Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? (2)

Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse?
Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne- Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik . 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea , paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse?
Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik . Katoliku kirikupea - Rooma paavsti - sõnul oli tegemist püha sõjaga ning seega oli ka sõjategevus õigustatud. Ristisõdijate leidmiseks lubas Rooma paavst sõdijaile pattude andeks andmist. Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemere ida-kaldast? Kirik oli huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest, uute territooriumide hõivamine tõi kaasa kirikukümnise näol suuremaid sissetulekuid. Samuti tähendas Läänemere ida-kalda vallutamine rooma katoliku kirikule, et on võidetud uus territoorium konkureeriva kreeka katoliku kiriku ees. Vabadusvõitluse tulemusena liideti Esti alad Lääne-Euroopa tollasesse kultuuriruumi ning siit jooksis sajanditeks piir kahe ristiususuuna vahel. Võib õigustatult väita, et eestlaste allajäämine Muistses vabadusvõitluses oli suuresti tingitud rooma katoliku kiriku huvidest ja tegevusest – rooma katolik kirik oli tollane tähtsaim Lääne-Euroopa poliitilisem jõud.
Üheks põhjuseks, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse oli võõrvallutajate rohkus. Esimesena tungisid Eesti aladele saksa ristisõdijad. Kõigepealt langesid löögi alla Sakala ja Ugandi maakonnad . Saksa ristisõdijad olid välja õppinud sõdurid – tegu oli rüütliordu liikmetega. Kuigi mõõgavendade ordu loodi alles 1202.aastal, oli siiski tegu tugeva sõjalisejõuga. Lisaks saksa ristisõdijatele tungisid 1219.aastal Põhja-Eestisse Taani kuningas Valdemar II väed, kelle armee koosnes jällegi feodaalidest. Lisaks tungisid 1220. aastal Lääne-Eestisse Rootsi väed. Kuigi Rootsi väed suudeti lahkuma sundida oli mitme võõrvallutaja vastu võitlemine liialt kurnav – nii majandus, kui ka inimressurside poolest. Võõrvallutajate rohkus tingis Eesti hilisema jagunemise võõrvallutajate vahel.
Ma arvan, et üheks põhjuseks, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse oli ühise sõjategevuse puudumine võõrvallutajate vastu. 13.saj alguses puudus eestlastel ühineriik, kuna ühiskond polnud selleks veel piisavalt arenenud. Eesti ala jagunes 8 suurema muinasmaakondadeja väiksematate kihelkondade vahel. Põhjus, miks iga maakond tegutses omaette , näen nõrku sidemeid maakondade vahel. Sisuliselt seisis Muistses vabadusvõitluses vastamisi eestlaste lagunev sugukond, ühiskond ning Lääne-Euroopa feodaal ühiskond. Riigi ja ühistegevuse puudumine viis sisuliselt maakondade alistamisele ühekaupa.
Samuti võib eestlaste allajäämise põhjusena näha keerulisi suhteid lähinaabritega. Näiteks lubasid Vene vürstiriikide esindajad vajadusel anda eestlastele sõjalist abi, abi saamiseks tuli aga ida naabrite teha järeleandmisi. Samas polnud eestlaste idanaabrid sõnapidajad ning loodetud abi jäi tihti tulemata. Tuleb tunnistada, et Saksa ristisõdijad tegutsesid oskuslikult ning alistasid (ristiusustasid) liivlased , latgalid ja eestlased järgemööda. Äärmiselt oskuslik oli liivlaste vanema Kaupo ristiusku pööramine, millega näidati paganatest liivlastele nö head eeskuju. Latgalite ja liivlaste langemine Saksa ristisõdijate ja rooma katoliku kiriku mõju alla tõi võõrvallutajatele ridadesse lisavägesid ning – ressursse. Viimane omakorda kallutas veelgi sõjaedu vastaste kasuks.
Viimase põhjusena, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse, vajab esile toomist asjaolu, et eestlased olid põlluharimise ja karjakasvatusega tegelev maarahvas, kelle sõjaline ettevalmistus ja sõjarelvastus jäi selgelt maha tollasest Lääne-Euroopast. Muinasaja lõpuks oli Eesti aladel kujunenud küll klassiühiskond, kuid Lääne- Euroopale omane feodaalkord ja kolme seisuse ( vaimulikud , feodaalid ja talupojad/linlased) ühiskond puudus. Eestlastest talurahvas moodutas küll maakondlikke või kihelkondlike malevaid, kuid siiski oli tegu sõjameestega, kel puudus vastav väljaõpe ning kes sõdis ajal, mil põllutööd lubasid. Samuti puudusid tugevad kivilinnused ning rüütlite ründerelvastus puitlinnuste piiramisel oli tõhus. Ratsarüütli varustus oli kvaliteetsem ning arenenum. Kuigi eestlased õppisid vastaste relvastust tundma ning oma relvastust täiendama, oli vahe endiselt ressursside omamises. Ratsarüütel, kelle sõjajõud vastandus ligi 15 talupojast malevasõduriga, põhjustas ka eestlaste allajäämise.
Kokkuvõttes võib väita, et eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses olid järgnevad. Ristisõdijaid oli palju (sakslased, Taani ja Rootsi kuninga väed), lisaks tegid viimastega koostööd oskuslikult ristiusustatud liivlased ja latgalid. Ristisõdijaid toetas tollane Lääne-Euroopa suurim poliitiline jõud – rooma katoliku kirik, kelle juht – rooma paavst – olid lubanud sõdijatele patulunastust. Probleemiks oli Eesti aladel riikluse puudumine ning tagasihoidlikum ühine sõjategevus võõrvallutajate vastu. Liitlassuhted Vene vürstiriikidega nõudsid järeleandmisi venelastele, kuid tihti ei pidanud viimased kokkulepetst kinni ja abiväed jäid tulemata. Eestlaste relvastus ja väljaõpe jäi märkimisväärselt alla tollasele Lääne-Euroopa feodaalarmeele. Peamiste allajäämise põhjustena näen riikluse ja ühise koordineeritud tegevuse puudumist võõrvallutajate vastu ning eestlaste ressursside, eelkõige inimressursside nappust.