////////// EHK Kirja saatja postkontor sorteerimine transport sorteerimine postkontor adressaat.// Allikas andmete genereerija. Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja
Failide paigutus Windows Ketta nimed A:, B:, C: jne programmid ja konfiguratsioon samades kataloogides UNIX laadsed operatsioonisüsteemid järgivad ühtsed failisüsteemi paigutuse standardit FHS - www.pathname.com/fhs failid on paigutatud laiali eri kataloogidesse otstarbe järgi kasutavad eri failisüsteemide ühendamiseks monteerimist (mounting) Virtualiseerimisvahendid PC riistvara emuleerimine Vmware Olemas nii Linux, kui Windows versioon Eri versioonid töökoha ja serverirakendusteks Virtual PC (Microsoft) Parallels (MacOS) Linuxipõhised virtualiseerimisvahendid Virtuozzo. OpenVZ Vserver XEN UML QEMU Loeng 9 Tarkvara arhitektuur
– postkontor – adressaat.// Allikas – andmete genereerija. Saatja – teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja – transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja – võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. ///
edenda-miseks, hindamine dokumendi elukäigu alguses, digiarhivaalide üleandmise tähtaeg arhiivi, arhiivin-duse efektiivsuse tõstmine, rahvusarhiivi nõustamis- ja kontrollifunktsioonide ülevaatamine ning juurdepääsutingimuste korrastamine. Arhiiviasutuse klassikalised funktsioonid: KOGUMINE, SÄILITAMINE, JUURDEPÄÄSu võimaldamine. Üleandmise tähtaeg. Hetkel 20 aastat, mis pole sobiv digitaaldokumentide jaoks - liialt suured riskid kultuuripärandi hävimiseks, sest: andmekandjate ja riistvara vananemine, vormingute ja tarkvara muutumine ja vananemine, IT-süsteemide väljavahetamine, nõue kõrgendatud kompetentsiks ja suutlikuseks asutustes (raha). Eesti avalik sektor = 2800 asutust, kes kooskõlastavad Rahvusarhiiviga dokumentide loetelusid; taotlevad dokumentide hävitamist (hindamine) on arhiivijärelevalve subjektideks. Fakt: umb 850 asutuses tekib arhiiviväärtusega dokumente (ehk kultuuripärandit), so vähem kui 1/3 asutustest. Uues seaduses muudatused:
kuju määratakse samamoodi. 16. GIS-i mõiste, põhikomponendid. GIS koosneb peamiselt 5 osast: 10 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Ruumiandmed (geograafiline osa) 2. Ruumiandmete kogumise, säilitamise ja töötlemise seadmed e riistvara 3. Ruumiandmete töötlemise, analüüsimise eeskirjad e tarkvara 4. GIS-i teenindavad inimesed e töötajad 5. GIS-i teenust vajavad inimesed e kliendid 17. GIS ajalugu ja tekkepõhjused. GIS-i sünnikoduks peetakse Harvardi Ülikooli arvutigraafika laborit ning sünniajaks 1960- ndaid aastaid. Seal loodud arvutiprogramm kandis nime - SYMAP - ning see kasutas punkt- ja pinnalisi objekte ja suutis luua digitaalse maatriksi.
Muidugi eelistatakse noori, terveid ja harituid, kellel on olemas USA-le vajalikud oskused. Selline immigrat-sioonipoliitika on säästnud USA-le tohutult haridus- ja koolituskulusid. 1/4 kuni 1/3 USA diplomiinseneridest on esimese põlve migrandid. USA võime kasutada ära teiste maade talente on andnud talle olulise konkurentsieelise teiste maade ees. Migrandi mudelit kasutavate maade hulka kuuluvad veel Kanada, Austraalia, Uus- Meremaa, Argentiina jt. Riistvara mudelis on põhirõhk tööstusseadmete massilisel impordil. Riigi tehnoloogilise arengu (industrialiseerimise) varastes faasides võib riistvara mudel olla efektiivne, kuid pikas perspektiivis on nimetatud mudel kulukas ja ebaefektiivne. Tarkvara mudel põhineb tehnoloogilise informatsiooni omandamisel (litsentside, paten-tide, tehnoloogiate, oskusteabe jms ostmisel). Arvatakse, et tarkvara mudel on tehnosiirde kõrgeim tase.
(pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc. Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem. Ülemine kiht pakub teenust alumisele. Igal kihil on omad protokollid (reeglid) ja teenused. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?]) Kihte on kokku kolm, kõige alumine on võrgukiht Failiedastus arhitektuur (lihtsustatud ver) 3 kihi mudel Failiedastus rakendus Rakenduskiht -failid & failiedastuskäsud Aplikat
süsteemi, hõlmates tarkvara elemente, seoseid nende vahel ja elementide ning seoste omadusi (wikipedia) o Arhidektuur on vundament millele tarkvara ehitatakse. Arhitektuuri mudel defineerib vundamendi visiooni (agilemodeling) Erinevused funktsionaalsest disainist o IEEE 1990 sõnastik: Arhitektuurne disain- protsess, mille käigus defineeritakse riistvara ja tarkvara komponendid ja nende liidesed, kujundamaks välja raamistikku tarkvara arendamiseks Eeldisain- protsess, mille käigus analüüsitakse arhitektuuri alternatiivne ja defineeritakse arhitektuur, komponendid, liigesed igale tarkvara komponendile. Detaildisain- eeldisaini tulemi laiendamine/täpsustamine saavutamaks vajalikku täpsust arendamise alustamiseks
vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali . Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli juhtimiskihiks (LLC - Logical Link Control) ja alumist meediapöörduse juhtimiskihiks (MAC - Media Access Control). Füüsiline kiht Füüsiline kiht OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega TCP/IP mudel TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik
Idee ja oskused, kapital, iseseisvus ja vastutus, tööaeg ja võimalused, personali värbamine, turg ja kliendid. Good Idea OÜ juhatuse esimees V. Palk Investeeringud ja oskused *ettevõtte registreerimine; *algkapitali vajadus; *vahendid; *teadmised ja kogemused; *oskused midagi toota või teenust osutada; *kust saada ideid. Pole plaani (eesmärki) pole arengut (tulemust), iga päev, iga nädal, iga kuu,iga aasta, 5 aasta pärast, 10 aasta pärast. Kulud · IT, riistvara, virtuaalvara, programmid; · reklaam (internet, ajalehed, raadio, kataloogid); · vahendite soetamine ja korrashoid; · tegevuskoht - oma- ja rendipinnad; · maksud ja muud kaudsed finantskulud; · finantsarvestus - aruandlus (Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Keskkonnaamet, investorite (fondid) huvide rahuldamine, ohutustehnika, esmaabi ja tervishoid, volglased
leritest(PLC), erinevatest ajamitest ja anduritest ning robotite ehitusest ja toimimisest. Samuti tutvuti erinevate tarkvaraliste keskkondadega ja robotite programmeerimis-keeltega nagu RTL, MELFAIV ja KRL. Tutvuti lähemalt Siemens S7 C300 kontrolleriga kahes praktilises ülesandes. Robotitega tegeledes tuleb ette küllaltki palju probleeme – läbiviidud praktilistest töödest selgus, et andurite ja ajamite paigutus ning ühendused ei pruugi olla alati originaalseadmele kohased, vaid riistvara pideva uuenemise või muude põhjuste tõttu võivad olla andurid ning ajamid ühendatud erinevalt. Selliste probleemide vältimiseks tuleks uue roboti kallale asudes kindlasti ise veenduda, kuidas täpsemalt on andurid ja ajamid ühendatud. 46 VIITED 1. sPlan7.0. http://www.abacom-online.de/uk/html/splan.html (Kättesaadav 11.06.15) 2. Simatic S7. http://w3.siemens.com/mcms/simatic-controller-software/en/pages/default.aspx (Kättesaadav 11.06
Lisaks pakuvad visuaalset elamust erinevad interaktiivsed graafikud müügitulemuste, suurklientide, projektide staatuste jms kohta reaalajas. Kiired otsingud aitavad leida konkreetset ettevõtet ning selle nimel klikkides avaneb kliendikaart. Kaardil on kirjeldatud kliendiandmed, temaga seotud tegevused, dokumendid, müügiprojektid, organisatsioonid ja isikud, aadressid, kliendilepingud, laekumised ja saldo. http://www.pacta.ee/ on Kliendihaldussüsteem, mille teeb unikaalseks numbrieristus riistvara mis võimaldab teada saada sissetuleva kõne numbrit enne toru tõstmist. Selline tehnoloogia võimaldab efektiivsemat telefonisuhtlust kuna juba enne toru tõstmist kuvab programm kõik vajaliku kliendiga seotud info ekraanile. Samuti on kliendihaldussüsteemi eeliseks oskus suhelda muu vajamineva riistvaraga: mobiiltelefon, ID-kaardi lugeja ja digitaalkaamera. 4.3. Palgaarvestus programmid Kuna töötasude arvestamine on suhteliselt keeruline, täpsust ja aega nõudev protsess, siis
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
KUI OLED OMA ARVUTI PAROOLI UNUSTANUD VÕI TAHAD NIISAMA HÄKKIDA I. Kõigepealt proovi süsteemi sisse saada tavaliste meetodite abil Parool (password) on tähtis turvamehhanism ja ta on vajalik selleks et takistada häkkerite ja muude taoliste tegelinskite mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" h...
