Varauusaeg, konspekt (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Euroopa varauusaja algul
LÄÄNE- JA KESK-EUROOPA

Varauusaja algusest, kuni tänaseni on säilinud vaid mõned Lääne-Euroopa riigid nagu Hispaania , Prantsusmaa ja Inglismaa.
Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim, seda tänu rahvusriikide tekkele. Kuningad võtsid ainult endale õiguse ametisse nimetada kõrgemaid vaimulike. (Paavstid seda enam teha ei saanud).
Inglismaa – kuningavõim sai tugeva aluse Henry Tudor ’i valitsus ajal (1485-1509). Valitseha H.Tudor tuli kodusõdades võitjaks. Võimule tuli Tudorite dünastia.
Prantsusmaa – kuningavõim tugevnes XV sajandi lõpuks. Kuningas Francois I tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas.
Saksamaa – Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438 . Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I – Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid see, mida ta saavutas, hävines reformatsioonis.
Hispaania – Euroopa võimsaim suurriik XVI sajandil. Ühisriigi moodustasid Kastiilia ja Aragon . Hispaaniale kuulus Pürene ps, lisaks sellele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.

IDA- JA PÕHJA-EUROOPA

Varauusaja Ida-Euroopa riigid olid suured ja paljurahvuselised. Neid tuntuimad ja suuremad olid Venemaa ja Poola. Türgi impeeriumi koosseisu kuulus kogu Kagu-Euroopa. Kujunesid Taani- ja Rootsi rahvusriik.
Türgi – 1453.a. vallutati Konstantinoopol . XVI sajand võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas. Türklased võitlesid Vahemerel ülevõimu pärast Hispaaniaga.
Poola – XVII sajandi algus aastatel saavutati riigi suurim territoriaalne ulatus, mis hõlmas miljon ruutkilomeetrit ( Peipsi järvest kuni Musta mereni). Poolale allusid Leedu, Valgevene ja osa Ukrainast. Poola oli alatasa Venemaaga sõjajalal.
Rootsi – Tänu keiser Gustav I Vasa sai riik Taani mõju alt vabaks. Rootsi ja Taavi suhted olid vaenulikud. XVI sajandi teisel poolel tõimus pikaajaline võitlus Eesti ja Läti alade pärast. Võitluse tulemuseks oli, et Põhja-Eesti läks Rootisle, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale ja Saaremaa Taanile.
Vene riik – Asus kunagise Kiievi riigi äärealal oleva Moskva vürstiriigi ümber. Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas tatari riigid ja võtis endale tsaari tiitli .
Itaalia – Jäi riiklikult killustamatuks. Oli jõukas, kuid poliitiliselt lõhenenud. Riigi võimu tahtsid endale paljud teised suurriigid . Tänu sellele toimusid Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. Sõjad ei olnud edukad ühegile sõdivale poolele, ainult Itaalia sai rängalt kannatada.

Renessanss ja humanism

Leonardo da Vinci ( 1452 -1519) – oli Itaalia teadlane ja renessansiajastu maalikunstnik . Kuna ta oli edukas kunstnik, onti talle luba lahata laipu, et keha täiuslikult kujutada.
Dante Alighieri (1265-1321) – oli Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tema suurteos on „ Jumalik komöödia“. See andis ülevaate kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist .
Francesco Petrarca (1304-1374) – Oli Itaalia humanismi suurkuju , silmapaistev poeet ja teadlane. Ta oli esimene poeet, peale antiikaega, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule – sonetid ja eepiline poeem .
Goovanni Boccaccio ( 1313 -1375) – oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on „Decameron“. See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal.
Lorenzo Valla ( 1407 -1457) – Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse.
Niccolo Machiavelli (1469- 1527 ) – Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof .
Erasmus Rotterdamist (1466- 1536 ) – oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata autoriteedi .
Thomas More (1478-1535) – Inglise humanist, kes oli hariduselt jurist. Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli „ Utoopia “. See oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonast.
William Shakespear (1564- 1616 ) – oli inglise luuletaja ja näitlekirjanik. Inglisekeelse kirjanduse suurkuju. Kujutas oma teostes inimlike kirgi ja neile kaasnevad tagajärgi.
Miguel de Cervantes ( 1547 -1616) – Hispaania aadlik. Pilkas oma romaaniga traditsioonilist rüütliromaani.
Giordano Bruno (1548-1600) – oli Itaalia filosoof ja preester . Sai tuntuks heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega.
Galileo Galilei (1564-1642) – oli itaalia astronoom , filosoof ja füüsik. Pani aluse teduslikule eksperimenteerimisele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaMariaT Õppematerjali autor

millised riigid kuulusid lääne- ja kesk-euroopasse?
millised riigid kuulusid ida- ja põhja-euroopasse?

kesk-euroopa renessanss humanism varauusaeg

Sarnased õppematerjalid

ppt

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG Euroopa varauusaja algul Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule 1485. aastal Henry Tudor (valitses 1485-1509) pani aluse Inglismaa kuningavõimule Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba XV saj. lõpuks Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi kuningas Francois I (valitses 1515-1547), püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäevane His

Ajalugu

pptx

Varauusaja esitlus

Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ja Läti Poolale, Saaremaa Taani

Ajalugu

ppt

Euroopa varauusaja algul

Euroopa varauusaja algul Lääne- ja Kesk-Euroopa Lääne-Euroopa Kesk-Euroopa Rahvusriikide Poliitiliselt killustatud tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha kuningavõim Rooma riik-mitmesaja Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga, 1494 sai Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning ma

Ajalugu

docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõu

Ajalugu

docx

RRENESSANSS

RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Ini

Ajalugu

docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Istanbulis 400tuhat. Varauusaja lõpuks jõudis Londoni elanike arv peaaegu miljonini. Pariisis elas 18. sajandi lõpul 650tuhat, Viinis ja Peterburis 220tuhat, Berliinis ja Varssavis 150tuhat. 1500. aastal Itaalias ja Madalmaades 1530% inimesi elad linnades, 1800. aastal Hollandis üle 50% inimestest elab linnades. Inglismaa 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal nt. 4%. Ilmastiku muutumine: Varauusaeg algas soodsa kliimaga, mis püsis 16. sajandini. Näiteks Sotimaal kasvatati viinamarju ja Gröönimaa saab oma nime Roheline maa. Peale seda hakkas kliima järk jahenemine, mida on tuntud ka kui nn. väike jääaeg. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid endiselt külmaks. Alles sajandi keskpaigas muutsid ka talved soojemaks, mis väljendusid

Ajalugu

doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust

Ajalugu

pdf

VARAUUSAEG

sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel. Sünnitusabi paranedes tõusis ka keskmise eluea prognoos. 18. saj. keskpaigaks oli 15-aastaste keskmise eluea prognoos naistel juba 50 eluaastat, meeste puhul jäi see endisele tasemele. Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj

Ajalugu

Rohkem sarnaseid