Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessans ja Humanism (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist?
Renessanss (taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja.
Renessanssi kujunemise eeldused:
  • Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema.
  • Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi.
  • Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust.
Dante Alighieri – „Jumalik komöödia”. Oli Itaalia kirjanik.
Giovanni Boccaccio –Decameron ”. Oli samuti Itaalia kirjanik.
Lorenzo Valla – Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi.
Niccolo Machiavelli Teoses „Valitseja” esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik.
Johann Gutenberg – Aastal 1440 , leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.
Erasmus Rotterdamist – Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. „Narruse kiitus” seal on ta kriitiline vaimulike ja kiriku pahede vastu.
Thomas More – Inglise humanist . „Utoopia” esimene osas kritiseeris toonase Inglismaa riigikorraldust. Teises osas on juttu Utoopia saarest , mille elanikud on rajanud ideaalse keskkonna.More oli elu lõpus hukatud Kuninga poolt.
William Shakespeare oli Inglise renessanssikirjanduse suurkuju .
Miguel de Cervantes oli Hispaania aadlik. Kirjutas tuntud rüütliromaani „Don Quihote”.
Mikolaj Kopernik oli Poola õpetlane , kes arvas , et hoopis planeedid tiirelvad ümber Päikese, samal ajal ka ümber oma telje.
Giordano Bruno itaalia õpetlane,ke oli Kopernikuga nõus,kuid samas arvas, et Päikesesüsteem pole ainust paljudest maailmadest.Bruno põletati kiriku poolt Roomas Lillede väljakul.
Galileo Galilei – itaalia astronoom ,kes arvas samuti, et Maa liigub ümber oma telje ja ümber Päikese.Ta suri pagenduses, kuid tal võimaldati uuringuid jätkata.
Suurte maadeavastuste põhjused :
  • Kasvas vajadus väärismetallide järele.
  • Ühiskond tarbis aina enam idamaiseid kaupu, nt vürsti, siidi jt.
  • Leitud olid lühemad ja turvalisemad mereteed .
  • Inimestel tekkis tahtmine avastada ja tundma õppida midagi uut.
Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist ?
  • Asusid geograafiliselt soodsas paigas.Olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika rannulu lähedal.
  • Neil oli tugev ja stabiilne riigivõim.
  • Nendel rahvastel olid juba meresõidu kogemused.

Atrolaab – mõõteriist, mis võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade.
Avastusretkedele oli raske leida vabatahtlike, kuna välja palju oli levinud õudsaid legende mereretkede kohta ning see tõttu oli laevameeskond enamasti sunnitöölised.
Bartolomeu Diaz- oli esimene eurooplane, kes purjetas ümer Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetatakse nüüd Hea Lootue neemeks.
Christoph Kolumbus – Juudi päritolu, Itaalia meresõitja, kes avastas 12.10.1492 Ameerika.
Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes jätkas teekonda mööda Hea Lootuse neemelt ja jõudis Indiasse . Kaua aega otsitav meretee Indiasse oli leitud.
Amerigo VespucciItaalia geograaf kes arvas, et avastatud on uus manner . Ja tema järgi sai Ameerika endale nime.
Fernao de Magalhaes - Hispaania teenuse olnud portugallane,kes jõudis vürtsisaarteni löönesuunas.
WillemJanszoon- hollandlane , kes jõudis esimesena Austraalia rannikule .
James Cook – Inglise meresõitja, peale tema jõudmist Austraaliasse tekkis huvi uue mandri vastu.
Mereavastuste mõju Euroopa arengule:
  • See laiendas inimeste silmaringi.
  • Õpiti tundma seni nähtamatuid taimi ja loomi.
  • Kahjuks toodi ka uusi haigusi.
  • Põllumajanduse areng oli palju intensiivsem.
  • Suurenes väärismetallide sissevedu.
  • Arenes väga kiiresti kaubandus ja tööstus.

Olmeegid.
Neid peetakse tsivilisatsiooni rajajaks Kesk-Ameerikas, kuna nad muutsid asulad väikesteks linnadeks ja neile järgnes tsivilisatsiooni esiletõus ja maia riikide areng.Linnad olid väikesed.Lina keskel kõrgus suurpüramiidikujuline tempel. Linnad olid eelkõige poliitilised ja usulised keskused. Olmeegid ei tundnud kirja.Ei osanud kasutada metalli. Järele on jäänud aga monumentaalsed inimpäid kujutavad kiviskulptuurid.
Maiad .
Elasid vihmametsades.Püramiiditemplite ümbes tekkisid koondunud linnad. Maiad õppisid kasutama metalle. Nad valmistasid ehteid ja relvi . Tööriistu tehti esialgu ikkagi kivist. Maiade arhitektuur ja kunst oli väga kõrgel tasemel tollel ajal. Linnades olid residentsid ja templikompleksid. Maiade ühiskond oli k’vastikihistunud,kuningat samastati jumalaga . Äga suurt rolli mängis ohverdamine . Pallimängudolid tähtsal kohal. Maiad kasutasid kahendkpmnendsüsteemi ja tundsid numbrit 0. Neil oli 2 erinevat kalendrit . Rituaalne aasta oli 260 päeva. Päikesekalender oli aastapikkusega 365 päeva.
Asteegid .
Riigi ees otsas oli piiramatu võimuga kuningas. Pooled elanikud olid vabad, teised aga sunnitöölised, kes harisid kuninga ja ülikute maavaldusi.Kasutati ka orjatööd. Neil oli 2 jumalat , Põhja pool oli vihmajumal ja lõuna pool oli sõjajumal. Nendele toodi ohvreid. Lõpus asteeke vallutasid hispaanlased. Kuid nende keelt kõneldaks eMehhokos tänaseni.
Inkad.
Nelja Ilmakaare Riik. Olid sajandi jooksul tsentraliseeritud suurriik . Riiki juhtis keiser .Madalam kiht oli sunnimaine külakogu. Olid totalitaarne riik. Nende usundi järgi oli maailma loonud taevajumal .Päikesekultus oli inkade riigiusund. Haridussüsteem oli ametnikele , sõjaväelastele, preestritele jne. Kirja neil ei olnud. Arhitektid olid ehitanud mägedes templeid.
Renessans ja Humanism #1 Renessans ja Humanism #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katriin M Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

RRENESSANSS
7
docx

RRENESSANSS

RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Ini

Ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Kristlus ­ ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid ­ frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam ­ muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid ­ Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa ­ slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil ­ esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid ­ Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism ­ keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi ­ lääne Feodaalne killustatus ­ olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh ­ k?

Ajalugu
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) ­ lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad ­ terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. nean

Ajalugu
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun