Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad. Millal algas keskaeg? Nagu nimetuski, on ka ajamääratlus kokkuleppe küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat: 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas; 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser
43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul) Antoniuse vall 100km põhjapool (keiser Antonius Pius) 5.saj Anglosaksid: angled, jüüdid, friisid, saksid iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik 829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa Taani ja Alfredi õigus 10.saj uued retked 1016 alistati kogu Inglismaa (kuningas Knud (suri 1035): Taani, Norra Inglismaa) ühendus lagunes Inglismaal Edward Usutunnistaja 1042-1066 Normandlaste võim 1066 Hastingsi lahing 14
) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport
kuuluvad nt. baptism, luterlus, kalvinism), mis kehtivad ka tänapäeval. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tekkis islamiusk. Ristiusus kujunes kolm suuremat põhivoolu. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Araablaste kaudu õpiti tundma ka kompassi ja püssirohtu. Leiutati trükikunst. Keskajal toimus meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Kunstis tehti palju suuri saavutusi, eriti just arhitektuuris. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval tavalised asjad. See kõik annab tunnistust sellest, et keskaeg oli väga oluline etapp inimese ajaloos ja ei saa seda nimetada pimedaks ajajärguks, nagu hakkasid keskaega kutsuma 15.-16. sajandi humanistid ja ka paljud
Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused. Keskajal kujunesid Lääne- Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad näiteks nagu paber. Tehti maadeavastusi ja võeti kasutusele trükikunst. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust
Iga tsunft tegutses põhimääruse alusel. Minu arvates pani juba see aluse tänapäeval Eesti kõige suuremate linnade arenemisele. Muistse vabadussõja käigus, nagu juba eelnevalt sai mainitud, alistati eestlased ning selle tagajärjel sunniti neid vastu võtma ristiusku. Ristiusk mõjutas eestlaste kombeid. Näiteks hakati kandma kaelas väikesi pronksristikesi ja surnud maeti alati peaga lääne poole. Minu arvamus tolleaegsete eestlaste, kui niiöelda paganate ristiusustamine oli hea, kuigi sel ajal ei olnud pea keegi selle poolt. Pooldan seda sellepärast, sest nii läksid eestlased kiiremini kaasa teiste Euroopa riikide, kus samuti valites ristiusk, uskumuste ja tõekspidamistega. Valdav osa kohalikust Eesti rahvast taandati uutes oludes talupojaseisusesse. Esialgu oli talupoja õiguslik seisund küllaltki hea vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele
Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut - II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Baltimaad, 1225 - 1250. Baltimaad, 1225 - 1250. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna. 1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda kristlaste ja eestlaste vahel jätkus
Liivimaa Ordu Liivimaa Ordu (eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (lad Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsks Dutscher orden to Lyffland), Saksa Ordu Liivimaa haru, katoliku rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525
Viljandisse ja tapeti. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga. Peale mida jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. 1227. aastal sai Taani kuningas Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi Taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti -
rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias, sest nad kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu, kui Roomas kuulutati ristiusk riigiusuks. Edasi levis roomlastega kokkupuutuvate barbariteni. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli pikk protsess(üle 1000 aasta kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku org. ja vaimulikkond: Katoliku kiriku õpetus: Paavstist sai katoliku kiriku pea tähtsus tõusis järk-järgult Rooma ja Püha Peetruse autoriteedi najal. Keskvõimust toetatuna hakkasid Rooma piiskopid järjest suuremat võimu enestele tahtma. 756.a. loodi Pippini kingitusena Paavstiriik e. Kirikuriik, mis suurendas paavsti võimu ilmalikus maailmas
· Kiriku korraldus varakeskajal · Kloostrid, benediktuse reeglid · Misjon Iirimaal · Beda Venerabilis, Dionysius Exiguus · Karolingide renessanss Mis on Bütsants? Miks jäi ta erinevalt Lääne-Rooma riigist keskajal püsima? Millega on ajalukku läinud Bütsantsi keiser Justinianus? Kuidas oli korraldatud Bütsantsi valitsemine? Iseloomusta Bütsantsi kultuurielu! Kuidas ja millal tekkis Vana-Vene riik? Kuidas ja millal toimus Venemaa ristiusustamine? Kes oli Jaroslav Tark? Mida on ta oma maa heaks teinud?
Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik. Katoliku kirikupea - Rooma paavsti - sõnul oli tegemist püha sõjaga ning seega oli ka sõjategevus õigustatud. Ristisõdijate leidmiseks lubas Rooma paavst sõdijaile pattude andeks andmist. Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemere ida-kaldast? Kirik oli huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest, uute territooriumide
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? 1140. Aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Risisõda toetasid kaupmehed. Meinhard ajal kulges liivlaste ristiusustamine kergelt/visalt, teda austati pühakuna. Bertholdi ajal olid liivlased hakanud sakslasi umbusaldama ning ei soovinud Bertholdi enam pühakuna vastu võtta. Selle tagajärjel puhkeski ristisõda. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albertil oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Tema soovis rajada liivimaal kirikuriigi, mida juhiks piiskop, kes alluks otse
esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste poole Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 - 1227 Ajasuhted: 1208- jõuti Eesti pinnale 1210- Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga 1212-vaherahu kolmeks aastaks 1215-võitlus algas taas 1217-ugalased+sakslased läksid Venemaale sõjakäigule 1217- Madisepäeva lahing (21.sept.) eestlased jäid alla 1219- Taani kuningas Valdemar II sõjakäik Eestisse oli edukas=kivilinnus Tallinnas ja
Kordamisküsimused eksamiks: 1) Milliseid tähendusi omab sõna „filosoofia“? Tarkusearmastus; rangemal kasutuses tähistab teatud uurimisvaldkonda, mis tegeleb üldküsimustega; Tähistada mõne tuntud filosoofi vaateid, ka tekstikogu, milles need ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metaf...
vallutada Jeruusalemma. Sõja põhjus oli Mamelukkide pidev võimsuse kasv ning jätkuv kohalolek Jeruusalemmas. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Põhjala ristisõjad (10.-13.saj) Põhjala ristisõda toimus põhja- ja Kirde-Euroopas Rooma Paavstide poolt suunatud ning Euroopa katoliku riikide usku ning usuorganisatsioonide Rooma katoliku kiriku poolt sõjategevuse ning usulevitamise teel läbiviidud. Sõja tulemus on, et paganlike hõimude vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõjad Venemaal (12.saj) Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 1238 aastal Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride jaotuslepingu alusel aastatel 1240-1242 läbiviidud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vastu. Stensby lepinguga sõlmiti liit uute paganate maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku.
EESTIMAA KESKAEG ristisõda- Ristisõjad toimusid Euroopas 1036-1291.a. Need olid katoliku kiriku organiseeritud ja Rooma paavsti poolt heaks kiidetud eesmärgid eesmärgiga kaitsa või levitada ristiusku. Liivimaa ristisõda- 1198-1920.a. paganlike liivlaste vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel. liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid.
17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik ? Oleg vallutas 882 Kiievi ja sai vürtsiks = Vana Vene riigi algus 988 võttis Kiievi suurvürts Vladimir Bütsantsist vastu ristiusus. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik ? kiievi vürtsid jagasisd surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. Seda soodustas ka kohaliku ülikkonna mõjuvõimu tõua ja nende soovimatus alluda Kiievi vürtsile. Kaasnes ristiusustamine ja sulandumine slaavlaste hulka. Vladimiri-Suzdali vürtsiriik oli Vene riikide seas poliitiliselt võimsam ja selle valitsejad hoidsid enda käes suurvürtsi tiitlit. 19.Kuidas valitseti Novgordi? Kogusid kaupu vahetades übruskonna elanikelt metsasaadusi nind müüsid neid. Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek e. Veets, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürtsid, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida
1. 12. saj. algas sakslaste tungimine ja ümberasumine itta 2. võitlus toimus ristisõja vormis, 1143 jõudsid sakslased läänemere äärde, eesmärgiks suruda peale oma ülemvõimu ja ristiusku 3. 1158 rajati läänemerele linnu (Lübek) merekaubanduskeskus 4. Peale kaupmehi tulid siia missionärid 5. Rooma paavst ehk Püha tool oli huvitatud siinsete hõimude kiirest pööramisest ristiusku 6. Baltimaade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest 7. I Piiskop (missionär, munk) Meinhard ühitseti ametisse 1186. 8. III Liivimaa piiskop oli noor ja energiline Breemeni toomhärra Albert (oli kogu ristisõja juht Baltimaades) 9. Rajas Riia linna aastal 1201 (ristisõdijate keskus) 10. Ristiusku pööramisel abistas piiskopi Mõõgavendade Orgu 11. Asutati 1202, range reziim, munk oli ka rüütel. Muistse vabadusvõitluse algus 1208 - 1212
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
See toimus lõuna ja ida- euroopasse. Laienemine toimus Elbe jões itta. Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetus Tung itta ehk Drang nach osten. Kõigepealt hõivati läänemere lõunarannik ning seejärel idarannik. Liivimaa ristisõda Sündmuste mõju Liivi arengule 1143 Sellel aastal rajati Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186 Meinhard pühitseti peapiiskopiks, tänu sellele pandi alus kristlikule kogudusele. Algas süstmaatiline ristiusustamine, alguses üsna rahumeelsena. 1198 Toimus lahing Riias, kus hukkus Berthold. Sellega algas mõõgamisjon ehk sõjaline ristiusustamine 1199 Piiskopiks saab Albert, kelle eesmärgiks on rajada Liivimaal kirikuriik, mis alluks paavstile. 1201 Alustati Riia linna ehitamist. Ristiusustamise tugipunkt ei olnud enam Lübeckis, vaid hoopis Riias. 1202 Asutati alaliselt kohal viibi eliitväe osa ehk Mõõgavendade ordu. Miks algasid siinsetel aladel Ristisõjad?
tehtud koostööd, sest nad võtsid ristiusu vastu Kaupo juhtimisel, idaslaavlastele pidi maksma ja nad olid kord vallutajad, kord liitlased. Puudusid reaalsed liitlased. · Katoliku kiriku toetus paavst kuulutas välja ristisõja, kes läksid ristisõtta, said pattude lunastuse, kirik oli huvitatud oma võimu laiendamisest ja siinsed alad tundusid lihtsa saagina. Tõi kaasa ristimise. ARUTLUS: MIKS EESTLASED KAOTASID? 12. sajandi lõpus sai alguse ristiusustamine Läänemere piirkonnas. Sealt said alguse vallutussõjad, mis jõudsid Eestisse 1208. Aastal sakslaste sissetungiga lõunast. Hiljem liitusid sakslastega ka taanlased, rootslased. Miks siiski eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse??
Suurim sisseränne toimus u 10.saj ekr kelid, keltide ekspeditsiooni alla oli haaratud suurem osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Briti saarele saabusid keldid germaanlaste surve läbi ning sisseränne kestis sajandeid. 5 saj keskpaigast hakkas suur sissetung germaanlastel briti saarele. Ning tekkis anglosaksid- keldid hakkasid neile küll vastu kuid olid varsti hävinud ja orjastatud. 6 saj.lõpus hakkas anglosakside ristiusustamine. 6. Ristiusu kiriku kujunemine Lääne-Euroopas,kiriku organisatsioon ja õpetus, sakramendid- Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik. Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj.pKr. Ristiusu kuulutas Rooma riigis lubatuks Constantinus Suur oma Milano ediktiga. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Esialgu oli kristluse keskuteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Kokku kestsis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta.
maksma. Mõisahärrus: Taluojoegadel oli oma maa, mille eest nad pidid teotööga mõisamaadel maksma. Sunnismaisus: talupeg ei võinud maalt lahkuda. 7. Viikingid a. Kes olid viikingid? Germaani keeli kõnelevad rahvad tänapäeva Taani ja rootsi aladelt. 8. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine a. Milano edikt 313, 318, frankide ristimine Leping mille sõlmis Constatninus Suur 313. a. mille kohaselt hakati ristiusku sallima. b. Euroopa rahvaste ristiusustamine Paganlikke ja Ariaanlikke rahvaid ristiusustati ristisõdade abil. c. Apostel Peetrus Rooma- Katoliku kirik põhineb Peetruse evangeeliumil. d. Paavstluse kujunemine, Paavstiriik ehk Kirikuriik 756.aastal. Paavstlus kujunus keirivõimu nõrgenedes. Lääne- Roomas suurendas paavst religiooset ja poliitilist tähtsust. Pippin Lühikese ajal pandi alus 756. a. kirikuriigile.