SSH: secure shell, krüpteerib ühenduse, turvakest HTTP -> HTTPS Traadita kohtvõrk 802.11 (Wi-Fi) ja selle turvalisuse tagamine WEP ja WPA. wifi liiklust peab krüpteerima, sest see on kergelt pealt kuulatav WEP: -2003, kasutab 64 v 128 bitiseid võtmeid, ei tohiks kasutada ruuteris WPA: alates 2003, kasutab 256 bitiseid võtmeid, efektiivseks toimimiseks vaja kasutada vähemalt 13 sümbolilist parooli, WPA2 alates 2004 ja selle vastu pole teada ühtli rünnakut, samuti toetab uuemat riistvara Hajaspektriside. Sagedushüplemine (FH-SS) ja otsene sageduse hajutamine (DS-SS). Juhuslikud binaarsed jadad, M-jadad ja nende genereerimine. Ortogonaalne sagedustihendus OFDM. Rakendused: GPS, IEEE 802.11 Wi-Fi, Bluetooth. Hajaspektriside: määritakse spekter laiali mööda kanalit (kas otsese hajutamise või sagedushüplemisega), kasutatakse CDMAd, see vähendab häirivusi, saab mitu sidepidajat kanalit korraga kasutada. Shannoni piir
Arvutikaardile agaa saame panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jaga need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvutikaartidel on objektidele lisada nn varjatud informatsiooni, mis tavaliselt on esitatud andmetabeli kujul, see aitab objektide erinevaid näitajaidsüstematiseerida ja vajaduse korral saab neid kohe ka kuvada. Tänapäeval kasut. kartograifilise analüüsi puhul mitmeid digitaalseid kaarte. Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanuvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks. Geograafid kasutavad tihti ka kaartide sünteesimeetodit, mis põhinev erinevate kaartide võrdleval analüüsil. Sünteesi tulemusel saadakse uus kaart või kaardi kiht uute kaarti objektidena, mis kajastab erinevate objektide ja nähtuste koostoimet. Sünteeskaardiks on nt.maastikukaart, mis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) ...
· arhiivihoidla hoiustatakse vajalikuke teabematerjale, mida võib kahjustada näiteks tuli, vesi, biokahjustused; · toitlustusruum sisaldab rohkesti köögitehnikat, mis võib tekitada tulekahju, voolukatkestusi, lühiseid ja üleujutusi; · tööruumid sisaldavad kontoritehnikat ja infotehnoloogilisi seadmeid; mis võivad tekitada tulekahju, voolukatkestusi ja lühiseid; · serveriruum - sisaldab andmeid, tarkvara, riistvara ja sidetehnoloogiaseadmeid, mida võivad ohustada vargused, ründed, tuli, voolukatkestus jne. Riskianalüüsiga hõlmatavate objektide loetelu koostades võiks neid objekte hinnata ka kohapeal, et saaks nende seisukorrast võimalikult täpse ülevaate. Kohapeal olles on võimalik paremini tuvastada objektil olevate seadmestike või objekti osade olukorda, et neid siis riskianalüüsis hinnata. Dokumendi- ja arhiivihaldust mõjutavate riskiobjektide kohta tuleks teha analüüs.
vahetada. Ühekordseid paroole saab luua nii tarkvara kui riistavara abiga. Ühekordsete paroolide kasutamisel peab kasutaja ühekordse parooli IT-süsteemil või tokenil looma või sisse lugema nimekirjast, mis on loodud välisel IT-süsteemil ja mida tuleb turvaliselt säilitada. Eemalolev IT-süsteem peab siis ühekordse parooli kinnitama. Tokenid, mis genereerivad ühekordseid paroole, on väikesed riistvara komponendid. Nendeks võivad olla kiipkaardid või taskuarvuti sarnased seadmed. Esmalt peab kasutaja end tokeni suhtes autentima. Pärast kasutaja edukat autentimist autendib token end serveri suhtes automaatselt või näitab kasutajale ekraanil ühekordset parooli, mis tuleb klienti sisestada. Kuna üha rohkem konfidentsiaalset informatsiooni on kaitstud ainult paroolidega, on
TV VV VV VV 2143 Sissejuhatus informaatikasse 5 ITK 2007, Kalev Pihl (A and C) or (B and (not C)) Sissejuhatus informaatikasse 6 ITK 2007, Kalev Pihl Komponendid •Komponent on defineeritud väljundiga defineeritud sisendi korral. •Komponendi sisusse enamasti ei süübita vaid neid käsitletakse “musta kastina” •Suuremaid komponente saadakse väiksemate kokku panekul jne. Sissejuhatus informaatikasse 7 ITK 2007, Kalev Pihl John von Neumann model •Neumanni mudelis on riistvara jaotatud 5 gruppi: .CPU .Input .Output .Working storage .Permanent storage ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d6/JohnvonNeumann- LosAlamos.jpg/180px-JohnvonNeumann-LosAlamos.jpg John von Neumann mudel ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Von_Neumann_architecture.png http://www.karbosguide.com/books/pcarchitecture/images/946.png http://www
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 ...
