Keskaeg - oluline etapp inimese ajaloos (0)

Keskaeg - oluline etapp inimese ajaloos

7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma . Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult , sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan . Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii . Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas.
Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele. Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima.
Keskajal toimus ka rekonkista . Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest; araablaste järeltulijad, maurid , vallutasid Hispaania , va. Astuuria. Astuuriast lähtunud tagasivallutustel rajanesid uued riigid - Kastiilia , Portugal jne. Rekonkista ei olnud üks kindel sõda vaid pigem ajalooetapp Ibeeria poolsaare ajaloos, mis oli vägivaldsem kui teised ajastud. Valdavalt oli konflikt kristlike riikide ja moslemiriikide vahel, kuid esines ka väga palju sisetülisid. Korduvalt proovisid kristlased ühineda - üheks parimaks ja õnnestuinumaks ühendajaks on Alfonso VIII, kes valitses nagu keiser (st. nõrga võimuga) kõikide Ibeeria poolsaare kristlaste üle. Rekonkista ajal toimus ka mõlemal poolel kodusõdu ja pärilussõdu. Paavst toetas sõdu lobitöö ja rahaga . Sõjast võtsid osa templirüütlid ning johanniidid. Üldiselt iseloomustas sõda kristlaste ekspansioon. Sõda lõppes kristlaste võiduga, tekkisid portugali ja hispaania kultuur, keel ning riigid, mis hakkasid tuleviku maailmas tähtsat rolli etendama. Esialgu lasti mauridel Ibeeria poolsaarele jääda, kuid hiljem muutus Ibeeria poolsaar marukatoliiklikuks, kus teiste usundite uskujatel pole kohta ning riigist põgenesid moslemid ja juudid. Kui poleks toimunud rekonkistat, poleks sellisel kujul nagu nad praegu on, saanud välja areneda portugali ja hispaania kultuur, mis on väga omapärased ja erilised.
Keskajal levis mitu uut kunstisuunda ja minu arvates on eriti mainimisväärne just arhitektuur. Levis romaani ja gooti stiil. Head näited arhitektuurimälestistest on Hagia Sophia katedraal Istanbulis, Chartres ' ja Reims'i katedraalid Prantsusmaal. See suur hulk arhitektuuri ja ka kujutavat kunsti on tänapäeva inimesi harinud palju keskaja inimeste maailmapildi ja kunstitunnetuse osas. Mida kujutati maalidel jne näitab väga hästi, mis toimus inimese sisemaailmas.
Keskaegsed inimesed olid sügavalt usklikud. Nad uskusid, et peale surma satuvad head inimesed taevasse , halbu ootab aga ees põrgu. Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust. Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Lõpuks jagunes ristiusk kolmeks suureks põhivooluks: katoliiklus , õigeusk ja protestantlus (protestantluse hulka kuuluvad nt. baptism , luterlus, kalvinism ), mis kehtivad ka tänapäeval.
Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tekkis islamiusk . Ristiusus kujunes kolm suuremat põhivoolu. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Araablaste kaudu õpiti tundma ka kompassi ja püssirohtu. Leiutati trükikunst. Keskajal toimus meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Kunstis tehti palju suuri saavutusi, eriti just arhitektuuris. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval tavalised asjad. See kõik annab tunnistust sellest, et keskaeg oli väga oluline etapp inimese ajaloos ja ei saa seda nimetada pimedaks ajajärguks, nagu hakkasid keskaega kutsuma 15.-16. sajandi humanistid ja ka paljud hilisemad tegelased, kelle jaoks keskaeg tähendas vaesust , vägivalda, vaimset pimedus - ajajärku, mil aeg seisis paigal. Aga ei seisnud. Keskajal saadeti korda vägagi palju ja ka palju head.