Rooma jumalused (0)

Rooma jumalused

Ajalugu

Jael Kotkas

10 A

Tallinna 21. Kool

Sisukord

Rooma jumalused 1
Ajalugu 1
Jael Kotkas 1
10 A 1
Tallinna 21. Kool 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Jumala klassid 4
Põlisjumalad 5
Laarid ja penaalid 6
Maanid , lemuurid ja kameenid 6
Vallutuste käigus omandatud jumalad 7
Rooma kalendripühad 8
Kreeka kirjanduse ja kunsti mõju 9
Eturski kultuuri mõju 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed.
Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Et religioon oli juba enne kirjaliku traditsiooni algust palju muutunud, siis ei tundnud selle algset kuju ka kõige varasemad religioonist kirjutanud vanarooma autorid.
Uskumusi on palju mõjutanud Kreeka kirjandus ja kunst , kust võeti üle paljud jumalad, ning samastati need endi omadega.
Ma valisin selle teema, sest mind on alati huvitanud erinevad mütoloogiad ja uskumused. Eriti meeldib mulle Vana-Kreeka mütoloogia ja kuna Rooma võttis enamuse Kreekalt üle , siis selle referaadi tegemine pakkus huvi.

Jumala klassid

Rooma jumalad jagunevad 3 gruppi:
1) vanad eturski päritolu jumalad
2) rooma jumalad
3) vallutuste käigus imporditud jumalad
Kuid Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil:
1) di indigetes 'põlisjumalad'
2) di novensides ehk novensiles 'uusjumalad'.
Di indigetes olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. 30 põlisjumalal olid oma pühad.
Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga.
Peale põlisjumalate olid vanarooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega , näiteks seoses viljalõikusega.

Põlisjumalad

Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased.
Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni.
Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit ja sinijuukselisi muusasi. Nii loodi numenid ehk „jõud”, kes valvasid hälli, hoolitsesid toidu eest jne.
Janus ja Vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet, laarid kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus külvamist, Ceres viljakasvu, Pomona puuvilju ning Consus ja Ops viljasaaki.
Jumalate valitsejat Jupiteri austati sellepärast, et ta oma vihmaga oli põldudele ja viinamarjaistandustele kasulik. Jupiteri tegevusväli oli laiahaardelisem. Oma piksenoolega juhtis ta inimeste tegevust ning kaitses roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat.
Varajasel ajajärgul olid tähtsateks jumalateks Mars ja Quirinus, keda sageli omavahel samastati. Mars oli noorte meeste ja nende tegevuste, eriti sõja jumal; teda austati märtsis ja oktoobris. Arvatakse, et Quirinus oli sõjaväe patroon rahuajal.
Varasemal ajal ei olnud need jumalad kuigi isikupärased ning nende abielud ega sugupuud polnud teada. Erinevalt vanakreeka jumalatest ei omistatud neile surelikesarnast elu ning nende tegevusest ei ole palju lugusid.

Laarid ja penaalid

Laarid ja penaalid olid koige lugupeetavamad jumalad. Igal perekonnal oli lar, kes oli esivanema vaim, ja mitu penaati, kodukolde jumalat.
Need oli perekonna oma jumalad, nende tähtsus oli perekonnas kõige suurem, sest nemad kaitsesid ja valvasid kogu kodukollet.
Neid ei kummardatud templites vaid oma kodudes, kus osa toidust ohverdati neile.
Kuid olid ka avalikud laarid ja penaadid, kes tegid linna heaks seda, mida tegid teised kodudes.

Maanid, lemuurid ja kameenid

Maanid olid allilma heade surnute vaimud. Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt.
Lemuurid olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti.
Kameenid olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad , kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks.

Vallutuste käigus omandatud jumalad

Uute alade vallutamisega võeti omaks ka teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid.
Paljudel juhtudel paigutati uued jumalad Roomas uutesse pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata oma jumalate kultust.
Peale Castori ja Polluxi tõid vallutused Itaalias rooma panteoni nähtavasti ka Diana , Minerva, Herculese, Venuse ja teised, vähemad jumalused, kellest mõned olid itali jumalused, teised algselt pärit Vana-Kreekast.
Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks antropomorfsemate kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid.
Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Tegelikult on see üksnes retooriline allegooria , riigi sümboolne personifikatsioon, mis ilmus kõigepealt Rooma müntidele (nummus) (269 eKr) ning hiljem Locris (Calabrias) 204 eKr.