3) Talupojad – ülesanne teha tööd, toita ja maksta makse; I ja II seisuse ülalpidamine Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani.Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu.See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg.Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus.Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid.Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse.Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad. 2) iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana; Kirik oli organisatsioon. Kirikusse kuulus esimene seisus ehk vaimulikud. Kirik oli püha pind ning koht kus lunastati patte. Kiriku sakramendid olid ristimine, leer, armulaud, abielu, pihtimine, vaimulike ametisse pühitsemine, viimne
· Soovisid kontrollida kaubateid Läänemerest läbi Liivimaa Vene kaubalinnadesse. 2. Läänemere piirkond 12. sajandi II poolel a. Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu. · Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a. II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist: · Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna.
Mõned tähtsad sõjad Eesti ajaloos Sõjad on läbi aegade mõjutanud inimesi ja ühiskonna arengut. Tänu sõdadele on muutunud halvad seadused ja inimesed on saanud oma tahet peale suruda, kuid samas on sõjad toonud kaasa ka palju halba, vahel ka head. Aastatel 1208-1227 toimus Muistne Vabadusvõitlus. Muistne vabadusvõitlus algas eestlastele 1208. aastal, kuisakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine ning see toodi ettekäändeks Eestisse tungimiseks. Eestlaste motiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuid siiski jäeti alla saksa vägedele, Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks allajäämisega, aga vaatamata sellele tõi see kaasa eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma st...
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. 2.Keskaja mõiste-Tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi(esimest korda kasutati keskaja mõistet ...
Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.Linnade teke kiirendas
Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988. aastal lõi Kiievi kohal särama ,,Kristluse usu valgus''. Kiievi suurvürst Vladimir võttis vastu bütsantsi õigeusu. Vürst Vladimir pööras usuküsimustele suurt tähelepanu. Kõigepealt üritas ta reformida muinasusku. Kiievis seati ühele künkale üles peajumal Paruni uhke kuju ja selle ümber teised tähtsamad jumalad. Kroonika järgi kutsus Vladimir seejärel kohale islami, juudi, katoliku usu ja bütsantsi õigeusu
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
381 aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Hispaanias ja Gallias (Prantsusmaal) levis ristiusk kiiremini, sest nad kuulusid sellel ajal Rooma koosseisu. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess, ning kulges sageli vallutuste käigus, suurt osa etendasid misjonärid (lad k. Missio-lähetus). Iirimaal kulges ristiusustamine ainsana rahulikult, kus misjonitööd juhtis piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Rajas rohkelt kloostreid ning koolitas misjonäre. Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid oli saklaste ristija Püha Bonifatius ( 680-754). Viimasena ristiusustati leedulased 1386 aastal. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad.
saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Sinna elama jäänud germaani hõime nim anglosaksideks. Osad keldid rändasid tänu survele tagasi mandrile, nende asulat nim Bretagne'ks. Kujunesid uued keeled: iiri, gaeli, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel. Anglosaksid rajasid oma kuningriike, mis olid varafeodaalsed. Kõige edukam Wessexi kuningriik. Nende põhiline tegevusala oli põlluharimine ja loomakasvatus. 6.s lõpus algas ristiusustamine, kuid lõpule jõuti sellega alles 7.s II poolel. Iirimaa eripäraks võib nim kloostrite rohkust ja mõjukust. 8.s lõpul algasid normannide rööv-ja rüüsteretked. Eriti äge võitlus toimus kuningas Alfredi ajal. Esialgu leppis Alfred taanlaste nõudega maksta neile maksu. Koondanud talupoegade maleva ja moodustuva feodaalse ratsaväe, pani ta seisma taanlaste edasitungi kogu Inglismaa vallutamiseks, kuid pidi neile loovutama oma kuningriigi kaguosa. §9 Ristisu kiriku kujunemine
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale ...
