Rotterdam sadam (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
EESTI MEREAKADEEMIA
Rotterdami sadam
Referaat
Üliõpilane:
Rühm:
TALLINN 2015
Rotterdam kui Euroopa suurim sadam
Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel.
Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti. Kuigi Rotterdamist ei jäänud Teise maailmasõja ajal palju alles, lõi sadamalinn uuesti kiirelt õitsele ja seda tänu järk-järgulisele kaubandustõkete kaotamisele Euroopa Liidus.Rotterdami sadam asub 42 kilomeetrisel maaalal, kokku 12 426 hektaril.
Uue põlvkonna ülisuured konteinerlaevad on kuni 400 meetrit pikad ja mahutavad 18 000 konteinerit. Nende hiiglaslike aluste vastuvõtmiseks on Rotterdam laiendamas oma süvasadama võimekust.Uus sadamaarendus tõmbab ligi investeeringuid ettevõtetelt üle kogu maailma, kuna soovitakse saada kasu Euroopa ühtsest turust.
Uuel sadamaalal hakkab silma tosin uut kraanat, mis end välja sirutades ulatuvad pea sama kõrgele kui Erasmuse nimeline sild , mis ühendab Põhja- ja Lõuna-Rotterdami. Poolautomaatsed kraanad kuuluvad kahele konkureerivale konteinerterminalile, mis on võimelised teenindama kõige uuema põlvkonna konteinerlaevu 24 tundi ööpäevas. Kui uued terminalid novembris 2014 avati, ootas seal juba 25 kraanat.
Ambitsioonikas laienemine näitab ilmekalt , kuidas Rotterdam on viimase 60 aasta jooksul arenenud tänu ühtsele turule. Rotterdami saabub aastas 32 000 ookeanilaeva ja ligi 87 000 alust Euroopa siseveekogudelt ning kokku saab sadamas tööd üle 90 000 inimese. Sadama aastane käive ulatub ligi 600 miljoni euroni.
Sadama põhilised kaubagrupid on vedellastist toornafta ja naftatooted, puistlastist rauamaak, selle jäägid ja süsi.
Eksport
Ekspordi poolest on Holland maailmas viiendal ning Euroopas (Saksamaa ja Prantsusmaa järel) kolmandal kohal. Dominantsel kohal on ka re-eksport (60-70% impordist taaseksporditakse) ja äriteenuste sektor , mis tänu Rotterdami sadamale (kaubamahtude poolest maailma suurim sadam) toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Rotterdami sadam võtab igapäevaselt vastu ja töötleb tohututes kogustes naftat, mis laevatatakse edasi Lääne-Euroopasse. Sadamad, kütuse ja energiasektor, märkimisväärne toiduainetetööstus ja lillekasvatus ongi peamised põhjused, miks Hollandi laonduse ja veonduse sektor on niivõrd mastaapne.
Olulisemad ekspordiartiklid on tööpingid, masinad ja transpordivahendid, keemiatooted ja väetised, põllumajandustooted (75% toodangust läheb ekspordiks) – peamiselt lillede näol (aastas eksporditakse keskmiselt 4 mld lillesibulat).
Teenustesektor toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Suur osakaal on siin transpordil ja laondusel, seal hulgas Rotterdami sadamal. Rotterdami sadam on eelkõige transiitsadam, mis võtab vastu ja töötleb suurtes kogustes erinevaid kaupu, mis laevatatakse edasi teistesse sadamatesse.
Samuti selle aasta esimese kvartali kaubakäive Rotterdami sadamas kasvas 7,2 protsenti võrreldes sama perioodiga 2014.aastal (Portnews'i andmetel).
Kuivlast, peamiselt maak ja süsi langesid 5,1 protsenti. Konteinermahud kasvasid TEU arvestuses 7,6 protsenti ja vedelkaup, eelkõige toornafta ja naftatoodete osas tõusis 14,7 protsenti.
Rotterdami sadama tegevjuht Allard Castelein oli samuti kinnitanud, et sadamal olid esimeses kvartalis väga head näitajad. Peale eelmise aasta naftatoodete langust, on hetkel näha jätkuvat tõusujoont. LNG käive on isegi kolmekordistunud. Samuti näitab teravat kasvu konteinerite käsitlemine . Eelmisel aastal oli Rotterdami sadam oma konkurentidest selles sektoris parimal positsioonil. Koos kahe uue terminaaliga Maasvlakte 2 territooriumil, on kasv olnud ligi 8 protsenti ja annab lootust lähiaastatel veelgi edukamale tulevikule.
Kuivlasti 21,9 miljoni tonni langust mõjutasid peamiselt maagi impordi 6,8 protsendiline alanemine, Saksamaa terasetootmise vähenemisest. Kahe viimase aasta pehmed talved on alla viinud söetarbimise. Põllumajandustooted langesid 12,4 protsenti peamiselt nõrgeneva euro ja Euroopa hea saagikuse tõttu.
Vedellasti osas märgiti kasvu kõikides sektorites, kokku 56,5 miljonit tonni. Toornafta 6,9 protsendiline ning 27,6 protsendiline mineraalsete naftatoodete tõus viitavad odavnenud kütusehinnale. Samas on 01.01.2015 kehtima hakanud rangemad laevakütusereeglid Põhjamerel ja Läänemerel sõitvatel alustel vähendanud punkerdamislaevade kütuse nõudlust.
Konteinerite käibe kasv jätkab oma 2014.aasta keskmist kasvutrendi vaatamata asjaolule, et mõned terminaalid tekitavad pudelikaelu seoses aeglaste laadimistöödega. Kasvu võib siiski selgitada Euroopa majanduse paranemisega ning mõningate saadetiste ümberpaigutamisega konkurentide juurest. Rotterdamil on ka parimad võimalused aina mahutavuse rekordeid löövatele suurtele konteinerlaevadele – lihtne ligipääs ning sobiv kalda varustus .
Illustration 1: Rotterdami sadam
Illustration 2: Rotterdami konteineri sadam
Kasutatud allikad ja pildid :

• http://vm.ee/et/hollandi-majandus
  
• http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aplogistika20140429.2.25.3&e=-------en-10--1--txt-txIN%257CtxTI%257CtxAU%257CtxTA ----------
  
• http://www.europarl.europa.eu/news/et/news-room/20140221STO36622/Rotterdami-sadam-%E2%80%93-kaubav%C3%A4rav-maailma
  
• http://www.logistikauudised.ee/uudised/2015/04/20/rotterdami-sadama-kaive-kasvas-7-2-protsent i
  
• Illustration 1:
  http://promaenergi.com/wp-content/uploads/2015/05/Rotterdam2.jpg
  
• Illustration 2:
  http://www.newsmaritime.com/wp-content/uploads/2015/11/Port-of-Rotterdam-container-terminal.jpg