Kontseptuaalne andmebaasi disain käib vaid esimese kahe etapi käigus. Sisend on kasutajate nõuded admetele, mida soovitakse säilitada ja organiseerida. Tulemused. Koostatakse organisatsiooni kontseptuaalne andmemudel, mis on täiesti vaba kõigist realiseerimisega seotud kaalutlustest. Kontseptuaalses andmemudelis ei pöörata tähelepanu ühelegi realiseerimisega seotud asjaolule, nagu andmemudel, kasutatav andmebaasisüsteem, kasutatav riistvara platvorm, kasutatava arvutivõrgu ülesehitus, töökiiruse küsimused jne. Selle põhjal saab luua andmebaasi tehnilise kirjelduse erinevate keskkondade jaoks. 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) Kontseptuaalne andmemudel on mittetehniline mudel, mis kirjeldab süsteemi baasandmeid. Ta kirjeldab nõudeid andmebaasile, aga mitte andmebaasi tehnilist realisatsiooni. Kontseptuaalse andmemudeli võimalikku struktuuri kirjeldab järgmine valem:
4 Logistiline tegevus 4.1 Logistilised tegevused ettevõttes Ettevõtte põhitegevuses puudub vajadus igapäevasteks logistilisteks tegevusteks. Aeg-ajalt tekkib vajadus õppereiside või seminaride, mis toimuvad väljaspool Tallinna logistika väljatöötamiseks. Selleks on abiks lepinguline partner Hansabuss. 4.2 Varustamine ja laomajandus Bürootarvetega varustab EHTE-t Officeday, kes toob tellitud kaubad ise kohale. Ka muude vajaduste puhuks (printeri toonerid, IT riistvara, raamatukogu jms) on valitud enamasti partnerid, kes pakuvad ukselt uksele kohaletoimetamist. Kohviku varustamist organiseerivad peakokk ja Cateringi projektijuht ning nende valduses on EHTE mikrobuss. Sõidukit saavad kasutada kõik töötajad EHTE vajaduste rahuldamiseks. Messide puhul on kaubik alati messiboksi teenindava personali (peamiselt turundusega seotud isiku(te)) valduses. EHTE-l puudub vajadus laopidamiseks.
ülalpool olevat kihti. Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehk rakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse aste-astmelt allapoole kuni jõutakse kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. Osi mudeli kihid 1. Füüsiline kiht - OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrguselektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. Signaali kuju, sagedus, amplituud jms. Otsikute standardid. Traatide arv, tüüp, funktsioon max pikkus
Google App Engine on Google infrastruktuuril põhinev veebiaplikatsioonide platvorm. Tegu on pilveteenusega, kus andmed asuvad serverite ,,pilves," võimaldades vajaduste saabudes kasutada aina rohkem ja rohkem ressursse. Sellise infrastruktuuriga teenused on väga suures ulatuses skaleeruvad, kuna kui ressursse puudu jääb, saab neid ,,lennult" juurde haarata. Tavalise serveri puhul saab ressursse kasutada vaid konkreetse serveri limiitide raames ning kui nendest ei jätku, tuleb kas serveri riistvara uuendada või server üldse välja vahetada. Teenuse hinnastamine käib pilveteenuste juures põhimõttel, et maksad vaid selle eest, mida kasutad ning kuni esimesete limiitide ületamiseni (limiidid on peamiselt päevapõhised) on Google App Engine teenus üldse tasuta. Kui teenuse koormus ja ressursikasutus tõuseb, siis maksad rohkem, aga kui langeb, siis pead ka jälle vähem maksma. Kuna Google App Engine limiidid on
70. IT- ja sidekulud liigitatakse kolmeks: GSM, tavatelefon ning arvutustehnika ja tarkvaraga seotud kulud. 60 GSM-alla lähevad mobiiltelefonikulud – kõned, SMS-ide saatmine jms. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 72. Tavatelefoni alla lähevad lauatelefoni kulud. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 73. Arvutustehnika ja tarkvaraga seotud kulude all on nii arvuti riistvara kui ka tarkvara soetamise ja hooldamise kulud. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 74. 61 Riistvara, mis põhivarana arvele võetakse, kajastatakse IGF/ kassavood/ rida 40. Muud kulud liigitatakse neljaks: kantseleitarbed, pangakulu, seadmete hooldus ja remont ning omakorda muud kulud. Kantseleitarvete alla lähevad kontoritarvete ja paberi soetamisega seotud kulud