Kohila Gümnaasium Janar Mäekivi Augustinus Kohila 2009 Augustinus Augustinus kuulub nelja Läänekiriku suurima kirikuisa hulka, ja on nendest neljast vaieldamatult kõige tuntum. Ta on rohkem tuntud, kui Ambrosius, kes oli tema vaimulikuks isaks ja juhiks. Ta on originaalsem ja süstemaatilisem kui Hieronymus, tema kaasaegne ja kirjasõber. Intellektuaalselt ületab ta Gregorius Suure. Augustinuse teoloogiline positsioon ja mõju ei leia endale võrdväärset. Ei ole ilmselt ühtegi nime kristlikus kirikus, mida oleks kasutatud nii tihti ja nii mõjukalt ja väga raske on leida inimest, kes oleks kristluse mõttekäigule jätnud sellise jälje nagu seda tegi Augustinus. Augustinuse elu Augustinus sündis Tagaste linnas, 13. novembril 354. aastal. Sealne maa oli Rooma võimu all juba Kartaago linna vallutamisest saati umbes 500 aastat enne Augustinuse sündi. Tagaste oli väike linn, millel puudus om...
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine
esimesed kirikud või kabelid. Enamasti jäid eestlased esivanemate usule siiski kindlaks, kujunedes koos balti rahvastega paganluse viimaseks kantsiks Euroopas. Kristlik Euroopa ei kavatsenud sellist olukorda kaua taluda. XII sajandi lõpus jõudsid liivlaste aladele Väina jõe suudmes saksa kaupmehed. Neile järgnesid esimesed misjonärid. 1202. aastal asutati Mõõgavendade ordu, mille eesmärgiks oli kohalike paganate ristiusustamine. Rooma paavst kuulutas selleks välja ristisõja, pühendades vallutatavad maad Neitsi Maarjale. Üleskutse leidis arvukalt toetajaid ning Baltikumi saabus rüütleid kogu Euroopast. Osa liivlasi ja latgaleid võtsid ristiusu vastu vabatahtlikult, vastuhakkajaile avaldati sõjalist survet. 1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti piiridele, ning alustasid selle alistamist. Eestlastel tuli võidelda saksa rüütlite, venelaste ja rootslaste ja taanlastega. 1210. aastal purustasid eestlased
sõjategevusele. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga. Peale mida jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu täielikult valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel.Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine Ordu ja Taani võimuvõitlus 1223. aastal võttis Schwerini krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanlaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti poolt Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226
Kelle-mille ajendil ja millal hakkasid eestlased enda kohta nime eestlased kasutama. 1857 pöördus Jannsen Perno postimehes eestlaste poole maarahva asemel eestlaste poole. siis hakati seda nime kasutama. Enne kutsuti eestlaseid maarahvaks,. mis saksa keeles oli Ehsten-- >sealt tulenes Ehstland-->Ehstima-->Esti-land. Sealt arvatavasti tulid ka eestlased. 4. Mis ajaloosündmus või sündmused tähistavad Eestis keskaja algust? Miks? 13 saj i algus eesti massiline ristiusustamine mõõgavendade ja saksa ordu sõjalisel toel 5. Mis sündmus tähistab sümboolselt Eestis keskaja lõppu? Miks? Liivisõda 16 saj algul algul ja sel ajal saab eestis katoliiklus otsa ja tuleb protestantism ,luteri kirik 6. Nimetage keskaegsed linnad Eestis. Neist vähemalt kahe puhul ka nende vanad saksakeelsed nimed. 9 linna: (ja lisaks linnadele oli ka 14 alevit) Tallinn(REVAL) Tartu (DORPAT) Viljandi Rakvere(LESINBERG) Narva Paide (PAISENSTEIN) Haapsalu Vana-Pärnu
saj) · 862 Rjurik koos oma vendadega Põhja-Venemaale, 822 Vana-Vene riigi loomine · 874 algas Islandi asustamine Norra viikingite poolt, 930 Althing · 911 Prantsuse kuningas läänistas viikingitele Põhja-Prantsusmaa- Normandia · 985 esimesed Islandilt lähtunud viikingite asundused Gröönimaal · 1000 Leif Eiriksson jõudis Põhja-Ameerika idarannikule · 1018-1035 Knut Suure riik (Taani, Norra, Inglismaa) · 12. Sajandi algul Rootsi ristiusustamine SVEA?? Viikingite retked- Jagunes idateeks ja lääneteeks Idatee- - Taanlaste, norralaste esivanemad - Inglismaa - Frangi riik (846. Aastal Pariisi vallutamine) Normandia hertsogkonna rajamine Läänetee- Viikingid Inglismaal- · 835 rüüsteretked kenti ümbruses · 871 Wessexi kuningas Alfred sõlmis viikingitega vaherahu- danegeld; Danelaw ala · Norra viikingite retked 10. sajandi lõpus, jätkusid taanalste retked
