näiteks kilplaste-lood. Kuidas üks kilplane oma hobust tahtis säästa, see aga ikkagi otsa sai, kuna peremees kilplaste au püüdis päästa. 9.Kuidas tekkis keskaja teater? Vastus: Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Seega tekkis keskaja teater uutel alustel. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente (muusika,laul,dialoog,kostüümid,vahel ka rekvisiidid). Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirkiuesisele platsile, sealt linnaväljakule. 10.Liturgiline draama-mõiste + iseloomulikud jooned. Vastus: Liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal, osatäitjad olid, nagu öeldud, vaimulikud. 11.Müsteerium "Aadama mäng". Vastus: See kujutas Aadama ja Eeva pattulangemist, Kaini ja Abeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku
indiaanlasteks. 21. Miks tekkis orjakaubandus? Ameerika põlisrahva arv vähenes võõraste vallutajate tegevuse tagajärjel tugevalt, kuid kolonistid vajasid tööjõudu. Seetõttu hakkati Aafrikast neegerorje tooma. 22. Nimeta maiade leiutisi? Piltkiri, kalender, number 0. 23. Mille poolest sarnanesid vanad Ameerika kõrgkultuurid üksteisega? Mille poolest erinesid? Sarnane Erinev Kõrgel tasemel oli ehitus kunst Pühad rituaalid nt ohverdamine ja ehitati uhkeid losse, viis jumalate austamiseks astmikpüramiide ja templeid Nii maiad, inkad kui ka asteegid Valitsejad ning nende võim austasid loodust ühiskonnas Religioon mängis nii maiade, inkade Tegevusalad, see olenes rahva kui ka asteekide elust suure rolli asukohast ning sealsetest tingimustest
Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis šintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Kuigi budism ja šintoism saavad maailmast erinevalt aru, ei näe enamik jaapanlasi mingit vajadust nende lepitamiseks ning praktiseerivad mõlemat. On tavaline, et inimesed praktiseerivad eluajal šintoismi, kuid nad maetakse budistlikult. Nende erinevaid arusaamu hauatagusest elust peetakse teineteist täiendavaks ja sageli pärinevad ühe usundi rituaalid teise omast. Pilt nr. 3. Šintoismi 2. Sport Jaapanis on väga laialt levinud võitluskunstid. Erinevate võitluskunstide juured on sügaval muinasajaloos, inimese vajaduses küttida saaki ning kaitsta ennast vaenlaste ja röövloomade eest. Jaapanis on palju traditsioonilisi spordialasid. Need said hiljem läänes tuntuks ja levisid seal kiiresti. Sellised on näiteks sumo, judo, karate, kendo jt. Jaapani võitluskunstid tuginevad
Klienditeenindus s Service Olemus Teenindus Tolerantsus Klient Hoiak Roll Klienditeenindaja tüüp SÜGAVKÜLMIK Klienditeenindaja tüüp SÕBRALIK LOOMAAED Klienditeenindaja tüüp TEHAS/KONVEIER Klienditeenindaja tüüp KVALITEET-TEENINDUS Spetsiifiliste vajadustega kliendid Erivajadustega kliendid Sümbolid Iidolid Rituaalid Väärtused Püsikliendid Juhukliendid Veel –mitte -kliendid Endised kliendid Apostlid Palgasõdurid Pantvangid Terrorist Teenindusmenetlemisega liituvad tegurid Klienditeenindusega liituvad tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit T...
Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. Organisatsioonikultuur koosneb paljudest omavahel seotud nähtustest ja objektidest ja teda ei saa analüüsida üksikute tunnuste abil, milleks on normid, rituaalid, väärtused, sümbolid, kõnekasutus vm. Ometi on organisatsioonikultuuri tähtsaimaks komponendiks organisatsiooni liikmetele omased väärtushinnangud (baasilised arusaamad). Organisatsiooni väärtuste mõiste ja allikad Indiviidid, kes ühte organisatsiooni kuuluvad, toovad sinna kaasa oma hoiakud, uskumused ja väärtushinnangud mis moodustavad kokku väärtussüsteemi. Organisatsiooni äratuntav identiteet (iseloom) tekibki siis, kui individuaalsetes väärtussüsteemides on piisavalt
Metafüüsiline- oleva algolemusse puutuv Militarism-sõjaks meelsus, sõjaväevõim Minaret-mosee torn, kust kutsutakse 5x päevas palvusel Monism- usk sellesse, et on olemas üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud Monoteism- usk ainujumalasse Moraal- üksikinimese või ühiskonna eetilised tõekspidamised ja tegutsemise reeglid Moslem- islamiusuline Mosee- moslemite pühakoda Müstika- religiooni vorm, tähtsad ei ole dogmad ja rituaalid, püütakse saavutad otsekontakti Jumalaga Müüt-religioosne jutustus, jumalamuistend
2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid, mida katsid suured madalad risttahuka kujulised mudatellistest ehitised. Arheoloogid nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad, mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes. Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid. Tihti ümbritseti niöö müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja- Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba
"Väike ja Suur testament" - suhtub nendes teostes kõigesse, ka iseendasse irooniga. Räägib kannatustest ja armastusest. Ülistab viina ja joodikuid. Räägib palju ka surmast. Esimene keskaegne autor, kes päärab tähelepanu inimse isiksusele. Püüab iseennast tunnetada ja tundma õppida. Sillutab oma loominuguga teed renesanssi, kus inimene tõuseb esiplaanile. Näitekirjandus Kujunes välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teartaliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt edasi linnaväljakule. Alguses olid ned kirjutatud ettekandmiseks preestlitele ja koorpoistele, hiljem ka lihtkodanikele. Teatritekstid muutusid ajajooksul keerukamaks, nagu ka lavaseadmed. Lavastused pidid olema tõetruud, laval olid ka elusad loomad, näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või vokaalmuusika. Teater oli keskaja inimestele kunstiliikidest kõige lähemal
Allahi ühtsus, sellega kaasneb Jumala siirus, kõigis oma tegudes. 2. Püha valgustus. Inimene on teadlik jumala olemasolust ja peab meeles pidama oma suhteid ning vastutust Jumalale 3. Sufid usuvad, et imesid võivad teostada vaid prohvetid (Allah loob ime, et sellega toetada oma prohveteid). Keelud: 1. Ei tohi eirata käske ja traditsioone 2. Ei tohi himustada maist vara ega rikkust. 3. Ei tohi palju süüa ning toit, mida süüakse peab olema hangitud ausate vahenditega. PEAMISED RITUAALID Sufid õppisid selgeks paljud tavad, mis olid omased hindudele, muistsele Kreekale ja mõnedele kaasaegsetele lääne kultustele. Üks põhilisi on tantsimine, tantsivad graatsiliselt ja rütmiliselt. Tantsu saadab mõnikord laul, mõnikord ka vaikimine. Vaikimine on sellepärast, et selle ajal hing suhtleb kõrgema tasandiga. Lisan rituaalse tantsu kohta ühe video: https://www.youtube.com/watch?v=cGfDcsrFOE8 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Idamaade usundid ja salaõpetused", Joogi Ramtsaraka
Lääne-Eesti). Lõuna-Eestis on rohkem sarnasusi lätlastega, Põhja-Eestis soomlaste, rootslaste ja vadjalastega; mõlemas piirkonnas on ühisjooni idaslaavi rahvakultuuriga. Rahvalaul Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. Laulmine oli tavalisest kõnest erinev, kuid samal ajal kõigile tuttav ning mõistetav väljendusviis. Muistsel ajal kuulusid laulud väga erinevate toimingute juurde - tööd, rituaalid, peod. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll.Eesti rahvalaule liigitatakse vanemateks ehk peamiselt regivärsilisteks ja uuemateks ehk lõppriimilisteks lauludeks. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise.Eesti rahvalaulu võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. 19. sajandil ja 20.
keskkonnas. Nt kui kultuuris on väärtustatud kõrgharidus, siis normid toetavad laste õppimist ja vanemate toetust selleks. 30. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid (ühest etapist teise). Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. · Pulmarituaalid · Matuse rituaalid · Täiskasvanukssaamise rituaalid (initiatsiooni rituaalid) · Sünniga seotud rituaalid 31. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris: · Kohanemine keskkonnaga · Korra säilitamine · Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt sotsiaalseks inst-ks on perek · Uskumuste kujunemine
PAARISUHETE ARENGU ETAPID soovide formuleeriminetäh seda,et nooruk hakkab tajuma,mis on tema jaoks tähtis,milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt,kellega kavatseb püsivamalt suhelda. sõprussuhete teke-arenev sõprus annab võimaluse uuest tuttavast rohkem teada saada,näha teda mitmesugustes olukordades,leida jooni,mis esmapilgul silma ei paista. kohtumiste perioodkui tahtmine suhet jätkata säilib,lepitakse kokku lühemaid,mitte väga olulisi kokkusaamisi. lähem tutvumine-see suhte etapp on avatum ja sügavam kui eelmised,päevakorras võivad olla kõikvõimalikud teemad,kaaslasest tahetakse kõike teada saada. Kihlus VILJASTUMINE JA RASEDUS Rasedustunnused:menstruatsiooni ärajäämine,pinge alakõhus,pitsitus rindades,iiveldus, oksendamine,väsimus,äraarvamatud meeleolud. Rasedusekindalaks tegemine: rasedustest,naistearsti külastus. Rasestumine toimub ovulatsiooni ajal,5-6 päevaga liigub viljastunud munarakk emakani ja ki...