Teenuseid osutatakse läbi liideste. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. ( Protokoll reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli.) 5. OSI mudel OSI-baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. OSI-baasmudeli kohaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funktsioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. OSI-projekt lõpetati 1996. aastal. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina
3) järgmise päise tüüpi, mis määratleb andmete tüübi: (TCP, UDP, ICMP,jne). Teine protokoll, mida IPsec sisaldab on ESP, mis tagab salastatuse, saatja autentimise ja andmete puutumatuse. ESP protokolli datagramm on järgmine: [IP päis][ESP päis*][TCP/UDP segment**] [ESP trailer**][ESP autent.]. *-autenditud. **- autenditud ja krüpteeritud. ESP päis sisaldab samu välju mis AH päis. 59. Võrguhaldus, SNMP Võrguhaldus hõlmab tarkvara, riistvara ja inimelementide paika panemist, integreerimist, koostööd, et jälgida, testida, seadistada, analüüsida, hinnata ja kontrollida võrku ja vahendeid, et need vastaksid soorituste ja teeninduskvaliteedi nõuetele ning oleksid mõistliku hinnaga. Võrguhalduse osad: haldav isik, võrku haldav protokoll, hallatavad seadmed ja objektid, mille info kongutakse infobaasi. Standardid: CMIP (Common Management Information Protocol) ja SNMP (Simple Network Management Protocol)
Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Terminid ISO 9000:2000 · Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded; · Karakteristik eristatav tunnus; · Nõue vajadus või ootus, mis on avaldatud, üldiselt eeldatav või kohustuslik; · Toode protsessi tulemus (4 kategooriat) - teenused (nt. transport); - tarkvara (nt. Arvutiprogramm, sõnaraamat); - riistvara (nt. Masina mehhaaniline osa); - töötlusmaterjal (nt. Määrdeaine). Kvaliteedi dimensioonid Eestvedamine (leadership) enam kui kvaliteeditagamine Kvaliteedijuhtimine (quality management) eesmärgistamine ja eesmärkide elluviimine Kvaliteeditagamine (quality assurance) s.o. Kõik mis tehakse kvaliteedi tagamiseks Kvaliteediohje (quality control) s.o. Kõik mis tehakse kvaliteedi tagamiseks hetketegevustes
Kui väli saab täis, alustatakse vahetult endast ülalpool olevat kihti. OSI seitse kihti on terve pakett on kohal. Marsruuteritel on selleks puhvrid, kuhu otsast peale. Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järgmised (alustades kõige alumisest ehk füüsilisest kihist): 1. kogunevad paketid, mis ootavad oma järjekorda, et ruuterid järjekorranumbreid. Kui saabunud paketi järjekorranumber füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise nad edasi saadaks. Kui puhver saab täis, ignoreeritakse teisi näitab, et eelnev pakett pole kohale jõudnud, ei saada protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja pakette. Kogu viiteaeg koosnebki siis järjekorras ootamisest, vastuvõtja ACK teadet ja saabunud paketti ignoreeritakse. elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus paketi töötlemisest ning ka signaali leviku kiirusest
need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvuti kaartidel on võimalik objektidele lisada ka varjatud informatsiooni, mis tavaliselt on esitatud andme tabeli kujul. See aitab objektide erinevaid näitajaid süstematiseerida ja vajaduse korral saab neid ka kohe kuvada. Tänapäeval kasutatakse gartograafilise analüüsi puhul mitmesuguseid digitaalseid kaarte.sellist arvuti kaartide kogumit, millele lisanduvad gartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös või otsustustes kasutavad nim. Geoinfo süsteemis.(GIS). Geograafid kasutavad tihti ka kaartides sünteesi meetodit, mis seiseneb erinevate kaartide või kaari. Sünteesi tulemusel saadakse uus kaart või kaardi kiht uute kaardi objektidega mis kajastab erinevate objektide ja nähtuste koos toimet. Süntees kaardiks on näiteks maastiku kaart, mis saadakse erinevate
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse..............................................................................................4 4 Testimise koht arendusprotsessis.............................................................................5 5 Testimise liigid...........................................................................................................5 5.1 Liigitus tarkvara testitavate omaduste järgi.....................................