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja Peetrus Lombardus. Sakramente on 7: ristimine, leeritamine, abielu sõlmimine, pihtimine, armulaud, vaimulikuks pühitsemine ja viimne võidmine. Ristiusk levis Rooma keisririigis. Germaanlaste hulgas. Misjonäride tegevus iirimaa püha Patrick. Vallutuste käigus: nt eestlased, liivlased. Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedukad (1386). 2. Kuidas kujunes piiskopiametist paavstiamet. Piiskopi ametist kujunes paavstiamet tänu keisrivõimu nõrgenemisele Lääne-Roomas, mis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 3. Paavstiriigi teke. Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu. Võiduka retke puhul kinkis Pippin Rooma ja Ravenna ümbruse ja Kesk-
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1
lugenud ja nad ei teinud perele halba. Surnuid põletati, mitte ei maetud, sest siis sai hing vabaks ja ta sai minna hingena kellegi teise sisse, ei maetud ka sellepärast, et arvati, et laibad rikuvad maad ja reostavad vett. Igas kodus oli ka majahaldjas, kellele alati toitu jäeti. Umbes 18. sajandil algas kokkupuude ristiusuga, väliskaupmehed tõid endaga kaasa preestreid, kes seletasid paganatele ristiusu põhimõtteid. Planeeritud ristiusustamine algas 12. saj lõpus, kui siia saadeti piiskoop Meinhard ,kes enamasti tegutses Liivimaal, eestlaste seas Meinhardil mõju polnud. Kui Meinhard suri saadeti siia Berthold, kes hakkas ristiusku peale suruma. Pärast teda saabus Saksamaalt Albert, kes teadis täpselt, mida teha tuleb. Arvas, et puudub korralik tugipunkt, 1201 rajas Riia linna. 1202 moodustas ta Mõõgavendade ordu. Suutis Liivlastele ristida lisaks ka muid rahvaid. Albertiga hakkas koostööd tegema Liivlaste vanem Caupo (Kaupo)
Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Keskaeg Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad. Millal algas keskaeg? Nagu nimetuski, on ka ajamääratlus kokkuleppe küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat: 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas; 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.
mõjuvõimu · Kirikuõpetajate seas levis uus usuvool : Pietism (religiooni sügavaim sisemine tunnetamine) Vennasteliikumine ehk hernhuutlus Selle kaudu jõuavad pietistlikud ideed rahva sekka. Hernhuutlus: · Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Mitteametlikud omaette kogudused, valides ise endale jutlustaja · 10 000 liiget · Ekstreemsed vaated · Ristiusustamine viidi lõpule · Talurahva eneseteadvuse kasv. Teoloogiline ratsionalism: · Saksamaalt levivad siia ka valgustusideed ( Kaldumine usult tedusele, inimesele) · Ratsionalistlikud jutlustajad - Jutlusega reaalsed õpetused - Ühiskonna hädad sotsiaalsest korraldusest (Esimesed suuremad pärisorjuse kriitilised noodid) Johann Georg Eisen: · Torma pastor · Pärisorjuse vastu
Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest. 2. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" 1227. a. Autor: Henrik Saksa Ordu kroonikakirjutaja/misjonär. 13. saj. alguses toimus Eestis ristiusustamine, mille eesotsas oli piiskop Albert, Henrik oli saatjaskonnas. Sealt sai Eesti nimeks Maarjamaa maa, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" on kirjutatud saksa keeles ning räägib eestlaste kommetest, elust-olust, rahvaluulest, toitudest jne... Mõned kroonikast pärinevad eestikeelsed sõnad: odempe Otepää, Sackala Sakala,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