Malelaua (ichimatsu) muster on tuletatud tema sõnul Shokin-tei teemaja seintelt, mis on ehitatud 17. sajandil. Kasuga Jinga pargis on kasutatud numbrite 7-5-3 seost, kus suured kivid on süsteemselt gruppidena paigutatud, moodustades harmoonilised tähised maastikul. Numbritel on eriline tähendus Jaapani kultuuris ning neid seostatakse paljude kommetega. Näiteks iga aasta 15. november (7+5+3=15) vastavas vanuses olevaid lapsed läbivad teatud pühitsemise rituaalid ning loevad palveid, et saada erilist kaitset. Shigemori poolt palju kasutatud gohei sümbol, mis esmapilgul tundub olevat abstraktne vee tõlgendamine ning läänelikult moodne lähenemine tüüpilisele veekogu sümbolile, on tuletatud väga igapäevasest nähtusest jaapani tänavatel. Sik-sakis tõmmatud jooned kiviklibule sümboliseerivad riisipaberist valmistatud lipukesi. Sarnaseid näiteid saab tuua väga palju, kus läänest tulnud modernism on seotud ida sümbolitega
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile....
28. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Kõige universaalsemate rituaalide hulga kuuluvad Siirderituaalid, mis tugevdavad ühiskonna tähtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutmist ühiskonnas. Näiteks: Pulmarituaalid, Matuse rituaalid, Täiskasvanukssaamise rituaalid, Sünniga seotud rituaalid 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Iga kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja inimese võimalustest ning kuna grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris, neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. N: kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt. Kultuuriline relativism W.G
· 1900 Pariis · 1904 · 1908 · 1912 µ · 1920 · 1924 · 1928 µµ · 1932 · 1936 · 1948 · 1952 · 1956 · 1960 µ · 1964 · 1968 · 1972 · 1976 · 1980 · 1984 · 1988 · 1992 · 1996 · 2000 · 2004 Ateena · 2008 · 2012 London · 2016 Rio de Janeiro · Olümpiarituaalid Olümpiarituaalid on kaasaegsete olümpiamängudega kaasnevad rituaalid: olümpiatule süütamine ja olümpiastaadionile viimine olümpialipu kasutamine, avatseremoonial toimuv olümpiatule süütamine staadioni juures, olümpiamängude avatuks kuulutamine riigipea poolt, olümpiatõotuse andmine, olümpiahümni esitamine, delegatsioonide rongkäik, lõputseremoonial toimuv olümpiamängude lõppenuks kuulutamine ja olümpiatule kustutamine. Rituaalid lisavad olümpiamängudele erilist pidulikkust ja tseremoniaalsust, eristades neid
Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba, millega oldi küllaltki kokkuhoidlik. Leiba peeti pühaks. See nähtub ka eestlaste vanasõnast: "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Levinud olid mitmed pärimused, nagu näiteks et pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole leivatükk võis majast välja minna. Siis õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest "õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab", ja veel palju muid pärimusi, samuti olid kindlad rituaalid leiva valmistamisel. Levinumaid rahvuslikke toite olid verega ja vereta tanguvorstid. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina tera-, kaun- ja aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult. Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi peale loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks kana, näärideks siga ja kevadpühadeks vasikas. Väga tähtis toit oli ka kala
Ta käitub tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Esikohal on tal toit - liha. Küttimine ei edenenud algul, kuigi vaimustus oli suur. Leidus neid, kellel oli hale tapetavast loomast. Jack aga ületas tõrke ja torkas seale tõesti noa kõrri. Kütid tundsid end väga vaprate ja tähtsatena. Isegi Ralphi tohutu pahameel, et jahi tõttu kustus tuli just siis, kui möödus laev, jäi neile mõistetamatuks. Küttimisega koos kujunesid rituaalid, seevastu koos-olekud, mida Ralph korraldas, muutusid lihtsalt kõne-tundideks. Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja
päästma. Sõjaõnn pööras Inglismaale selja ja sõja lõpuks jäi neile vaid Calais' kindlus Prantsuse põhjarannikul. Jan Hus oli tsehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: · Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. · Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. · Nõudis kirikuvarade sekulariseerimist (ilmalikustamist). · Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal.
