Põnev
PÖFFi-pärl IslandiltRaha
on võimalik teenida mitmeti, kuid millise hinnaga? Kas isa peaks
jätma oma pere nädalateks, et tuua lisa toidulauale, isegi kui
plaan on ohtlik?
Oskar Jonasson on kokku
pannud huumoririkka
action-filmi
„Reykjavik-
Rotterdam “, kuhu on mahtunud ka keerulised
inimsuhted ning petmised.
Selle
Islandi filmi
peategelaseks on Kristofer, kellel on armastav abikaasa
ja kaks hüperaktiivset
poega . Tema elu oleks täiuslik, kui nende
pere ei vaevleks rahamurede küüsis - isegi nende mööbel on
sõpradelt saadud. Kui tema parim sõber, kes on ka Kristoferi naise
eksabikaasa, teeb talle ettepaneku salaviina vedamiseks Rotterdamist
Islandile, ei
oota Kristofer kaua, et vastata „jah“. Kuid tema
sõbral ei ole peas puhtad mõtted kui ta
saadab Kris’i ära, vaid
ta teab, et on lõpuks leidnud võimaluse oma eksnaist tagasi saada
ja oma
parimat sõpra trellide taha vedada. Nüüd peab Kristofer
päästma oma pere samal ajal, kui ta smugeldab salakaupa ühest
riigist teise ning proovib kavaldada üle tema kallale ässitatud
korravalvurid.
„Reykjavik-Rotterdam“
on hästi lavastatud
film . Selles on piisavalt
nalja , et kinoelamus
ei muutuks liiga tõsiseks ja traagiliseks. Tol hetkel, kui
Kristoferi naisel on tõsised probleemid oma eksabikaasa hirmutava
käitumisega ja metsikute
gangster’itega,
kes nende kodu rüüstavad, saab näha Krisoferi raskusi salaviina
kätte saamisel ja pööraseid trikke, mida tema ja ta sõbrad peavad
tegema, et pääseda nii politsei kui ka pättide käest. Kõige
suuremaks naeru -
tekitajaks on hoopiski maal, mida Kristofer peab
aitama varastada, et saada ebaseaduslikku
viina kätte. Ainus, kes
selle teose väärtust ei tea, ongi Kris ning ta kasutab seda hoopis
kattematerjali ning kaitsekilena.
Miinuspunktina
pean välja
tooma fakti, et mitte terve
film ei olnud
usutav ja
„elust-enesest“. Tulistamis-
stseen pättide ja korravalvurite
vahel nägi välja kiirustatuna ning üle autokatuse ühe käega
tulistamine suvalises suunas ei jätnud samuti truud muljet. Ka
Kristoferi naise ellujäämine pärast seda, kui ta oli kukkunud
peaga vastu radiaatorit, mässitud kilesse ja veetnud öö
talvekülmas, tundus ebatõenäoline.
Draama Kristoferi
parima sõbra reeturlikkuse ümber oli ka üks filmi
negatiivsevaid külgi, sest seda trikki on meelelahutusmaailmas väga
palju kasutatud ning see jätab kasutatud ja kulunud mulje. Selle
lükke tõttu on osa
filmist ettearvatav ning üllatusmomente jääb
väheks – tollel hetkel, kui
vaatajad saavad teada parima sõbra
valed, on tema kavatsused ja plaanid ette teada ning filmi ei ole
tavaliselt väga
huvitav vaadata, kui sa lõpu kohe ära arvad. Aga tänu
suurepärastele näitlejatele suudeti
suhetel põhinev
liin päästa
ning linateosest ei jää tavalise
Hollywood’i
filmi muljet.
„Reykjavik-Rotterdam“
on vaatamata oma vigadele siiski väga hea film ning tõeline
PÖFFi-pärl, mis on mõeldud nii noorematele kui ka vanematele
põnevusfilmide huvilistele, kellele meeldivad kavalad peategelased
ja napid pääsemised, kuid arvan, et seda linateost naudiksid kõik,
kellele meeldib lihtne ja hoogne
meelelahutus ning kerge huumor.
Kõik kommentaarid