PET(6502 protsessor), Jobs ja Wozniak - Apple II(6502 protsessor), Tandy Ranio Shack – TRS- 80(Z80) VISICALC – 1979. a tegid Daniel Bricklin ja Robert Frankston VisiCalci, esimese spreadsheeti(nagu Excel), kõigepealt oli see Apple II jaoks(Apple hakkas väga hästi siis müüma) APPLE II – 1976. a hakkab Steve Wozniak töötama välja Apple II, 1977. a sai valmis, töötas 6502 protsessoriga SYMBOLICS – 1980. a loodud, spetsiaalne riistvara LISP-i programmide edukaks jooksutamiseks(põhiliselt AI) IBM PC – 1981. a IBM tegi IBM 5150 PC, ehitasid kiiresti valmis ja tegemine maksis palju, kasutas Intelit, suretas sujuvalt kõik teised koduarvutid välja, enamik tänapäeva arvuteid on sarnase ehitusega (va Apple) SUN – 1982. a asutatud (Sun Microsystems), tegeles peamiselt võrgundusega, leiutasid Network File Systemi (NFS), Oracle ostis nad ära 2010. a ORACLE – SQL andmebaasid MACINTOSH – 1978
3) nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid – TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. Protokoll ehk reeglistik, mis määrab ära kuidas andmevahetus toimus, sisaldab endas kolme komponenti:
vajalike sertifikaatide väljaandmist, sertifikaatide alusel antud digitaalallkirjade ja digitaalsete templite kontrollimise võimaldamist ning sertifikaatide kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise menetlemist. Ajatempel on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dokumendi olemasolu kindlal ajahetkel. Turvaline allkirja andmise vahend on seadistatud tark- või riistvara, näiteks turvakiibiga varustatud kiipkaart, mida kasutatakse isikliku võtme hoidmiseks ja rakendamiseks. See peab tagama, et: allkirja andmiseks vajalik isiklik võti võib tegelikult esineda vaid üks kord ja selle salajasus on piisavalt kindlustatud; isiklikku võtit ei saa tuletada ja allkiri on võltsimise eest kaitstud käesoleva aja tehnika tasemele vastavalt; isiklikku võtit saab õiguspärane allakirjutaja piisavalt kaitsta, nii et teised isikud ei saaks seda kasutada
kaardikasutaja peas, sõltub kasutaja tajude tõlgendamise mudelist(oskused, kogemused, kasutuspraktika)) 16. Mida nimetatakse metaandmeteks? Metaandmed on andmed andmete kohta ehk andmed kaardi kohta (nimi, mõõtkava, projektsioon, tootja, asukohatäpsus, kaasajastamise tsükkel jne) 17. Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine? Koosneb: KOMPONENDID: riistvara, tarkvara, andmed, organisatsioon PROTSESSID: andmehõive, andmetöötlus, väljund 18. Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest? Ruumiandmed kirjeldavad: 4 · objekti KUJU ja ASUKOHTA (antakse edasi koordinaatidega) · objekti LIIKI, olemust (antakse edasi kas: graafiliste või andmetabelitesse organiseeritud ATRIBUUTIDEGA e
(AskJeeves) 9 Kataloogiteenused pakuvad vahendeid inimeste ja arvutite otsinguks võrgus. Infosüsteem Infosüsteem on info kogumise, säilitamise, töötlemise, väljastamise ja kasutamise süsteem. Kui infotöötluses kasutatakse arvutit, on tegu automatiseeritud infosüsteemiga. Automatiseeritud infosüsteem koosneb: riistvara, tarkvara, infovara (andmebaas, AB juhtimise süsteem), mudelvara (kasutajaliides). Infootsisüsteem Infootsisüsteemiks nimetatakse seostatud koostöötavate üksikosade kogumit, mille peaeesmärgiks on süsteemile esitatud infopäringute vastusena antud infomassiivist otsida ja väljastada soovitud elemente. Infootsisüsteem on meetodite, tegevuste, protsesside ja tehniliste vahendite kogum, mida kasutatakse
1) Planeerimisül.: · e/v eesm. määratlemisele kaasaaitam., · plan.süsteemi arendam., · plan.tegevuse koordin., · tsentr. ja detsentr. plaanide kooskõlastam. 2) Informatsioonilised ül.: · e/v infosüst. arendam. koos finantsjuhtimis- ja rp.süsteemiga (vastutuskeskuste ja sisemise aruandlussüst. kujundam.), · aruannete koostam., hälbeanal. ja meetmete väljatöötam. nende kõrvaldam., · vajal. tarkvara valik ning ettepanekute tegem. riistvara soetam. 3) Anal. ja kontrollialased ül.: · hälbeanalüüsile ja selle põhjuslikele seostele orient. kontrollsüst. arendam., · jooksvate kontrolliül. teostam.: - allüksustes kasutusel olevate meetodite vastavus määratletule, - tulemuskontroll (hälbeanal., süvakontroll turustuse, varustuse, käibestrukt., kululiikide, -kohtade ja eelarvete osas), - trendikontroll (strat. eesm. täitmise anal.). · jooksva anal. teostam.:
andmeid nõutakse. Sageli tähendab ka kuluarvestussüsteemi madalamatel tasanditel kättesaadavaks tegemine lisaks veel ka aruannete kujundamist (visualiseerimist), et aruannetes olev info oleks arusaadav kõikidele kasutajatele ning ka kasutajate täiendavat instrueerimist ja koolitust. Detailne ja objektiivne ning reaalajas kuluarvestus on infotehnoloogiat kasutades võimalik, kuid iga täiendav ”mugavus” ja kasutusvõimalus lisab jällegi süsteemile hinda nii tarkvara- riistvara tõttu kui ka seda süsteemi haldava personalile esitatavate kõrgemate nõuete tõttu. Seega kuluarvestuse süsteemi loomisel ja täiendamisel peab hoolega kaaluma süsteemi maksumuse ja sealt saadava info väärtuse vahekorda. Eeldatavasti peaks süsteemist saadav info väärtus olema suurem kui süsteemile tehtavad kulutused. Kaudkulude kulukogumid ja kulude jaotamine Toodete kaudkulud võivad koosneda ettevõtte erinevate tasemete kuludest. Toodetele
võib olla vabalt ühesuunaline. TCP vs UDP: TCP on üsna aeglane, sest tehakse pidevalt kontrolli. Kui on rakendus, mis on kiirustvajav ning pole oluline, kas kõik andmed kohale jõuavad ( Skype), on UDP väga hea. Kui on vaja ühtesid andmeid saata paljudele (video) erinevatele masinatele, pole TCP võimalik, sest ei saa saata paarile soovijale pakette uuesti, sest ülejäänud näeksid seda osa mitu korda. Seega tuleb kasutada UDPd. 34. Küberturvalisuse mõiste. Küberturvalisus – riistvara, tarkvara, võrgus oleva informatsiooni kaitsmine kahjustuse ning varastamise eest. 35. Pahavara ja selle liigitus: viirus, uss, troojalane, tagauks , käomuna. Pahavara – tarkvara, mille eesmärk on teisi omakasu huvides kahjustada. Viirus (virus) – lõik tarkvara, mis kopeerib ennast teise takrvara külge. Uss (worm) – iseseisev tarkvara. Viirus ja uss ei vaja kasutajapoolset luba või juhtimist vaid ronib ise süsteemi.
palju kõvakettamahtu, füüsiliselt mitu kõvaketast, palju mälu ja suur monitor. Koolitööd väga mahukad pole, seega peaksime ka natuke vanema arvutiga hakkama saama. Selleks, et mistahes graafikaprogrammiga töötada, peame seadistama oma monitori sedasi, et need värvid, mida meie lisame, oleks ka teiste arvutis ja välja printides samasugused. Seda protsessi nimetatakse kalibreerimiseks ja meetodeid on kaks. Esimene võimalus on osta vastav riistvara (kolorimeeter), ilma põhjuseta näiteks Eye-One Display 2 ja lasta sellel kogu töö ära teha. 15 Kuna meil selliseid vahendeid pole, siis kasutame monitori kalibreerimiseks ICC värviprofiili. Enne seda aga veendume, et meie resolutsioon on maksimum ja kasutame võimalikult palju värve (32-bit). Selleks vali arvutis Control Panel>Display>Adjust Resolution Nüüd oleme valmis RGB värviprofiili muutma
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 ...
Kokkuvõte Esmofon AS on 1995. aastal asutatud jaemüügi ja teenindusettevõte, mille põhieesmärgiks on teenindada EMT olemasolevaid kliente ning sõlmida uusi liitumislepinguid. EMT olemasolevate klientide teenindamise puhul on Esmofoni ülesandeks luua kliendile kvaliteetne lisaväärtus tugiteenuste näol EMT võrgus 62 rääkimiseks. Esmaseks ülesandeks on töökorras riistvara (mobiiltelefonid) tagamine – kasutuses olevate mobiiltelefonide järelhooldus, lisavarustuse müük ning vahetus uute mudelite vastu. Organisatsioonis töötab hetkel 100 inimest, kellest 80 on teenindav personal (eesliini töötajad). Üle–Eestilise kauplusevõrguga ettevõte on jagatud regioonideks, mida juhivad Esmofoni jaemüügijuhile alluvad regiooni juhid. Läbi viidud uurimustöö käigus mõtestati lahti strateegilise teeninduskontseptsiooni olemus ning alljärgnev alajaotus:
Võimaluste hulka kuuluvad mitmed maastiku ja rajatiste modelleerimisvahendid, georuumilised ja sadevete analüüsid, mahtude arvestus, dünaamilised mullatööde kalkulatsioonid, 3D visualiseerimine jpm. (Autodesk. AutoCAD Civil 3D. 16.03.14) Selleks, et selgitada, kui palju lauaarvuteid on päästekomandodes autor pöördus Päästeameti haldusosakonna peaspetsialisti poole. Selgus, et Päästeametis seisuga 10.03.2014 on kasutusel päästekomandodes 476 lauaarvutit. Päästeameti arvutite riistvara tarnepartner saaks pakkuda võimalikku tarkvara paketti arvutitele soodushinnaga. Autor pöördus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse abi poole eesmärgiga selgitada välja, kui palju maksab iga aasta rent tarkvara MS Visio Professional 2010 ja AutoCAD Civil 3D ühe arvutile. Selgus, et 30 Visio rent aastas on 160.- € + KM ning AutoCADi Civil 3D rent on 838.- € + KM. Kogutud
Tarkvarasüsteemi komponentide omavaheline integreeritus. 55 Klient/server andmebaaside puhul on kasutatavad andmebaasisüsteemid, rakendused, operatsioonisüsteemid ja arvutivõrkud omavahel integreeritud. Süsteemi mitmeplatvormilisus. Klient/server süsteemi erinevad osad - erinevad kliendid, serverid, võrgud võivad olla (ja tavaliselt ongi) realiseeritud erinevatel tarkvara ja riistvara platvormidel. Eelduseks on omavaheline ühilduvus või ühendustarkvara olemasolu. Tagatud juurdepääs andmetele. Kasutajale (kliendil paiknevale rakendusele) peab olema tagatud juurdepääs andmetele üle kogu süsteemi, hoolimata arvuti tüübist, kasutatavast rakendustarkvarast, operatsioonisüsteemist ja andmebaasisüsteemist ja arvutivõrgust. 56
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: ...
Smart) et vaim ja aju on identsed identsusteooria. Mentaalsed terminid osutavad neurofüsioloogilistele protsessidele. Kriitikud väidavad Leibnizi eeskujul, et identsete asjade kõik omadused peavad kokku langema, kuid mentaalsed seisundid ei lange kõiges kokku füüsikaliste seisunditega. Hilary Putnam (1926) pakub välja funktsionalismi. Erinevad ajuseisundid võivad põhjustada samasugust käitumist. Vaimuseisundist peab mõtlema kui funktsionaalsest seisundist, nii nagu arvutil. Aju on riistvara, teadvus on tarkvara. Kriitikud arvavad, et see on ilus jutt, kuid ei selgita midagi. Materialistlik vaimufilosoof Daniel Dennett (1942) lõi teadvusteooria, mis tugineb teadvuse sisule, mitte vaimuseisunditele. Teadvuses eksisteerivad meelelised kvaliteedid ehk kvaalid (nt punasus). Dennett taandab kvaalid otsustuste sisule, mida tajuja väljendab. Nt. sinise tajumine on tegelikult otsustus: see on sinine, on väär rääkida sinisuse kvaliteedist.
meetrite e perioodilisuse kindlaksmääramine; vastavate esitlusvormide (formaatide) valik aruannetele; plaanide ja aruannete esitajate ja kasutajate kooskõlastamine; hälbeanalüüside metoodika kindlaksmääramine; planeerimis- ja aruandlussüsteemi dokumentatsiooni koostamine. IV Aruandlussüsteemi toetava andmetöötluse tugisüsteemi kujundamine andmetöötlusvahendite valik tarkvara ja riistvara osas; projekti- ja tarkvaraarenduse põhimõtete kindlaksmääramine. Erinevatel juhtimistasanditel vajaminev informatsioon erineb aga üksteisest info objekti suunitluselt, agregeerituse astmelt, ajaliselt raamilt jt momentidelt. Juhtimistasandi ja infovajaduse seoseid kajastab tabel 1. Tabel 1. Infovajadus erinevate juhtimistasandite lõikes 1. Ettevõtte omanikud Planeerimine Visiooni ja tegevussuundade eesmärkide
Funktsionalistlikke vaimukäsitlusi on erinevaid: Turingi masina funktsionalism – toetus tollal uudsetele AI lähenemistele, komputatsioonilisele vaimukäsitlusele. Psühhofunktsionalism – kasvab välja psühholoogilisest biheiviorismist, seda ületades. Analüütiline funktsionalism – kasvab välja analüütilisest biheiviorismist, seda ületades. Vaim kui tarkvara. Vaimuseisundid on kui arvuti tarkvara. Nagu arvutiprogramm võib joosta erineva struktuuri ja koostisega riistvara peal, nii saab ka vaimuseisund olla funktsionaalse seisundina realiseeritud eri ainest süsteemides. 1.Turingi masina funktsionalism. Turingi masina funktsionalism: vaimset olendit võib vaadelda kui idealiseeritud digitaalset arvutit (Turingi masinat), mille toimimist saab täielikult kirjeldada tema programmi (masina tabel) kaudu, mis koosneb instruktsioonidest järgmisel kujul (eeldusel, et seisundite, sisendite ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