protestantismi tekkest ja vastureformatsioonist ning 18. sajandi pedagoogika ja 19. sajandi meditsiini mõjul kaotas see rituaalse aura ega olnud enam eksklusiivne. Enam ei räägitud mitte üksnes tehtust (seksuaalaktist) ja selle tegemise viisist, vaid kanti ette ka tegu saatnud ja seda ümbritsenud mõtted, maaniad, kujutluspildid, ihad ning naudingu modulatsioonid ja kvaliteetki. Viisid, kuidas uusaja läänemaailmale iseloomulik seksiga seotud teadmisjanu pani ülestunnistamise rituaalid tööle teadusliku ranguse raames: "rääkimapanemise" kliinitise kodifitseerimise kaudu, üldise ja kõikjale ulatuva kausaalsuse postulaadi kaudu, seksuaalsusele loomuomase latentsuse printsiibi kaudu, tõlgendamismeetodi kaudu, ülestunnistuse avaldustest meditsiinilise nähtuse tegemise kaudu. Seksuaalsuse põhijooned vastavad seksi kohta tõde tootva diskursuse funktsionaalsetele nõuetele. Ülestunnistamise tehnika ja teadusliku diskursuse
Igapäevases elus on Hiina usundid põimunud ning üks inimene võib samal ajal täita mitmete religioonide rituaale ja kombeid. Hiina mõtlemise keskmeks on olnud õpetus maailma kõiksusest, mida vormivad kaks jõudu: yin ja yang. Yang on mehelik, valge, soe ja loov jõud, yin on öine, passiivne, külm ja salajane vägi. Nende jõudude vahel on nii vastandust kui kooskõla ning kogu maailma on harmooniline, kui yin ja yang püsivad tasakaalus. Taoismis arenesid välja omad rituaalid, mis sageli olid seotud ravitsemise, vaimude väljaajamise ja surematuse otsinguga. Arvati, et eluenergia qi täidab kogu maailma ning teatud hingamisharjutuste ja alkeemia abil on võimalik eluenergiat inimeses hoida ning saavutada surematus. Roomakatoliku kiriku õpetus baseerub pühakirjal ja kiriku traditsioonil. Sakramentideks on ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine, abielu, ordinatsioon, haigete salvimine. Katoliiklaste jaoks on paavst usu ja moraali
” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised koopamaalingud, mida on tõlgendatud mitmeti: neid on seotud jahimaagiaga (hea jahiõnne tagab läbimõeldud tegevus, rituaalid ) ning sotsiaalsete suhete kajastamisega (kes on kõige tähtsam, keda peab kuulama). Reklaamiti ju lihtsalt ennast ja oma hõimu. Mida aega edasi, seda enam on aga kasutatud just monumente ja plakateid ( põhjuseks: neid näevad kõik, nad asuvad tänavatel, väljakutel, hoonete seintel, neid pole vaja otsida kunstigaleriidest, muuseumidest ) väljendamaks midagi võimast ja üleolevat, eriti populaarne on see olnud diktatuuri riikides. Vaadates neid plakateid ja monumente tühja
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd. Kui inimene sün...
Ühtlustab seeläbi töötajate käitumist, muudab org-i tegevuse stabiilsemaks ning vähendab formaalse juhtimise ja kontrolli vajadust. Organisatsioonikultuuri avaldumisvormid KATEGOORIA NÄITED Sümbolid Riietus, pastakad, kontorimööbel Keel Släng, zestid, leppemärgid, laulud, kuulujutud, metafoorid Jutustused Jutud, legendid, müüdid Tegevuspraktika ja kombed Rituaalid, tabud, tavandid Nähtava kultuuri tegurid Tervitamine, viisakusväljendid 2. Slängi ja zestide kasutamine 3. Teenindajate välimus 4. Ettevõtte sümboolika ja selle kasutamine 5. Teenindusruumi sisustus ja väljapanekud 6. Teenindusstiil 7. Reklaam 8. Muu nähtav tegur keskkonnas Organisatsioonikultuuri tasandid tasandid võimaldavad selgitada, kuivõrd konkreetsed ja abstraktsed on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid.
Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale. Järgmine aste on täiskasvanuks saamine. Riietus annab aimu kas on täiskasvanud või laps. Poistel ja tüdrukul on erinevad riitused. Initsatsioonilaagrisse saadetakse ja seal nad on ja värki ja võidakse neile jahti pidada ja siis kui kui tagasi tullakse siis tehakse pidustused või riitused ja seal siis selleks et täiskasvanuks saada tehakse teatud katsetusi: põletused, armistused, sälgutamised,
Et kirg peab koguaeg kõrge olema on müüt. Et saame lapse, siis saab suhe korda on müüt. Et ei tohi vastassooga suhelda on müüt- omanditunne piirab. Kui koguaeg armastust ei kinnita, siis ei armasta, see on müüt. Sõnad on kõige väetimad osad meist, need on õpitavad. Kõiki peab koguaeg koos tegema on müüt. Niipea, kui suudate müüdid ära purustate olete kohe suhtega rahul. Kui mõtlema hakkate, siis näete kui palju neid on. Leidke endas üles ja purustage need ära. Tähtsad on RITUAALID, et püsisuhet koos hoida ja RUTIINID!!! Kommunikatsioon, rutiini puhul on kommunikatsioon teistmoodi (poest tuleb piima tuua) Rituaali puhul on sümboolne, nii me teeme, see on meile iseloomulik. Pühendumine- Rutiini puhul on pühendumine hetkeline, teadlikku järelemõtlemist pole. Rituaali puhul on pühendumine vastupidav, kogemust korratakse mälus., vahel teadlikult vahel mitte. Järjepidevus- rutiini puhul seda käitumist korratakse juhuslikult või ka
armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid tõekspidamisi, ühiseid väärtusi; rituaal annab ühise kogemuspinna/ kollektiivse kogemuse. Rituaalne käitumine on inimtsivilisatsiooni alus. Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaalid on enese suhestamiseks uude olukorda. Rituaalid jaotatakse: · Kriisiriitusteks kurjast vaimust nt vaevatud inimene, kellest tuleb vaim välja ajada. Puudutab ka ühiskonda laiemalt kogukond on kriisis. Näiteks see aeg, kui Estonia põhja läks. Erinevad usuorganisatsioonid kaasati inimeste nõustamisse. · Kalendaarriitused nt uue aasta riitused, viljakoristamine need sündmused, mis on kalendrikuupäevadega paika pandud.
- Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus. · Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest.
ümbersündides elada teiste olendite heaks, maitri = tingimusteta armastus (Zen-budism nirvaana seisund on võimalik juba praeguses seisundis) Tiibeti budism dalai-laamad = Tiibeti nii politiiline kui ka religioosne juht, teatud laamad reinkarneeruvad, kõik Tiibeti õpetajad-mungad seda tiitlit ei saa, võimed peavad erilised olema, pühakirju võivad tõlgendada ainult meistrid, Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja rituaalsed seemed ning mantrad ehk pühad silbid, Buddhasid on palju, muudra = sümbolistlik kehaasend, poos, mandala = geomeetrilised kujundid, jumaluse eluase, maailma sümboolne projektsioon, tsam- tants = teatraalne näitemäng, mis on suurte õpetajate elulugude põhjal tehtud, aitavad mittekahjustada teadvusega olendeid, pantsen-laama = dalai-laama kaasjuht
6)vaimulikud ordud; mungad olid olulised kultuuri edasikandjad. Vanaaja teosed on säilinud tänu munkade ümberkirjutistele. Kloostrite teine funktsioon oli majandustegevus. Benediktlased tegutsesid püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad munkade ja nunnade kogukonnad( nad olid varakeskajal domineerivad), kellel olid ulatuslikud maavaldused ja talupojad. Said ilmalike annetusi. Must mungarüü. Füüsiline töö oli tagaplaanle jäänud, sest palved ja muud rituaalid olid tähtsamad. Tsistertslaste ordu - tekkis 11 saj lõpul ja sai nime ühe kloostri järgi prantsusmaal. Lähtus samuti benedictuse reeglitest kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamatta paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Aja jooksul nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaaliast, kes loobus
stoilise alistuvusega, ma osal Lääne inimestel on raske mõista. Samuti võib mõnele külastajale olla võõras rüselemine, kuid Indias on see osa eluviisist. Ning muidugi annab igaüks teed hindude jaoks pühadele lehmadele. Lehmal on kõikjal eesõigus, jalutagu ta kesklinnas või üle kiirtee. India on maa, kus religioon ulatub kõikjale. Usk mängib igapäevategemiste juures elutähtsat rolli. Enam kui 80% rahvastikus on hinduistid. See on enam eluviis kui usk- pühad rituaalid ja kombed on vaid väike osa sellest, mis teeb inimesest hea hindu. Hindud tegelevad igapäevaelu põhiküsimustega: sünd, töö, tervis, suhted ja surm. Kõige sellega aitab toime tulla regulaarne nõupidamine astroloogiga. Hinduim hakkas oma kaasaegset vormi võtma 4.sajandil pKr, kui tekkis suurem vajadus laiema levikuga religiooni järele. Laiemal pühendumisel põhinev ja seega suuremale hulgale inimestele sobiv bhakti asendas ohvritalitused, mida viisid läbi vaid brahmaanid
Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid. II ''Fauni'' maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres elavad jõehobud, krokodillid, linnud jne. III Müsteeriumide villa Dionysuse kultusega seotud salapärased rituaalid. Roomas levis ka tahvelmaal maalitud portreed. Maaliti enkausitka tehnikas värvimullad segati kuuma vahaga, millega värvid püsisid säravamad, erksamad, puhtamad ja maal ise püsis kauem vastu. Realistlikult,ilusad ; eriti ilmekalt maaliti silmi (suured,säravad) . Samuti maaliti esemeid seinte peale.
Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...
valitseja, aphrodite armastuse ja viljakuse jumalanna, dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal, jumalaid tuliaustada, rääkida nendest lugupidavalt ja tuua ohvreid, pidi hoiduma ülekohtust teiste vastu, ülekohust karistati kättemaksuga, templid pühamu keskpunktiks oli altar, , kus toodi ohvreid, pühamutes oli jumala koda e tempel, kus hoiti jumala kuju ning põles koldetuli, oluline oli välisilme, kuna rituaalid toimusid vabas õhus, ei pandud suurt rõhku surmajärgsusele, kuna karistused tabasid isikut eleajal, olümpiamängud peeti iga 4 aasta tagant zeuzi pühamus olümpias, osalesid hellenitest mehed, varasem võistlus kiirjooks, peale selle võisteldi veel: rusikavõitlus, maadlus, viievõistlus, kaarikute võidusõit, olümpiavõitjate nimed kirjutati üles, peeti zeusi auk ja nende tähtsus oli piiramatu, olümpiaajal kehtis olümpiarahu, olümpiavõitja sai kuulsuse, teda austati
Juba esimeste hõimude tekkimisest saati on esinenud multikultuursust, sellest on saadud nii kasu kui ka kahju. On siis multikultuur hea või halb? Arvamusi, kuidas inimesed tekkinud on, on mitmeid. Mina aga usun, et inimesed on mingis mõttes loomade järeltulijad ja et ka loomadel on oma mõtlemine ja tavad. Usun ka seda, et juba dinosauruste ajastul (ajastu lõpu poole, kui oli rohkem liike) esines multikultuursust olid ka neil ju omad paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast) endale kaasat nõudma, aeti ta eemale, kuna tal olid teises hõimus olles teised tõekspidamised kujunenud ja kehtis vere puhtana hoidmise reegel. Saurused arenesid, puutusid tihedamalt kokku ja õppisid teistelt liikidelt ellu jäämise võimalusi kas pole see siis multikultuursus? Samas võisid eri liikide
isendid saavad teatud levilas vabalt ristuda. Põhjused: vulkaanised tegevused, jõeteke (üleujutused), mäestikutekke protsessid, inimtegevus (linnad, maanteed jms) 2.) tekivad geneetilised iseärasused isolaatides mutatsioonid 3.) Bioloogiline ristumisbarjäär ei saa enam mingil põhjusel ristuda. Liigid tekivad siis, kui enam üksteisega ristuda ei saa. Nt sugurakud ei sobi; taimedel suguelundid ei sobi; käitumise erinevused pulmamängud ja rituaalid enne sigimist; sigimise aeg ja koht võivad olla muutunud taimedel õitsemise ajad, kahepaiksetel kudemisaeg ja koht-ajutised lobid või järved?) 4.) Ökonisi leidmine (peavad leidma suhted teiste liikidega, sobituma keskkonda) NB! Liiki ei teki, kui mõni neist 4st punktist jääb täitmata 5. Mikroevolutsioon - mõiste. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkeni. Uute alleelide teke. 6
Ta käitub tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Esikohal on tal toit - liha. Küttimine ei edenenud algul, kuigi vaimustus oli suur. Leidus neid, kellel oli hale tapetavast loomast. Jack aga ületas tõrke ja torkas seale tõesti noa kõrri. Kütid tundsid end väga vaprate ja tähtsatena. Isegi Ralphi tohutu pahameel, et jahi tõttu kustus tuli just siis, kui möödus laev, jäi neile mõistetamatuks. Küttimisega koos kujunesid rituaalid, seevastu koos-olekud, mida Ralph korraldas, muutusid lihtsalt kõne-tundideks. Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna
Tekstis esitatud ideed olid üsna äärmuslikud ning ma ei kujutaks ette kui neid kasutataks tänapäeva ühiskonnas. Näiteks jumalatele ohvri toomine on väga prohvetlik tegevus ning ma ei kiida seda heaks. Teksti lugedes ei saanud ma lõpuks aru, kuidas olid nõiad ja orgiad jumalatega seotud. Mulle meeldis lugeda erinevatest religioonidest ning uskudest. Lisaks meeldis mulle jumalate kujutlustest lugeda. Mulle ei meeldinud rituaalid, mis teostati. Eesti ühiskonnas usk jumalasse ei ole levinud suurel määral. Kirikus käiakse pigem ainult jõulude ajal ja see ka mitte usust ajendatuna vaid pigem traditsioonidest. Samas on Eesti ühiskonnas suurenenud usk selgeltnägijatesse ning ravitsejatesse. Usutakse ja tegeletakse erinevate teraapiatega, näiteks kristalliteraapiaga. On suur huvi vaimse kirjanduse vastu. Sel teemal on välja antud palju erinevaid raamatuid. Tänapäeval ei tehta ohverdusi ega erinevaid