Rooma kalendripühad

Rooma pühadekalender andis tunnistust külalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu. Iidseid pühasid oli vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku impeeriumi lõpuni, kandes edasi mälestust algelise põllundusrahva viljakus- ja lepitusriitustest.
Uute jumalate auks hakati pidama uusi pühasid. Lõpuks oli pühasid juba rohkem kui tööpäevi. Kõige tähtsamad pühad olid saturnaalid (Saturnalia), luperkaalid (Lupercalia), Equiria ja sekulaarmängud.
Saturnaale oli jumala Saturnuse auks. Saturnaali pühitseti impeeriumi ajal seitse päeva, 17. detsembrist 23. detsembrini talvise pööripäeva aegu. Kogu äritegevus katkestati, orjadele anti ajutine vabadus, vahetati kingitusi ning põhiliselt lõbutseti.
See pidu säilitas mälestuse võrdsusest, ajast, mil kõik inimesed olid ühetaolised.
Luperkaalid olid iidne püha, millel algselt austati karjasejumalat Lupercust. Neid pühitseti 15. veebruaril Lupercali koopa juures Palatinuse mäel, kus emahunt olevat üles kasvatanud Rooma linna legendaarsed asutajad kaksikud Romuluse ja Remuse. .
Equiria oli püha Marsi auks. Seda peeti 27. veebruaril ja 14. märtsil, mis traditsioonilielt oli uuteks sõjakäikudeks valmistumise aeg. Korraldati hobuste võiduajamisi Campus Martiusel.
Sekulaarmänge, mille kavas olid nii atleetide etendused kui ka ohverdused , peeti ebakorrapäraste intervallidega, traditsiooniliselt umbes üks kord saja aasta kohta, et märkida uue saeculum 'i ehk ajajärgu algust. Idee järgi peeti neid siis, kui suri viimane inimene, kes oli näinud eelmisi sekulaarmänge. See traditsioon taaselustati Augustuse poolt etendusena.

Kreeka kirjanduse ja kunsti mõju

Kreeka kirjanduse ja kunsti mäju roomale oli nii võimas, et vana-rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik jäid siiski rooma nimedega.
Jumalateks olid:
Jupiter – Zeus oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal.
Juno – Hera oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja.
Neptunus – Poseidon oli merejumal .
Vesta – Hestia oli kodukoldejumalanna.
Mars – Ares oli sõjajumal.
Minerva – Athena oli tarkusejumalanna .
Venus – Aphrodite oli armastus- ja ilujumalanna.
Mercurius – Hermes oli teekäoijate a kaupmeeste jumal.
Diana – Artemis oli jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna.
Vulcanus või Mulciber - Hephaistos oli tule- ja sepatööjumal.
Ceres – Demeter oli viljajumalanna.
Apollo ja Pluto säilitasid oma kreeka nimed, kuid Plutot ei kutsutud roomas kunagi Hadeseks nagu Kreekas.
Kreeka jumalate ülevõtmisel oli põhjuseks personifitseeritud jumalate puudumine. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega.
Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks mis tähendas jõudu, tahtmist.

Eturski kultuuri mõju

Rooma kultuur ja ka usund on üht-teist pärinud indoeuroopa -eelselt etruski tsivilisatsioonilt. Etruski tsivilisatsioon jõudis oma arengu tippu VI saj. e. Kr., mil nad võitlesid ülemvõimu pärast Vahemere lääneosas kreeklaste ja kartaagolastega.
Nad hõivasid suure osa Korsikat, rajasid Tiberi-äärsete külakeste asemele linna ning ehitasid välja Rooma kesksed asutused nagu Foorumi , Kapitooliumi kindluse ja kloaagi.
Etruski Roomas (nimetus pärinebki etruskidelt) olid Juno, Minerva ja Jupiteri templid, veel ühendas etruske jumalanna Voltumna kultus.
Etruski päritolu on teatud ühiskondliku staatuse märgid: senati juhataja tugitool , liktorite vitsakimbud, senaatorite rüüde purpurääris.
Etruskid hävitati indogermaanidest latiinide poolt III saj. keskel, latiinid võtsid üle hulga etruski kultuuri elemente.
Rooma usundi oluline osa esivanemate kultus on etruski päritolu. Manid (manes) olid surnute vaimud, hinged , kes olid pere ja sugukonna kaitsjad.

Kokkuvõte

Rooma kultuuri on palju mõjutanud maade vallutused, mille käigus omandatud kultuur segunes roomlaste endi omaga .
Eriti suurt rolli on mänginud Kreeka kultuur ja kunst, kust võeti üle jumalad ja müüdid.
Kuid selle poolest olid roomlased väga usklikud inimesed, kellel llihtsalt puudus kujutlusvõime, et luua personifitseeritud jumalaid.
Nagu ennegi öeldud keskendus Rooma riik pigem vallutusretkedele, kui inimese vaimu tegevusele.
Minu arvates on roomlaste usk üks huvitavamaid, sest see on erinevate kultuuride kokku põimitud teos, kust võib leida killukest paljudest erinevatest kultuuridest.

Kasutatud kirjandus

„Antiikmütoloogia” – E. Hamilton
http://et.wikipedia.org/wiki/Vanarooma_m%C3%BCtoloogia
http://www.askfactmaster.com/Et:Vanarooma_m%FCtoloogia
http://wiki.zzz.ee/index.php/Rooma_usund
11