aeti kasutatavalt maalt ära. Tarastati et saada lammastele karjamaad.
Humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal.
Renessanss- keskaja lõpul Lään-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus.
Kolonialism -
Asumaa-
Idakaubandus-
Hindade revolutsioon -
Reformatsioon- 16sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik)
Protestantlikud usuvoolud e protestantism -
Inkvisatsioon-
Kuningareformatsioon-
Luterlus-
Kalvinism- Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool .
Anglikaani kirik- õpetuselt protestantlik, jumalateenistuse korralt katoliiklik riigikirik Inglismaal.
Piibel -
Sakramendid-
Indulgents -
Vastureformatsioon -
Puritaanid - range usulise elukorraldusega protestantliku (kalvinistliku) usulahu liige Inglismaal 16-18sajandil.
Hugenotid - Prantsuse kalvinistid 16-19 sajand.