võimalusi, et uurida ja arutleda nende probleemide suhtes, mis puudutavad elu lõppu. Kuigi surm on suur sündmus indiviididele, on see ka suur sotsiaalne kogemus sotsiaaltöötajale ja kliendile ja kõikidele inimestele nende ümber. See eelkõige sellepärast, et lähedased inimesed on surma saabudes lähedal. Teiste inimeste suhted terminaalselt haige inimesega ja nendevahelised sotsiaalseid suhteid raputab surm. On spetsiaalsed sotsiaalasutused nagu näiteks haiglad ja hooldekodud, rituaalid ja sotsiaalsed tegevused nagu näiteks haige külastamine, matused, mälestusteenistused ja teised suremisega seotud tegevused. (Payne, 2009, lk 520) Kohalikud kogukonnad ja teenused peavad kohanema inimestega, kes elavad pikaajalise haigusega, kes tajuvad oma elu lõppemist. Inimesed vajavad võimalust, et rääkida avameelselt surmast, suremisest ja leinast. Surmaeelse ravi kättesaadavus laiemale elanikkonnale eeldab, et suuremal määral sotsiaalteenuseid peavad tegelema suremist ja
* Protestandid jagunevad: luterlased, anglikaanid, baptistid, nelipühilased, adventistid, Jehoova tunnistajad. * Jeesus sündis neitsist ja suri ristil * Olulisim palve Meie Isa palve * Ainujumal, kelles on kolm isiksust. * Piibel koosneb vanast ja uuest testamendist. Vana testament ehk tanah. Uus testament koosneb neljast evangeeliumist ehk rõõmusõnumist. * Kindel väide, mida tuleb tõena võtta dogma * Kristlikule traditsioonile omane nähtus usutunnistus * Kristlikud tavad ja rituaalid sakramendid/salasused * Olulised usupühad: advent oodatakse Jeesuse sündi; jõulud jeesuse sünnipäev; ülestõusmispühad, millele eelneb Suur Reede jeesuse ristilöömine, Suur Neljapäev armulaud. Nelipühad kiriku sünnipäev; jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. * Sümboolika: rist surnust ülestõusnud Jeesuse rist; tagurpidi rist Peetruse ristilöömine; krutsifiks ristilöödud Jeesuse rist
kultuuri mõjutanud. Enamik pille ja muusikastiile on algselt pärit Hiinast ja Koreast. Jaapanlased kuulavad väga mitmekesist muusikat: traditsioonilist jaapani muusikat, jaapani popmuusikat, lääne klassikalist muusikat, ameerika popmuusikat jm. AJALUGU Keskaeg Keskajal (12–16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantrimuusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need, millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. (R.Jürima 2012) Kamakura perioodil (1192–1333) ja ka Muromachi perioodil (1338–1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamis tantsude arengu ühtlane tõus. 14. sajandi lõpuks olid väljakujunenud draama Noh koos oma muusikaga Nohgaku ja tants Shimai. Noh on kõrgelt stiliseeritud sümboolne draama, mida esitasid mõned meesnäitlejad ja muusikud
Jaapani usundid Jaapani usundid on pajused ja nad ei esine eraldi.. Seepärast on Lääne-maailmal raskem seda kõike mõista. Iga jaapani usund on sõltuv teisest, mistõttu neid väga hästi lahku viia ei saa. Pesemisrituaal. Jumala mõne kehaosa pesemine. Tulnud animismist. Araigannon. Gami usu taust (shintoism). On veel ka eraldi budism. Kuid inimeste igapäevaelus on need kokku sulanud. Kui kysida, mis usku sa oled, siis inimesed vastavad, et nad polegi. Nad osalevad usklikes rituaalides kuid ei tunnista end usklikeks. See on seotud sellega, et usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed. Matsuri – pidustus, religioosse taustaga. Tsüklilise aja kuluga. Rituaalsed rõivad. kannavad (o)mikošit (kullast ese – konkreetselt Gami ehk koavaimu ühest kohast teise viim...
SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Ho...
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
Üks populaarsemaid. ARTEMIS Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja HERMES jumalate käskjalg, teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma. APHRODITE armastusejumalanna. Võõramaist päritolu. DIONYSOS veinijumal, ainus inimesest emaga (jumalast isaga) juma. TEMPLID Kreeka pühamu keskpunkt oli ALTAR madal kivist alus, ohriloomadele. Pühamutes oli tempel (NAOS), suuremates mitu. Ühes templis hoiti jumala kuju, kuskil põles jumala tuli, rituaalid vabas õhus. Poliste tähtsaimad ehitised. PREESTRID&RITUAALID Igaüks võis ohverdada, aga pühamute juures valvel preestrid, kes polnud omaette seisus, vaid lihtsalt aristokraadid. Tähtsaim rituaal VEREOHVER. Jumala austamine oli polise elanikke ühendav tegevus, see ilmnes usupidustuste ajal, kuhu võisid mõnikord isegi orjad minna. ORAAKLID Jumalate tahte selgitamiseks jälgiti endeid. Ennustamise kõrval olid olemas ka MANTEIONid, kus sai jumalatelt nõu küsida
3. Struktuur-funktsionalistlik teooria, avalikud, varjatud ja düsfunktsioonid Struk-funk põhihuviks on suhted sots.tegelikkuse kahe tasandi, terviku(ühiskond,mingi grupp) ja selle osade(sots.tegevuse valdkonnad,grupi liikmed) vahel. Kuidas mõjutab terviku struktuur selle osi? Sfäärid on ühiskonna kui terviku alamad jaotused. Nt majandust, poliitilist süsteemi, abielu ja perekonnaelu reguleerivad reeglid, haridusprotsessid, uskumused ja rituaalid. Nende sfääride sisu varieerub ühiskonna siseselt, samuti ka ühiskonniti. Iga sfääri põhiülesanne on iga funktsiooni täitmine, et grupp saaks säilida ühest generatsioonist teise. T. Parsons on kõige paremini tuntud struk.funk koolkonna esindaja. Temalt ka sots.süsteemi mõiste ehk sots.süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest igaüks täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks. Osad on ühendatud sidemetega, mis kergendavad
15. Millised on grupi omadused (3)? Meie tunne on ühtsustunne grupiliikmete vahel. Kinnistab teadmist kes on grupis. Meie- tunde põhiliseks ülesandeks on hoida gruppi koos. Meie tunnet süvendavad traditsioonid, ühine tegevus, vastastikune sõltuvus, ühised huvid. Meie tunnet tekitavad: · Ametiriietus · Käitumistavad, millega arvestamine on gruppikuulumise märgiks · Suhted, näitavad ühtekuuluvust · Rituaalid, isiklike tähtpäevade tähistamine Kohesiivsus mil määral grupi liikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada Kohesiivsus suureneb seoses: - Kokkupuudete tihedusega - Sarnaste tööülesannetega - Isikliku sarnasusega - Sobivate isiksuseomadustega - Suhtlemise lihtsusega - Grupi väiksema suurusega Eelised: · Rohkem koostööd · Kergem suhelda
o Kommunikatsioon 336. 3. Millistest elementidest kujuneb organisatsioonikultuuri nähtav tasand? 337. Jälgitav tasandi moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid, näit. mööbel, töövahendid jne. Ja mida iseloomustatakse ka kui viisi, kuidas meil asju tehakse. 338. Artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, traditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. 339. 4. Milline on organisatsioonikultuuri tüpoloogia R. Harrison´i järgi? 340. 1. Võimule orienteeritud 341. Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. 342. 2. Rollikultuur 343
.................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Et religioon oli juba enne kirjaliku traditsiooni algust palju muutunud, siis ei tundnud selle algset kuju ka kõige varasemad religioonist kirjutanud vanarooma autorid. Uskumusi on palju mõjutanud Kreeka kirjandus ja kunst, kust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
